KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja 03. märtsil 2008. a Valga kohtumaja koht Kriminaalasja number 1-07-13529 Kohtukoosseis Kohtunik Hele Ilisson Kohtuistungi sekretär Maila Sarap

§139lg 2 p.1,3 järgi 3-kuulise vabadusekaotusega tingimisi 1-aastase katseajaga, 2.

07.02.1995.a.

§139lg 2 p.1,2,3 järgi 6-kuulise vabadusekaotusega, 3.

23.02.1995.a.

§139

lg 2 p.1,2,3 järgi 4-kuulise vabadusekaotusega, millele liideti kandmata karistus 4 kuud vabadusekaotust eelmise kohtuotsuse järgi, kokku kandmiseks 10 kuud vabadusekaotust, 4. 04.11.1996.a.

§139

lg 2 p.1,2; §195 lg 2 ning §203 lg 1 järgi 1 aasta ja 10-kuulise vabadusekaotusega, 5. 14.09.1998.a.

§100, 108 lg 2 p.4, 139 lg 2 p.2,3 järgi 12-aastase vabadusekaotusega, 6.

18.01.1999.a.

§107

lg 2 p.6 järgi 7-aastase vabadusekaotusega, liites osaliselt eelmise kohtuotsusega karistuse ärakandmata osa, kokku kandmiseks 15 aastat vabadusekaotust, 7. 19.08.1999.a.

§139

lg.2 p.1,2,3 järgi 3-aastase vabadusekaotusega, liites osaliselt eelmise kohtuotsusega karistuse ärakandmata osa, kokku kandmiseks 15 aastat vabadusekaotusega, 2

1. 05.05.2000.a. Harju MK poolt KrK 15 lg.2-176 lg.1 järgi 1-aastase ja 3-kuulise vabadusekaotusega, liites osaliselt eelmise kohtuotsusega karistuse ärakandmata osa, kokku kandmiseks 16 aastat vabadusekaotust,
2. Tallina LK otsusega 04.10.2001.a. KrK §195 lg 2 järgi 6-kuulise vabadusekaotusega, millele liideti osaliselt Harju MK 05.05.2000.a. otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, kokku 13 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS §75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on D.Laas´il temale mõistetud karistusajast vähemalt pool ära kandnud. Samuti on D.Laas andnud oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lõike 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tartu Vangla poolt antud iseloomustusest nähtub, et isik on süstemaatiliselt rikkunud vangla eeskirju ja teda on korduvalt selle eest karistatud. Viimasel kahel aastal D.Laas´il küll kehtivad karistusi ei ole. Positiivsena märgitakse, et D.Laas´il on vangistuse ajal tekkinud tööharjumus. Samas vabanedes tal töökoht puudub. Vangistuse ajal ta ühtegi koolitust ega programmi läbinud ei ole. Kohtunik leiab, et Dadeg LAAS´i vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist ei ole hetkel põhjendatud: isik on mõistetud karistusest rohkem kui pool ära kandnud, seega võiks isiku formaalselt vabastada. Arvestada tuleb ka seda, milliste tegude eest isik on süüdi mõistetud ja karistust kannab – tegemist on äärmiselt raskete isikuvastaste tegudega. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et esimest korda karistati teda vangistusega 1995.a. 18.07.1997.a. vabanes ta karistuse tähtaja lõppemisel. Veidi aega pärast vabanemist pani ta toime uued kuriteod, sealhulgas tahtliku tapmise ning teda karistati KrK §40 lg.1 alusel kuritegude kogumi eest 12 aastase vabadusekaotusega. Vangistuse ajal aga tekitas ta arestimajas kaaskinnipeetavale üliraske kehavigastuse ning 18.01.1999.a. mõisteti tema lõplikuks karistuseks 15 aastat vabadusekaotust. Lisaks on teda kahel korral karistatud vanglast põgenemise katse eest. Asjas esitatud materjalidest ei nähtu, et isik oleks tegelenud oma tunnete ja emotsioonidega ja oskusega juhtida neid, eelkõige viha, ärrituvust. Kuriteod, mida isik on sooritanud, on olnud seotud vägivallaga, mis omakorda näitab, et isikul on probleeme oma tunnete ja emotsioonide talitsemisega. Kohus leiab, et D.Laas´il tuleks vangistuse jätkudes tegeleda tõsiselt oma emotsioonide, tunnete ja eluviisi muutmisega, osaledes vangla poolt pakutavates viha juhtimise programmides, eluviisi muutmise jne programmides. Ühiskond on alates 1997.a. totaalselt muutunud: kiiremaks, aga isegi ka vaenulikumaks, inimeste vahelised suhted on pingelisemad, ühiskonnas on tohutult ahvatlusi. Vangla seisukohast ilmneb, et kinnipeetav on rikkumisi toime pannud kohanemisraskuste tõttu, olmeliste ja rahaliste probleemide esilekerkimine võib viia uute kuritegudeni. Vabaduses ei saa aga tingimisi vabastatu rikkumisi põhjendada kohanemisraskustega ega nentida, et jah, kuigi oli keelatud, ikkagi juhtus. Kriminaalhoolduse tingimustega tuleb nõustuda ning neile alluda tingimusteta, täita täpselt ja õigeaegselt. Ka hooldajad võivad pika katseaja kestel vahetuda ning suhtlemisprobleemid uue ametnikuga ei ole võimalikud. Seega kohus nõustub täielikult prokuröri arvamusega, et antud ajahetkel, kui 3 vangistuse lõpuni kandmiseni jääb veidi rohkem kui kaheksa aastat, oleks isiku vabastamine tingimisi liialt ennatlik. Seega leiab kohtunik, et tulenevalt väga kõrgest kuriteoriskist ei ole otstarbekas Dadeg Laas´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, vabastamine antud momendil oleks ennatlik. Ennetähtaegne vabanemine ei ole kindlasti reegel ning kinnipeetav peab reaalset vangistust kandes alati eeldama, et see tuleb ka lõpuni kanda. Hele Ilisson Kohtunik 03.03.2008.a. 4