4-07-3108 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Resolutsioon Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2007.a Pärnu Väärteoasja number 4-07-3108 Kohtunik Vello Lahtvee Kohtuistungi sekretär Kaidi Kanarbik Väärteoasi Raul Rässa` kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Lennart Kuldkepp`i poolt 18.06.2007.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,07,005834 Liiklusseaduse § 7422 lg 3,5 järgi Istungil osalenud isikud: kaebuse esitajana kaebuse esitaja kaitsjana kohtuvälise menetleja ametnikuna Raul Rässa (ik 35409024224) vandeadvokaat Raul Oberg Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Janek Saharenko ja konstaabel Gerdi Kaljulaid RESOLUTSIOON Juhindudes Liiklusseaduse § 7422 lg 3,5 ning Väärteomenetluse seadustiku § 132-135 kohus otsustas Jätta Raul Rässa` kaebus rahuldamata ning Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Lennart Kuldkepp`i poolt 18.06.2007.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,07,005834 muutmata. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast. Rahatrahv tasuda Lääne Politseiprefektuuri a/a-le 10220035024012 SEB Eesti Ühispank (viitenumber
- Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 15 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 08.10.2007.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 09.10.2007.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooletele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 18.10.2007.a. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning 4-07-3108 selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluse käik 18.05.2007.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna konstaabel G. Kaljulaid` poolt väärteoprotokoll nr AB891684 selle kohta, et 18.05.2007.a kella 09.08 ajal Pärnumaal Vändra vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt xx. km juhtis R. Rässa mootorsõidukit (VW Passat, reg nr xxxxxx) kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 47 km/h võrra, sõites kiirusega 101± 4km/h, millega rikkus Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 126 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7422 lg 3 järgi. 18.06.2007.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,07,005834 on R. Rässa`le määratud eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7422 lg 3 alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud R. Rässa` suhtes lisakaristust LS § 7422 lg 5 alusel, so juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks. Kaebuse sisu 03.07.2007.a esitas R. Rässa Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes tehtud otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks võttes arvesse allpooltoodut. Kaebaja elukoht on Vändra vallas Vaki külas. Kaebaja talumaja juurest lähtuv kõrvaltee väljub PärnuRakvere-Sõmeru teele. Otsuses mainitud ajal sõitis R. Rässa kodu juurest Pärnu-Rakvere-Sõmeru teele. R. Rässa tegi parempöörde Pärnu poole. Umbes 2 km pärast peatas kaebajat politseiametnik, kelle väidete kohaselt kehtis sellel teelõigul kiiruspiirang 50 km/h. R. Rässa märgib, et Pärnu-RakvereSõmeru teele välja sõites tema sõidukiirust piiravat liiklusmärki ei märganud ning piirangu olemasolust teadlik ei olnud, milline seletus on kantud ka väärteoprotokolli. Hiljem, kui kaebaja selgitas väidetava liiklusmärgi olemasolu ja paiknemist ning veendus, et kõrvaltee ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee ristmikule oli paigaldatud ajutine liiklusmärk selliselt, et see paiknes ristmiku vahetus lähenduses „näoga“ Paide suunas. Kaebaja leiab, et tehes kõrvalteelt parempööret nimetatud maanteele Pärnu suunas ei olnud seda märki võimalik märgata. Liiklusmärkide paigutus peab tagama, et liiklusmärk ei jääks juhtidele märkamatuks. Antud juhul nimetatud nõuet täidetud ei olnud. Seega ei ole R. Rässa pannud toime väärtegu, mistõttu tuleb tema suhtes algatatud menetlus lõpetada subjektiivse koosseisu puudumise tõttu Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti on kaebaja seisukohal, et kohtuväline menetleja on oma otsuse tegemisel oluliselt rikkunud väärteomenetlusõiguse norme, kuivõrd otsust ei ole piisavalt põhistatud, ei ole uuritud asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning rikutud on tõendite hindamise põhimõtet. R. Rässa on seisukohal, et isegi kui eeldada, et liiklusmärk pidi olema temale nähtav, ei ole lisakaristuse määramine antud olukorras põhjendatud, kuivõrd sündmus toimus asulavälisel teel, kus sõidukiirus oli piiratud seoses teetöödega. Antud teelõigul ei liikunud väidetava väärteo toimepanemise hetkel teisi liiklejaid. Kaebaja leiab, et kiiruse ületamisega ei põhjustanud ta ohtu kellegi elule, tervisele ega varale. Kaebaja leiab, et väärteo tegelikke asjaolusid hinnatud ja karistuse määramisel arvesse võetud ei ole. Lähtudes eelnevast ning juhindudes VTMS § 132 p 3 taotleb kaebuse esitaja asjas tehtud otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Lennart Kuldkepp oma 20.07.2007.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja R. Rässa` kaebus rahuldamata. Riigikohus oma 04.03.2003.a lahendis nr 3-1-1-6-03 on märkinud: "Juhtimisõiguse äravõtmist (lisakaristus liikluskuritegude puhul) ei saa võrdsustada juhtimisõiguse peatamisega. Viimast saab kohaldada seoses väärteo toimepanemisega ning see ei toimu mitte karistamisotsusega väärteomenetluses, vaid jõustunud karistamisotsus väärteomenetluses on juhtimisõiguse peatamise aluseks juhiloa väljaandnud asutuse poolt LS § 413 lõigetes 1-8 ettenähtud juhtudel“. Seega ei ole võrdsustatud mõisted eriõiguse peatamine ja eriõiguse äravõtmine. 01.10.2005.a jõustunud Liiklusseaduse muudatuse tulemusena ei kohaldata enam juhtimisõiguse peatamist, juhiluba ei võeta isikult ära ning ei väljastata enam ajutist juhiluba. Seega nimetatud säte ei kuulu käesoleval hetkel kohaldamisele. Karistuse määramine on vaba otsustus, mis tehakse vastavalt Karistusseadustikus toodud nõuetele, sealhulgas karistuse eripreventiivset iseloomu arvestades. R. Rässa, juhtimisõigust omava isikuna, peaks 2
(4)4-07-3108 olema teadlik liiklust reguleerivatest õigusaktidest, sealhulgas ka õiguserikkumiste tagajärgedest. Tagajärjeks olevad karistused peaksidki olema üheks teo toimepanemist ära hoidvaks faktoriks. Otsuses on kohtuvälise menetleja ametniku poolt märgitud - "olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali selles, et liiklusrikkumiste, seal hulgas mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õiguserikkumistega. Väärteoasjas tehtud otsuse kohaselt on tuvastatud, et R. Rässa ületas lubatud sõidukiirust 47 km/h võrra. Antud teelõigul oli maksimaalseks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h ning R. Rässa sõitis kiirusega 101 km/h, kuid lubamatu on sellisel kiirusel, nagu oli R. Rässa sõidukiirus, mootorsõiduki juhtimine, kus sõidukiirus on piiratud teeremondi tõttu. Samuti on R. Rässa`t varem korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis ei ole teda aga suutnud seadusekuulekalt käituma panna. Seetõttu leiab kohtuväline menetleja, et käesoleva rikkumise puhul on põhjendatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine. Juhindudes eeltoodust ning VTMS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta väärteoasjas nr 2670,07,005834 tehtud otsus muutmata ja R. Rässa` kaebus rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid R. Rässa` suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Juhul kui kohus leiab, et kõnealune väärtegu on R. Rässa` poolt siiski toime pandud, palub kaebaja kaaluda lisakaristuse kohaldamise otstarbekust. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et R. Rässa` kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7422 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, kaebuse esitaja enda poolt antud ütlustega väärteoprotokollis ning kohtuistungil. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ning on põhjendatud, seega puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang, otsus väärteoasjas on seaduslik ning ei kuulu tühistamisele. Kohtu hinnangul ei ole väärteomenetluse käigus rikutud kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõigust, kus kaebaja leiab, et väärteoasjas kaebaja suhtes koostatud otsust ei ole piisavalt põhjendatud. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, mille kohaselt lasub väärteomenetluses tõendamiskoormus süüdistusfunktsiooni kandjal, so kohtuvälisel menetlejal, kuid antud juhul on kaebuse esitaja väärteoprotokollis omakäeliselt andnud seletuse väärteo toimepanemise asjaolude kohta, muuhulgas on R. Rässa maininud kiiruse ületamise põhjusena, et kiirustas masinatele kütet töö juurde viima ja ei pannud märki tähele, millest võib välja lugeda, et kaebaja nõustus temale esitatud süüdistusega ning seega kohtuvälisel menetlejal puudus vajadus täiendavate tõendite kogumiseks ja kontrollimiseks kõnealuse menetluse käigus. LE § 126 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest. LS § 7422 lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. LS § 7422 lg 5 näeb ette võimaluse 3
(4)4-07-3108 sõiduki juhtimise õiguse äravõtmiseks ühes kuust kuni kuue kuuni. R. Rässa tunnistab, et ületas kiirust. Politseiametnikud kontrollisid, enne liiklusjärelevalve teostamist, kas liiklusmärgid on antud teelõigul paigutatud korrektselt ja kõigile liiklejatele nähtavalt. Kohtul ei ole alust kahelda politseiametnike poolt koostatud väärteoprotokollis kirjeldatud liiklussituatsiooni asjaoludes ning kohtuistungil antud ütluses. Kohus asus seisukohale, et antud politseiametnike näol on tegemist oma eriala spetsialistidega ning samuti puudub neil asjas isiklik huvi. Lisakaristuse kohaldamise osas leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud karistus rahatrahv 100 trahviühikut, so 6000 krooni ühes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, on seaduslik ning põhjendatud. Kohtuväline menetleja on karistuse kohaldamisel lähtunud sellest, et menetlusalune isik on ka varem korduvalt toime pannud liiklusalaseid süütegusid, kuid talle kohaldatud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Väärteoasja juurde lisatud õiendist varasemate väärtegude toimepanemise kohta nähtub, et R. Rässa`t on korduvalt karistatud LS § 7422 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas 19.01.2007.a rahatrahviga 720 krooni. Lähtudes eeltoodust, nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga ning leiab, et kuna üksnes rahatrahvi kohaldamine ei ole avaldanud R. Rässa`le mõju hoidumaks uute õiguserikkumiste toimepanemisest, siis on vajalik kohaldada ka lisakaristust mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Vello Lahtvee Kohtunik 4
(4)