MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 02.07.2007.a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-8476 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 10 kuud vangistust, ärakandmisele kuuluv karistus 1
lg 1 alusel 9 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel võeti Andrei Krassavinilt 1 aastaks ära mootorsõiduki juhtimise õigus. Kinnipeetava karistusaeg algas 30.08.2007.a ja lõpeb 27.06.2008.a.
märtsiks 2008.a. 15.02.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 27.03.2008.a seisuga on Andrei Krassavini kandmata karistusaeg 3 kuud vangistust. Andrei Krassavin on varem kriminaalkorras karistatud 7 korral: 1) 19.01.1993.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 - § 15 lg 2 järgi rahatrahv 200 krooni; 2) 07.03.1995.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust; 3) 19.02.1997.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 ja § 141 lg 2 p 3 - § 15 lg 2 järgi 6 aastat vabadusekaotust; Harju Maakohtu 17.11.2000.a vabastatud tingimisi enne tähtaega, kandmata karistus 1 aasta 10 kuud 23 päeva vabadusekaotust; 4) 04.09.2001.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 3 järgi 1 aasta vabadusekaotust, KrK § 41 alusel liidetud osaliselt Tallinna Linnakohtu 09.02.2007.a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, lõplikuks karistuseks 2 aastat vabadusekaotust; 5) 08.05.2002.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 107 lg 1 järgi 3 aastat vabadusekaotust, KrK § 40 lg 3 alusel loetud Narva Linnakohtu 04.09.2001.a otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Narva Linnakohtu 08.05.2002.a otsusega mõistetud raskema karistusega, lõplikuks karistuseks 3 aastat vabadusekaotust; 6) 06.04.2006.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi 1 kuu vangistust; 7) 02.07.2007.a Viru Maakohtu poolt
järgi 6 kuud vangistust tingimisi 1 aasta 6-kuulise katseajaga ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toetanud Andrei Krassavini tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja on seisukohal, et Andrei Krassavini poolt uute kuritegude toimepanemise risk on kõrge. Tal puuduvad sotsiaalsed garantiid ja võimalus legaalsel teel endale elatist hankida, kuna tal puudub kehtiv Eesti Vabariigi elamis- ja tööluba. Prokurör ei toetanud samuti ennetähtaegset vabastamist, kuna Andrei Krassavin ei ole sobiv isik kriminaalhooldusele.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Andrei Krassavin on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle 6 kuu. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu puhul on tegemist isikuga, kes kannab vanglakaristust kuriteo eest, mille ta on toime pannud kohtu poolt määratud katseajal. Varasem kriminaalhoolduse teostamine ei takistanud süüdimõistetu suhtes uute kuritegude toimepanemist tema poolt. See tekitab kahtluse tema suhtes uuesti kriminaalhoolduse seadmise eesmärgiga tagada tema seadusekuulekas käitumine vabadusest. Peale selle puudub süüdimõistetul vabaduses kindel elu- ja töökoht, puudub sotsiaalne tugivõrgustik. Võimalik elukoht rehabilitatsioonikeskuses eeldab selle sisekorra nõuetest kinnipidamist ja majutuse eest tasumist. Olukorras, kus 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.