← Eesti

4-08-903\10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.märts 2008.a. Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-08-903 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär

§ 168

nõuete rikkumise eest alusel rahatrahviga 18 Liiklusseaduse § 7415 (kaheksateistkümne) trahviühiku ulatuses summas 1 080.(tuhat kaheksakümmend) krooni Kaebuse esitanud isik Raivo Ahonen, isikukood 35612302710, elukoht X X XX-X Kaebuse esitaja taotlus tühistada Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse juhtivkonstaabel Velmo Punniski 16.01.2008.a. otsus tervikuna väärteotunnuste puudumise tõttu Kohtuvälise menetleja ametnik Lõuna Politseiprefektuuri esindaja Velmo Punnisk RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-dest 29 lg 1 p 1 ja 132 p 3 tühistada Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse juhtivkonstaabel Velmo Punniski 16.01.2008.a. otsus väärteoasjas nr 2780,07,011665, millega Raivo

§ 168

nõuete rikkumise eest Liiklusseaduse § 7415 alusel rahatrahviga 18 (kaheksateistkümne) trahviühiku ulatuses summas 1 080.- (tuhat kaheksakümmend) krooni ja lõpetada väärteomenetlus väärteo tunnuste puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada Tartu Maakohtu kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kui eelpool nimetatud isikud soovivad kasutada kassatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates 29.märtsist 2008.a. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Olulised faktilised asjaolud Väärteoasjas koostati protokoll nr 2780,07,011665 21.12.2007.a. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis Raivo Ahonen 21.12.2007.a. kell 15.13 Tartus Riia-Kastani ristmikul sõidukit selliselt, et sõitis sõiduteede ristumisalale valgusfoori keelava punase tule ajal. Nimetatud tegevusega rikkus Raivo Ahonen väärteoprotokolli kohaselt Liikluseeskirja § 168 ja ja pani toime Liikluseeskirja § 7415 järgi kvalifitseeritava teo. Väärteoasjas tegi otsuse 16.01.2008.a. Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse juhtivkonstaabel Velmo Punnisk. Otsuses on märgitud, et väärtegus seisnes selles, et juht Raivo Ahonen juhtides mootorsõidukit, ei peatunud foori punase tule korral ettenähtud kohas. Otsus kajastab asjaolu, et menetlusaluse isiku ütluste kohaselt sõitis ta ristmikule kollase tulega. Tunnistaja ütluste kohaselt sõitis Raivo Ahoneni poolt juhitud mootorsõiduk ristmikule aga siis, kui politseiauto ees olevas fooris oli juba roheline tuli ja dubleeritud fooris ( mis reguleeris Raivo Ahoneni liikumist) põles punane tuli. Väärteootsusega karistati eespool kajastatud rikkumise toimepanemise eest Raivo Ahoneni Liiklusseaduse § 7415 alusel rahatrahviga 18 trahviühiku ulatuses summas 1080.- krooni. Raivo Ahonen esitas nimetatud otsusele 01.02.2008.a. kaebuse Tartu Maakohtule. Kaebuse sisu ja taotlused Kaebuses taotleb Raivo Ahonen, et kohus tühistaks Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse juhtivkonstaabel Velmo Punniski 16.01.2008.a. otsus tervikuna, sest kaebuse esitaja väidete kohaselt ei ole ta süütegu toime pannud. Kaebuses märgib Raivo Ahonen, et ta on varasema menetluse käigus öelnud, et ta sõitis vilkuva rohelise tulega ristmikule, mitte aga ei sõitnud ristmikule välja kollase tulega. Raivo Ahonen avaldas kohtunikule telefoni teel, et ta ei viibi 27.03.2008.a. Eestis ja ei saa seetõttu kohtuistungist osa võtta ning soovib, et kohus arutaks väärteoasja ilma tema osavõtuta. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Kohus kuulas kohtuistungil üle tunnistaja A A. Tunnistaja ütluste kohaselt oli ta 21.12.2007.a. tööülesandeid täitmas koos konstaabel Kristjan Paluga. Tunnistaja ütluste kohaselt oli politseiauto peatunud Kastani-Riia ristmikul valgusfoori taga (suund Võru tänava poolt Riia tänava poole), et sooritada vasakpööret Riia tänavale. Politseiauto sõidusuunal põles peatumise hetkel punane tuli. Tunnistaja selgitas, et kui Kastani tänava fooris süttis põlema roheline tuli, siis märkas nii tunnistaja kui ka roolis olnud politseikonstaabel Kristjan Palu, et mööda Riia tänavat liigub Vaksali tänava suunas tumedat värvi Mercedes Benz ja ületas ristteed samal ajal kui Kastani tänava fooris põles juba roheline tuli. Tunnistaja kinnitas kohtus, et välistab täielikult olukorra, kus tumedat värvi Mercedes Benz oleks saanud liikuma hakata vilkuva kollase tulega ja jäänud ristteele toppama punase tule ajal. Tunnistaja kinnitas, et auto hakkas kiirendades ristmikule liikuma siis kui tema ees olevas fooris vilkus kollane tuli ja ristmikul oli punase tulega. Tunnistaja selgitas oma veendumust asjaoluga, et foorid on reguleeritud selliselt, et kui ühes fooris on roheline tuli juba põlemas, siis peab teises olema kindlasti punane tuli. 2 Kaebuse esitaja Raivo Ahonen on väärteoprotokolli koostamise ajal märkinud protokolli, et sõitis ristmikule roheliselt kollasele valgusfoori tulega ja ei mõista seetõttu, miks politsei teda peatas. Kohtueelses menetluses on Raivo Ahonen esitanud politseile ka kirjaliku seletuse (tl 11), milles märgib, et sõitis ristmikule välja rohelise tulega, mis läks kohe kollaseks ja samas pidurdas, sest rivi tema ees pidurdas. Kuna ta tahtis hoida pikivahet, siis ta arvab, et seetõttu võis politseinikele tunduda tema tegevus eksimusena. Kaebuses on Raivo Ahonen avaldanud, et ta pole kordagi öelnud, et sõitis ristmikule kollase tulega, vaid on öelnud seda, et sõitis ristmikule vilkuva rohelise tulega. Raivo Ahoneni poolt on avalduses märgitud, et kollase tulega ei sõida ta ristmikule põhimõtteliselt ja just seetõttu ei saa ta end talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistada. Raivo Ahonen märgib kaebuses ka seda, et siis kui ta oli jõudnud ristmiku keskele, siis süttis fooris kollane tuli ja ta peatus kuna autorivi seiskus tema ees. Raivo Ahonen märgib, et just seoses sellega ta peatus ristmikul ja seetõttu võis politseinikele tunduda, et ta oli midagi rikkunud. Kohus, tutvunud väärteoasjas kogutud tõenditega, muuhulgas kuulanud ära tunnistaja ütlused, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus kuulub tühistamisele alljärgnevatel põhjustel. Liikluseeskirja §168 sätestab, et foori või reguleerija keelava märguande korral tuleb peatuda stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib sõita kuni ristuva sõidutee ääreni, takistamata jalakäijat. Kohus peab käesoleval juhul võtma seiskoha, kas väärteoasjas on tõendatud et Raivo Ahonen rikkus liikluseeskirja § 168 sätestatud nõuet ja alustas sõitu ristmikule kui fooris oli punane tuli. Kohus ei saa väärteoasjas tõendina vaadelda konstaabel Kristjan Palu ettekannet, sest tegemist on isikuga, kes koostas väärteoprotokolli ja on seega väärteoasjas kohtuväline menetleja. Kohus peab vajalikuks käesoleva otsuse tegemisel juhinduda muuhulgas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt 14.09.2007.a. väärteoasja nr 3-1-1-43-07 otsuses avaldatud järgmistest seisukohtadest: „Vastavalt VTMS § 31 lg-le 2 ja § 123 lg-le 2 peab kohus väärteoasja uurima igakülgselt. Seega, kui kohtul tekivad väärteo tõendatuse osas kahtlused, siis peab ta esmalt astuma samme tuvastamaks, kas need kahtlused on kõrvaldatavad. Kriminaalmenetluse seadustiku § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus küll selle isiku kasuks, kuid seda vaid juhtudel, kui kahtlust ei ole võimalik kõrvaldada. Tulenevalt VTMS § 125 lg-st 1 peaks kohus juhul, kui kahtlust on võimalik kõrvaldada, kaebuse arutamise edasi lükkama, andmaks pooltele aega täiendavate tõendite esitamiseks. (Vt lisaks RKKKo nr 3-1-1-16-06). Seega oli olukorras, kus kohtul tekkis kahtlus sündmuskohta puudutavate asjaolude osas, VTMS § 101 lg-le 2 tuginedes võimalik sündmuskohta täiendavalt vaadelda.“ Käesoleva väärteoasja menetlemisel on kohtule esitatud menetlusaluse isiku ja tunnistaja poolt vastukäivad väited selle kohta, millise fooritulega alustas Raivo Ahonen ristmikule sõitu. Väärteoasjas saab lugeda nõuetekohasteks tõenditeks menetlusaluse isiku ütlused ja tema poolt omakäelisest avaldatud seisukohad ja tunnistaja A A ütlused. Kohtule ei ole kahtlust kummagi isiku ütluste usutavuses, kuid kuivõrd tegemist on vaid mõne hetke jooksul tajutava situatsiooniga, siis ei saa kohus kõrvale jätta võimalust, et tegemist võib olla ka inimliku eksitusega. Kuivõrd kohus ei saa tõendina käsitleda kohtuvälise menetleja esindaja poolt ettekandes avaldatut, ega teda ka kohtuistungil väärteo toimepanemise asjaolude osas küsitleda, siis puudub kohtul võimalus tekkinud kahtlust, so asjaolu, millise tulega alustas Raivo Ahonen ristmikule liikumist, kõrvaldada. Kohus ei näe konkreetsel juhul võimalust koguda täiendavaid tõendeid. Seega peab kohus põhjendatuks kohaldada Kriminaalmenetluse seadustiku § 7 lõikes 3 sätestatud põhimõtet, et kõrvaldamata kahtlus tuleb tõlgendada kahtlustatava või süüdistatava kasuks. Seetõttu kohus tühistab Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse juhtivkonstaabel Velmo Punniski 3 16.01.2008.a. otsuse väärteoasjas nr 2780,07,011665, millega Raivo

§ 168

nõuete rikkumise eest Liiklusseaduse § 7415 alusel rahatrahviga 18 (kaheksateistkümne) trahviühiku ulatuses summas 1 080.- (tuhat kaheksakümmend) krooni ja lõpetab väärteomenetluse väärteo tunnuste puudumise tõttu. Rutt Teeveer Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.