lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistati vangistusega 9 kuud ja
lg 2 p 1 järgi ning karistati vangistusega 1 aasta.
MS) §238 alusel lühendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ning määrati karistuseks 8 kuud vangistust.
Seega algas kinnipeetava karistusaeg 05.07.2006.a. ja lõppeb 07.05.2009.a.
lg 2 p 1 alusel oli kinnipeetav vähemalt poole mõistetud karistusajast ära kandnud 22.09.2007.a. Tartu Vangla ei toeta Vitali KULAKOV´i tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist. V.Kulakov´i on distsiplinaarkorras karistatud 15 korda. Rikkumised seisnevad füüsilise vägivalla kasutamises kinnipeetava suhtes, vanglaametniku korralduste eiramises, keelatud esemete omamises, vangla vara kahjustamises ja suitsetamises selleks mitte ettenähtud kohas. V.Kulakov on narkomaan. On saanud metadooni asendusravi. Vanglas tuvastatud 27.06.2007.a. narkojoove. Samuti ei toeta kriminaalhooldusosakonna arvamus V.Kulakov´i vabastamist. Arvamusest nähtub, et V.Kulakov´i ema ei ole andnud oma nõusolekut elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu V.Kulakov avaldab kohtus, et kui analüüsid näitasid, et tal oli narkojoove, siis ju ta tarvitas 27.06.2007.a. narkootikumi. Avaldab, et vabanedes saab tööd ehitustöölisena. Tal on olemas kindel elukoht. Distsipliinirikkumistele vanglas leiab õigustusi. Kaitsja toetab oma kaitsealuse taotlust. Prokuröri seisukoht oli, et vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas, kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Eelnevad karistused on näidanud üheselt, et isik ei suuda vabaduses täita nõuetekohaselt kriminaalhoolduse nõudeid, käitumine on impulsiivne, jäik. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetav pannud toime
Selleks, et isik vabaneks, tuleks tal muuta oma ellusuhtumist. Kohtuniku seisukoht Vitali KULAKOV mõisteti kohtuotsusega süüdi tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemises.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub
2 Käesolevaks ajaks on V.Kulakov temale mõistetud karistusajast ära kandnud enam kui poole karistusajast. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lõike 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik leiab, et Vitali KULAKOV´i vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist ei ole hetkel põhjendatud. Karistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel tuleb eristada selle formaalseid ja materiaalseid eelduseid. V.Kulakov on mõistetud karistusest enam kui poole ära kandnud, seega võiks isiku formaalselt vabastada. Arvestada tuleb aga ka seda, milliste tegude eest isik on süüdi mõistetud ja karistust kannab – isikut on karistatud kriminaalkorras seitsmel korral, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki ( hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ) ei täitnud. Reaalset vangistust kannab V.Kulakov neljandat korda. Tartu Vangla annab V.Kulakovi karistusajale karmi hinnangu – isik on süstemaatiliselt rikkunud vangla eeskirju ja teda on korduvalt selle eest karistatud, kuid need pole ilmselgelt isikule mõju avaldanud. Ta on x, saanud vanglas x x. Vangistuse ajal on toime pannud uue kuriteo (
Kinnipeetaval on esinenud probleeme suhtlemisel kaaskinnipeetavatega, ta on kasutanud nende suhtes füüsilist vägivalda. Kohus, hinnates isiku käitumist vangistuse ajal jõuab ühesele järeldusele, et isikul võib vabaduses tekkida tõsiseid probleeme õiguskuulekusega – vanglas viibimise ajal on tal olnud 15 distsipliinirikkumist ning tema suhtes on kasutatud sanktsioone. Ta on narkomaan. Ka on pooleli kriminaalkohtumenetlus kinnipeetava poolt narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamises. Seega pole ta teinud järeldusi mõistetud karistuse eesmärgist. Ka on vangla direktsioon keeldunud isiku ennetähtaegsest vabastamisest. Isiku käitumine viitab üheselt sellele, et kinnipeetav ei oska kehtestatud reeglitest kinni pidada, mida aga otseselt eeldab vabaduses karistuse kandmine – tingimusteta allumist kehtestatud tingimustele. Selleks, et vabaneda enne tähtaega, tuleks isikul vanglas läbida vastavaid koolitusi, programme oma ellusuhtumise muutmiseks. Seega leiab kohtunik, et tulenevalt väga kõrgest kuriteoriskist ei ole otstarbekas Vitali KULAKOV´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, vabastamine antud momendil oleks ennatlik. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg 2 p-st 5 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et süüdimõistetuga koos elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega oma elukohta ja andma selle kohta allkirja. Vitali Kulakov´i ema T K ei ole andnud nõusolekut elektroonilise valve seadme paigaldamiseks oma elukohta aadressil x. Kuna elektroonilise järelevalve kohaldamise üks eeltingimus on täitmata, ei ole võimalik V.Kulakov´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilise valve kohaldamisega. Ennetähtaegne vabanemine ei ole kindlasti reegel ning kinnipeetav peab reaalset vangistust kandes alati eeldama, et see tuleb ka lõpuni kanda. Kaitsjatasu Süüdimõistetu taotluse alusel määras kohus V.Kulakov´ile KrMS § 432 lg 3 alusel kaitsja. Kaitsja, vandeadvokaat Otto Preem esitas kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Valga Advokaadibüroo kasuks 2106 krooni 30 senti. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. 3 Määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras on 2106 krooni 30 senti. Hele Ilisson Kohtunik 05.03.2008.a. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.