← Eesti

1-08-2586\2

Obsah (5)§ 184§ 331§ 64§ 65§ 68

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 01. aprill 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-08-2586 (kohtueelses menetlus

§ 184

lg 2 p 1, 2 ja § 331 järgi advokaat Mart Sikut Süüdistus Kaitsja RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada Margus Kaarma süüdi karistusseadustiku (

) § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 aastat 6 kuud; ning tunnistada Margus Kaarma süüdi

§ 331

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 10 kuud;

§ 64

alusel mõistetud kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Margus Kaarmale liitkaristus vangistusena 4 aastat 6 kuud;

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Margus Kaarmale mõistetud karistust Viljandi Maakohtu 14. juuni 2002 otsusega Margus Kaarmale mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuu 1 päeva võrra ning mõista Margus Kaarmale liitkaristus vangistusena 4 aastat 11 kuud 1 päev;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg karistusaja hulka ja lugeda Margus Kaarmal karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks

  1. september 2007 ning tõkend vahistamine jätta endiseks. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
  2. Kriminaalmenetluse kulude, ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista Margus Kaarmalt riigieelarve tuludesse sundraha 10875 krooni, ekspertiisi tegemise kulu 17050 krooni; 2.2 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid: foolium hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; narkootiline aine konfiskeerida; mobiiltelefon Nokia 6230i, mobiiltelefoni mälukaart 0631150,32Mbyte, mobiiltelefoni Nokia 6230i aku, sularaha 5 krooni 70 senti, Olympic kasiino kliendikaart, EMT sim-kaart – tagastada Margus Kaarmale KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel; 2 süstalt hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
  3. Selgitada: 3.1 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 AS-s SEB Pank (viitenumber 2800049874); 3.2 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.
  4. Kokkuleppe sisu Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on Margus Kaarmale mõistetavaks karistuseks

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi vangistus 4 aastat 6 kuud; ning

§ 331

järgi vangistus 10 kuud;

§ 64

alusel mõistetud kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Margus Kaarmale liitkaristus vangistusena 4 aastat 6 kuud;

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Margus Kaarmale mõistetud karistust Viljandi Maakohtu 14. juuni 2002 otsusega Margus Kaarmale mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuu 1 päeva võrra ning mõista Margus Kaarmale liitkaristus vangistusena 4 aastat 11 kuud 1 päev; ja vangistuse;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg karistusaja hulka ja lugeda Margus Kaarmal karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks 04. september 2007 Margus Kaarmat on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema tarvitas talle Viljandi Maakohtu 14.06.2002 otsusega määratud vangistuse kandmise ajal 29.09.2006 Ämari Vanglas arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet amfetamiini. Veel tarvitas talle Viljandi Maakohtu 14.06.2002 otsusega määratud vangistuse kandmise ajal 06.10.2006 Ämari Vanglas arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet amfetamiini. Margus Kaarma tegu on talle kvalifitseeritud

§ 331järgi kinnipeetava poolt arsti ettekirjutuseta narkootilise aine tarvitamisena.

Margus Kaarmat on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema olles Viljandi Maakohtu 14.06.2002 otsusega karistatud KrK § 210² lg 2 p 2, 4 alusel so narkokuriteo toimpanemise eest, omandas ajavahemikus juunist kuni 28.07.2008 grupis koos Reilika Reseviga kokku vähemalt 83,28 g amfetamiini ja 28,54 g hašišit mis leiti ja võeti ära läbiotsimise käigus 28.07.2008 Reilika Resevi kasutuses olevast sõidukist Opel Vectra reg nr 984 ARY. Narkootilise aine ebaseaduslik omandamine toimus selliselt, et Margus Kaarma tellis narkootilise aine, mis saadeti Cargobussiga Viljandisse, kus Reilika Resev käis vastavalt Margus Kaarmalt saadud informatsioonile paki saabumise aja kohta narkootilise aine pakil järel ning toimetas paki Margus Kaarma asukohta Viljandis, kus Margus Kaarma pakendas ja kaalus narkootilist ainet ja andis osa Reilika Resevile. Margus Kaarma omandas 03.09.2007 Tallinnas Tallinna Autobussijaamas kella 19 paiku käesolevas kriminaalasjas tuvastamata isikult ebaseaduslikult suures koguses so. 495,13 grammi narkootilist ainet amfetamiini (,milles amfetamiinsulfaadi sisaldus on 33%), mille toimetas Tallinnast Viljandisse ja mis leiti ja võeti ära läbiotsimise käigus 04.09.2007 kell 02.40 Viljandis sõiduautost Audi A4 reg nr 217 TFL. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 2 Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Margus Kaarma tegu on talle kvalifitseeritud

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise grupis, isikuna, kes on varem pannud toime narkootikumidega seotud kuriteo.

  1. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
  2. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
  3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud Kriminaalasjas eksperiiside tegemisega tekkinud kulud – 17050 krooni. Ekspertiisi tegemiseks tekkinud kulutused nähtuvad toimiku õienditest (tl 13, 24, 85, 91). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Margus Kaarmalt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 10875 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu – ekspertiisi tegemise kulu 17050 krooni - riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
  4. Muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Kriminaalasja juures olevad asitõendid: foolium hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; narkootiline aine konfiskeerida; mobiiltelefon Nokia 6230i, mobiiltelefoni mälukaart 0631150,32Mbyte, Mobiiltelefoni Nokia 6230i aku, sularaha 5 krooni 70 senti, Olympic kasiino kliendikaart EMT sim-kaart – tagastada Margus Kaarmale KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel; 2 süstalt hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Margus Kaarma on kahtlustatavana kinni peetud
  5. septembril 2007 ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud
  6. septembril 2007.

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg karistusaja 3 hulka ja lugeda Margus Kaarmal karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks

  1. september
  2. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Kalev Kuningas Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.