4-08-1889 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. aprill 2008.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-1889 Kohtunik Anu Tammeniit Väärteoasi Mä
) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.
§ 123
kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel ning kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja tunnistab väärteo toimepanemist ning ei vaidlusta väärteomenetlustes tehtud toiminguid, nõustudes rikkumise kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et kõnealuses ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks
-s sätestatud alustel. Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud temale kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi vähendamist poole võrra ja kohaldatud lisakaristuse tühistamist majanduslikel põhjustel. Samuti palub M. Merirand arvestada karistuse mõistmisel tema siirast kahetsust. LE § 76 p 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis so alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine 2
(3)4-08-1889 tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 7419 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. LS § 7419 lg 2 alusel võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. M. Merirand` on kõnealuses väärteoasjas kohtuvälise menetleja poolt karistatud LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul üle sanktsiooni keskmise määra ning LS § 7419 lg 2 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. Karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse määramisel menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et M. Merirand` kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus asus seisukohale, et M. Merirand` suhtes kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramine, so rahatrahvi 200 trahviühikut summas 12 000 krooni ühes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, on seaduslik ning põhjendatud eelkõige karistuse eripreventiivsest iseloomust tulenevalt. Nii näeb KarS § 56 lg 1 ühe karistamise alusena ette võimaluse mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Väärteoasja juurde lisatud õiendist varasemate väärtegude toimepanemise kohta nähtub, et M. Merirand on varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, muuhulgas 27.07.2006.a otsusega LS § 7419 lg 1 alusel, millist kohus arvestab kui isikut iseloomustava asjaoluna. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse esitaja oma senisest käitumisest järeldusi teinud ning leiab, et arvestades võimalust mõjutada M. Merirand` edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, on M. Merirand` kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastavuses karistuse kohaldamise alustega ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks, sh kohaldatud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise – tühistamiseks. Samuti märgib kohus, et Liiklusseaduse kohaselt võib lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse ära võtta kõigilt, kes on toime pannud väärteo LS 7419 lg 1 mõttes, arvestamata siinjuures isiku tööülesandeid ja ametikohta. Ka on menetleja antud juhul kohaldanud lisakaristust sanktsiooni miinimummääras. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, mille kohaselt kuulub mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimine ühiskonna liikmeid enim ohustavate õiguserikkumiste hulka, mille puhul tuleb rakendada karmimaid karistusi. Tulenevalt eelnevast ning juhindudes
§ 132
p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel H. Hallimäe` poolt 15.02.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,000678 ei kuulu tühistamisele ning M. Merirand` kaebus ei kuulu rahuldamisele. Anu Tammeniit Kohtunik 3
(3)