Väärteoasi nr. 4-08-560 Asja menetluse lõpetamise M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.märts 2008.a.; Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-08-560 Kohtukoosseis kohtunik : Aare Kaldma istungisekretär : Reelika Käis Väärteoasi Janek JUHANSON’i kaebus Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissar Kaimar Karm’i 03.01.2008.a. otsuse peale Kaebuse esitaja Janek JUHANSON (ID 37803275711, elukoht: X) Kohtuvälise menetleja esindaja Lõuna PP Valga Politseijaoskonna korrakaitseosakonna liiklustalituse juhtivkonstaabel Jaanus Tops RESOLUTSIOON Juhindudes VtMS § 127 lg.2 ja lg.5, §189 ning §190, kohus määras: Lõpetada menetlus Janek JUHANSON´i kaebuses Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna korrakaitseosakonna komissar K.Karm’i 03.01.2008.a. otsuse peale väärtoeasjas nr.2602,07,022191, sest kaebuse esitaja loobus kaebusest täielikult. Edasikaebamise kord Määruse peale võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates vaidlustatavast kohtumääruse tegemisest või päevast, mil ta vaidlustatavast kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Määruse peale võib menetlusväline isik esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. ASJAOLUD Kaevatava otsuse sisu Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna korrakaitseosakonna komissar Kaimar Karm´i 03.01.2008.a. otsusega väärteoasjas nr.2602,07,022191 väärteoasjas, mõisteti süüdi ja karistati Janek Juhanson’i „Liiklusseaduse“ §74-19 lg.1 järgi rahatrahviga 270 trahviühiku ulatuses summas 16 200 krooni ning lisakaristusena võeti LS §74-19 lg.2 alusel isikult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8-ks kuuks. Otsuse põhjenduste kohaselt tuvastati, et J.Juhanson juhtis X linnas X parklas endale kuuluvat mootorsõidukit Mercedes-Benz E320 (reg.nr.684 MFJ), olles alkoholijoobes. Kaebuse sisu ja kaebus esitaja taotlus J.Juhanson esitas 21.01.2008.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kaebuse Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissar K.Karm’i 03.01.2008.a. otsuse peale. Kaebuse kohaselt leiab kaebuse esitaja, et temale määratud põhi- ja lisakaristus on ülemäära ranged ning kohtuväline menetleja pole karistuse määramisel arvestanud kõiki kergendavaid asjaolusid. Kaebuse esitaja möönab, et oli ohtralt tarbinud alkoholi ega mäleta seetõttu sündmusest midagi. Kaebuse esitaja tunnistab alkohoolse joogi tarvitamist enne mootorsõiduki juhtima asumist ja kahetseb tehtut. Samas palub kaebuse esitaja vähendada talle määratud põhi- ja lisakaristust. Kaebuse esitaja märgib, et tema karistatuse korral kaotaks ta sõiduki juhtimisõiguse ning kuna tema töö eeldab vältimatut sõiduki kasutamise vajalikkust (töötab ehitajana juhutöödel ning töö iseloom nõuab liikumist sõidukiga jne.), kaotaks ta juhtimisõiguse peatamisega ka töökoha ja seeläbi materiaalse kindlustatuse tagamiseks vajaliku sissetuleku. Kaebuse esitaja lisab, et tal on võetud suur pangalaen ning tema ülalpidamisel on 2,5 aastane laps, mistõttu satub perekond taolise karistuse korral raskesse materiaalsesse olukorda. J.Juhanson palub kaebus rahuldada ja tühistada kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus põhi- ja lisakaristuse määramise osas, vähendades karistusmäärasid. Menetluse käik Kohtuistungil jääb kaebuse esitaja algselt kaebuses toodud taotluse juurde. Ta tunnistab enda süüd inkrimineeritud süüteo toimepanemises, kuid palub tühistada lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine ning selle arvel suurendada rahatrahvi summat. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus ja mõjuv põhjus. Kohtuväline menetleja märgib, et kontrollimomendil tuvastati J.Juhanson’il alkomeetri näiduga joobeks 0,74 mg/l. Menetleja lisab, et isik polnud joobe tõttu võimeline adekvaatselt käituma, sest isiku enda väitel ei mäletanud ta sõitmist ja liiklusõnnetuse põhjustamist ning isik tungis politseiautos kallale liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki omanikule. Menetleja täiendab, et isikut on varasemalt korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste süütegude eest, sealhulgas mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Seega leiab kohtuväline menetleja, et isiku käitumisele on antud õige juriidiline kvalifikatsioon, isikule karistuse määramisel on arvestatud kõiki vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mistõttu isikule määratud karistus on kooskõlas süüteo ühiskonnaohtlikkuse ja -raskusastmega. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata. Ära kuulanud kohtuvälise menetleja seisukohad ning kohtu selgitused kohtupraktika osas samalaadsetes vaidlustes, avaldab J.Juhanson, et loobub kaebusest täies ulatuses. Kohus selgitab isikule kaebusest loobumise õiguslikke tagajärgi, kuid kaebuse esitaja kinnitab, et jääb taotluse juurde ning palub lõpetada asja menetlus. Kohtu määruse põhjendused Kohus, tutvunud kaebuse esitaja taotlusega ning põhjalikult analüüsinud menetluses kogutud teavet, leiab, et kaebuse esitaja taotlus kuulub rahuldamisele ning asja menetlus tuleb lõpetada. „Väärteomenetluse seadustiku“ (VtMS) (RT 50/02-313) §127 lg.1 kohaselt on kaebuse esitanud isikul õigus kaebusest osaliselt või täielikult loobuda kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni. Kaebuse esitaja on 24.03.2008.a. korraldatud kohtuistungil avaldanud, et soovib loobuda kaebusest ja palub asja menetlus lõpetada. Kohus on kaebuse esitajale selgitanud kaebusest loobumise õiguslikke tagajärgi, kuid kaebuse esitaja on jäänud taotluse juurde, kinnitades oma allkirjaga kohtuistungi protokollis kaebusest loobumist. Kuna asjas ei ole leidnud tuvastamist, et väärteo menetlemisel oleks ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust või oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust, millega oleks raskendatud menetlusaluse isiku olukorda, ei esine kaebusest loobumise vastuvõtmist välistavaid asjaolusid. Seega võtab kohus kaebuse esitaja avalduse kaebusest loobumise kohta vastu. VtMS §127 lg.5 kohaselt, kui kaebusest loobutakse kohtuliku arutamise ajal, lõpetatakse menetlus määrusega. Kuna kaebuse esitaja on esitanud kaebusest loobumise avalduse kohtuliku arutamise ajal, kuulub menetlus antud asjas lõpetamisele. Aare Kaldma kohtunik 24.03.2008.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.