Edasikaebamise kord Määruse kaebamisele ei kuulu. Maakohus leiab 27.01.2008.a oli Vladimir Gorohhovile koostatud väärteoprotokoll Liiklusseaduse § 74-35 lg 2 kvalifitseeritava väärteo toimepanemise kohta. 07.02.2008.a laekus Vladimir Gorohhovilt kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale, milles ta vaidlustab politsei hinnangut väärteosündmuse asjaoludele ja palub väärteomenetlus lõpetada, kuna leiab, et asjas puuduvad tema süüd tõendavad dokumendid. Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna patrullitalituse komissari Jüri Teslenko 13.02.2008.a määrusega kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse kohta jäeti Vladimir Gorohhovi kaebus väärteoasjas nr 2330,08,001167 rahuldamata. Kohtuväline 4-08-1672 menetleja arvab, et Vladimir Gorohhovi poolt esitatud kaebus on vastuolus väärteomenetluse seadustiku § 76 lg 3 ja lg 4, ei ole menetlusalune isik oma kaebuses näidanud, konkreetselt milline määrus või menetlustoiming tema poolt vaidlustatakse. Kaebuses vaid arvustatakse politseiametniku hinnangut sündmuse asjaoludele. Väärteoprotokoll Vladimir Gorohhovi suhtes on vormistatud korrektselt, vastab väärteomenetluse seadustikus esitatud nõuetele ja tegu ise on kvalifitseeritud õigesti. 25.02.2008.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja Vladimir Gorohhovilt kaebus Ida PP Narva politseiosakonna patrullitalituse komissari Jüri Teslenko 13.12.2005.a määrusele, milles Gorohhov palub tühistada Ida PP Narva politseiosakonna patrullitalituse komissari Jüri Teslenko 13.02.2008.a määrus ja lõpetada väärteomenetlus tema tegevuses väärteokoosseisu puudumise tõttu. Vladimir Gorohhov ei ole nõus 13.02.2008.a määrusega. Arvab, et Ida PP Narva politseiosakonna patrullitalituse komissari Jüri Teslenko määrus ei ole argumenteeritud ning kannatab ühekülgne iseloom. Maakohtu seisukoht Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi
) § 79 lg 2 alusel vaatab maakohtunik kirjalikus menetluses kaebuse läbi kaebuse piirides. Vaadanud läbi asja materjalid ja kaebuse esitaja põhjendused, leiab kohtunik, et Vladimir Gorohhovi kaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele järgmistel põhjendustel: - esiteks, kaebuse esitaja on rikkunud kaebuse esitamise korda.
lg 3 alusel adresseeritakse kaebus maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas. - teiseks, kaebus on koostatud KrMS § 10 lg 1 rikkumisega.
alusel kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 10 lg 1 alusel kriminaalmenetluse keel on eesti keel. Seega kaebus peab vormistama riigi keeles. - kolmandaks,
lg 1 mõtte kohaselt peab menetlusvälise isik kohtuvälise menetleja toimingu vaidlustamisel ära näitama, kuidas ja millist tema õigust on toiminguga rikutud. (Riigikohtu lahend 3-1-1-156-05). Kohus arvab, et esitatud kaebustes kaebuse esitaja poolt ei ole näidanud ega põhjendatud enda õiguste rikkumist. - neljandaks, kontrollides esitatud kaebust, kohus tuvastas, et faktiliselt kaebuse esitaja ei tunnista oma süüd ning ei ole nõus koostatud protokolliga tema suhtes. Protokolli koostamine on menetlusdokumendi koostamise osa, mitte menetlustoiming. Menetlustoimingud on suunatud tõendamisele, tõendite kogumisele KrMS sätete järgimisega, näiteks vaatlus, võetus jne, mille protokollidega vastutusele võetav isik omab õigust tutvuda vastavalt
lg 1 p-de 1-5 sätetele, esitada avaldusi menetlustoimingute tingimuste, käigu ja tulemuste kohta, teada menetlustoimingute eesmärki ja teha märkusi selle toimingu protokolli. Väärteoprotokolli koostamine ei ole antud juhul menetlustoiming, kuna dokumendina tõendavat jõudu ei oma. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et väärteoprotokoll on menetlusdokument, mis pole vaidlustatav (RK lahend 3-1-1-101-03, 3-1-1-105-03). Ei ole võimalik tuvastada süü väärteo toimepanemises ning teha otsus üksnes väärteoprotokolli alusel. Süü tuvastamiseks ning otsuse tegemisesks on vaja analüüsida kõik kogutud väärteoasjas tõendid. Samuti otsuse tegemisel kohus või kohtuväline menetleja võttab arvesse karistust kergendavad asjaolud, mis on KarS § 57 alusel puhtsüdamlik kahetsus ning oma süü tunnistamine. 2 4-08-1672 Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
lg 3 p 1, § 191 p 12 alusel jätab kohus Vladimir Gorohhovi kaebus rahuldamata kohtumääruses esitatud põhjendustel. Rafkat Minzatov Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.