4-07-4807\4

Väärteoasi nr.4-06-4457 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 15.11.2007.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Vaidlustatud lahend Rapla Vallavalitsuse 21.08.2007.a. otsus väärteoasjas nr 3 OÜ Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteem karistamises Ehitusseaduse § 69 lg 2 järgi Kaebuse esitanud isik OÜ Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteem registrikood 11237975 asukoht xxx Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja esindaja advokaat Veikko Puolakainen kohtuvälise menetleja – Rapla Vallavalitsuse – esindaja Veljo Väärsi LÕPPOSA Tühistada Rapla Vallavalitsuse 21.08.2007.a. otsus väärteoasjas nr. 3 ja lõpetada OÜ Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteem suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p. 1 alusel. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. KAEVATAV OTSUS OÜ-t Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteem karistati Ehitusseaduse § 69 lg 2 järgi rahatrahviga 50000.- krooni selle eest, et ilma ehitusseaduses sätestatud ehitusloata püstitati 2007.a. aprillikuus AS-le Raes kuuluvale kinnistule aadressil rapla Kooli 6A, ehitis pakenditaara vastuvõtuks. Ehitise omavoliline ehitamine toimus vaatamata Rapla vallavalitsuse vastavasisulisele hoiatusele. KAEBUSE SISU Kaebuses taotletakse otsuse tühistamist alljärgnevatel põhjustel: 1) rahatrahv on määratud juriidilisele isikule, kuid kohtuväline menetleja ei ole kindlaks teinud, kas ja milline juriidilise isiku organ või juhtivtöötaja on sellise teo toime pannud ja seetõttu pole võimalik hinnata ka seda, kas tegu on toime pandud juriidilise isiku huvides. Väärteoprotokollist ega otsusest ei nähtu üldse äriühingu organit või juhtivtöötajat, kelle tegevus juriidilisele isikule omistatakse; 2) Terminaali paigaldamise tingis vajadus täita pakendiseaduse nõudeid. Pakendiseaduse täitmist on nõudnud Rapla Vallavalitsus ise. Pakendiseaduse § 26 lg 2 kohaselt teostab järelevalvet pakendiseadusest tulenevate kohustuste täitmise üle Keskkonnainspektsioon. Keskkonnaministeeriumi Raplamaa Keskkonnateenistuse kirjaga on väljendatud heakskiitu pakendiseaduse nõuete täitma asumise üle ja väljendanud arvamust, et kogumisterminaali näol ei ole tegemist ehitisega Ehitusseaduse § 2 mõttes. Õiguskorra ühtsusest tulenevalt ei saa karistusõigus lugeda keelatuks ja karistatavaks seda, mis mõnes teises õigusharus on lubatud. Seega olukord, milline on õiguslikult lubatav pakendiseaduse alusel ning mille seaduslikkust on pädev järelevalve organ kinnitanud, ei saa olla õigusvastane ning karistatav väärteomenetluse korras; 3) OÜ Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteem oli veendunud oma tegevuse õiguspärasuses. Analoogseid terminaale on kaebuse esitaja paigaldanud erinevates kohalikes omavalitsustes üle kogu Eesti ning ükski kohalik omavalitsus ei ole teinud etteheiteid omavolilises ehitustegevuses. Tegemist ei ole ehitisega Ehitusseaduse § 2 lg 1 mõttes. Terminaal ei ole maapinnaga kohtkindlalt ühendatud. Terminaal valmistatakse tehases ning tõstetakse paika ühes tükis tervikuna. Sellest tulenevalt ei saa kraana abil valmis objekti maapinnale asetamist nimetada ka ehitamiseks Ehitusseaduse § 2 lg 6 mõttes. Alternatiivsed taotlused: 1)menetluse lõpetamine VTMS § 30 lg 1 p. 1 järgi otstarbekuse kaalutlusel: 2)trahvi vähendamine mõistliku määrani. KOHTU SEISUKOHT Väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et OÜ Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteem paigaldas Raplas Kooli 6b kinnistule pakenditaara kogumiseks terminaali ilma Rapla Vallavalitsuse loata. Vaidlusaluseks probleemiks osutus, kas selle paigaldamiseks oli vajalik taotleda ehitusluba. Kaebuse esitaja seisukohalt ei olnud terminaali paigaldamiseks ehitusluba vaja, sest tegemist ei ole ehitisega, kuna ta ei ole aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja isegi kui pidada seda ehitiseks, on tegemist väikeehitisega, mille paigaldamiseks ehitusluba ei ole nõutav. Kohus leidis, et vaatamata terminaali alla 60 m2 pinnale, ei saa nimetada seda väikeehitiseks, sest vastavalt Ehitusseaduse (ES) §-le 15 lg 1 on väikeehitis kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni 5 meetri kõrgusega ühel kinnistul asuv ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone. Pakenditaara kogumisterminaalil on vaieldamatult avalikkusele suunatud funktsioon. Juhindudes Riigikohtu lahendist nr. 3-1-1-44-06, milles öeldakse, et ehitisena ES § 2 lg 1 mõttes tuleb mõista inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja, mille asukohta ei suuda selle omanik omal jõul muuta ja mille teisaldamine on võimalik üksnes abivahendeid kasutades, asub kohus seisukohale, et OÜ Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteem poolt paigaldatud taara kogumisterminaal on ehitis ES § 2 lg 1 mõttes. Kaebuse esitaja seisukohalt ei saa pidada ehitise püstitamiseks valmis objekti maapinnale asetamist kraana abil, mistõttu sellise terminaali paigaldamine ei ole ehitamine. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu, vaid leiab, et ka väljaspool ehitise asukohta valmisehitatud ehitise 2 paigaldamine maapinnale kraana abil on ehitise püstitamine, seega ka ehitamine, sest ehitise püstitamine on üks ehitamise liike ES § 2 lg 6 p. 1 kohaselt. Seega on tuvastamist leidnud süüteokoosseisu objektiivne tunnus – tegu, mis seisnes pakendi kogumise terminaali ehitamises ilma ehitusloata. Kuna ES § 12 lg 2 nõuab ehituseks ehitusluba ja seda taotletud ei olnud, siis on tegu õigusvastane. Menetlusalust isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Kaebusest tulenevalt oli menetlusalune isik veendunud oma tegevuse õiguspärasuses. See tähendab, et oli veendunud selles, et tema poolt paigaldatud terminaali puhul ei olnud tegemist aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud hoonega ja seega ei olnud tegemist ehitisega ES § 2 lg 1 mõttes, millest omakorda tegi järelduse, et sellise terminaali paigaldamine võis toimuda ilma ehitusloata. Sellist veendumust kinnitas ka asjaolu, et sarnaseid terminaale pakenditaara kogumiseks paigaldati ka mujale üle Eesti ning ükski kohalik omavalitsus ei olnud neid süüdistanud omavolilises ehitustegevuses. Kohus leidis, et antud juhul on tegemist eksimusega teo keelatuses, mis välistab süü. Keelueksimus tähendab ühiskonnas eksisteeriva normi mittetundmist või sellest vale arusaamist. Selline eksimus OÜ Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteemi puhul tulenes mõiste „kohtkindlalt“ ebaõigest tõlgendamisest. Kuna ehitusseaduses ei ole selgitatud termini „kohtkindlalt ühendatud“ tähendust, siis ei ole õige ette heita ja karistada isikut selle eest, et tema sai sellest aru teisiti. Sarnaselt OÜ-ga Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteem on tõlgendanud „kohtkindlalt ühendatud“ mõistet ka näiteks Keskkonnaministeeriumi Raplamaa keskkonnateenistus, kes oma kirjas AS-le Raes on muuhulgas väitnud, et Raplas Kooli 6b territooriumil asuv pandipakendi kogumisterminaal (konteiner) ei ole aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud, mistõttu temale ei laiene ehitusseadusega kehtestatud nõuded. Ka kohtuvälise menetleja esindaja sõnul oleksid nad võib-olla tõlgendanud mõistet „kohtkindlalt ühendatud“ analoogselt menetlusaluse isikuga, kui poleks olnud Riigikohtu lahendit. Eksimus teo keelatuses välistab süü juhul, kui eksimus oli vältimatu. Kuna Ehitusseaduses ei ole selgitatud „kohtkindlalt ühendatud“ mõiste tähendust, tõlgendaski menetlusalune isik seda nii nagu tema sellest aru sai. Tal ei tekkinud kahtlust selles, et tema poolt paigaldatav konteiner ei ole aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja sellest tulenevalt ei ole konteineri näol tegemist ehitisega, mille püstitamiseks peab ehitusluba taotlema. Oma seisukohale sai ta kinnitust ka advokaadilt. Seega leiab kohus, et tegemist on antud juhul keelueksimusega, mis välistab süü. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub nagu oleks Rapla Vallavalitsus eelnevalt hoiatanud menetlusalust isikut omavolilise ehitamise eest. Selline menetlusaluse isiku hoiatamine ei ole aga tõendamist leidnud. Väärteomaterjalides sisalduv kiri nr. 7-2.8/853 oli adresseeritud AS-le Raes, kes ei olnud terminaali omanik, vaid üksnes kinnistu rendile andja. Puuduvad tõendid, et AS Raes oleks kirja edastanud OÜ-le Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteem või informeerinud teda kirja sisust. Kirjal olevast kuupäevast tulenevalt oli see saadetud 5.aprillil 2007.a., AS Raes ja OÜ Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteemi vahelisest koostöölepingust tulenevalt pidi konteiner olema paigaldatud juba 1.aprilliks 2007.a. Seega oli kiri saadetud Rapla Vallavalitsuse poolt peale seda, kui konteiner oli juba paigaldatud. See on ka loogiline, sest ehitusloa mittetaotlemine sai ilmsiks tulla alles peale ehitise püstitamist. Kuna keelueksimus välistab süü, siis on välistatud menetlusaluse isiku karistamine. Lisaks sellele, et OÜ-t Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteem ei saa karistada süü puudumise tõttu, nõustub kohus kaebuse esitajaga selles, et kohtuväline menetleja ei ole välja selgitanud juriidilise isiku karistamise vältimatuks eelduseks olevaid asjaolusid, mistõttu on ebaõigesti ja põhjendamatult karistanud juriidilist isikut. KarS § 14 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku vastutuse eelduseks tema organi või juhtivtöötaja poolt ja juriidilise isiku huvides toime pandud süütegu. Vastavalt KarS § 2 lg -le 2 on karistatav vaid tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja mille toimepanemises on isik süüdi. Seega saab juriidiline isik vastutada üksnes juhul, kui tema organi või juhtivtöötaja käitumises esinevad kõik need deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et juriidilise isiku organ või juhtivtöötaja tegutses seejuures juriidilise isiku huvides. 3 Rapla Vallavalitsus, karistades juriidilist isikut, ei ole kindlaks teinud OÜ Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteemi vastava organi või juhtivtöötaja süülist ja õigusvastast tegevust. Väärteoprotokollis ega otsuses ei kajastu, milline juriidilise isiku organ või kes juhtivtöötajatest jättis pakendi kogumise terminaali püstitamiseks ehitusloa taotlemata. Samuti on tuvastamata, et see toimus juriidilise isiku huvides. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles hakata juriidilise isiku vastutusele võtmise eeldusi tuvastama kohtus. Kuid kohus ei saa siiski asendada kohtuvälist menetlejat ja teha kohtuvälise menetleja eest ära tema poolt tegemata jäetud tööd. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus küll väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kuid sama paragrahvi sama lõike edasisest tekstist tulenevalt tehakse seda, kontrollimaks kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kui otsuse tegemisel jäeti kohtuvälise menetleja poolt mingid otsuse tegemiseks tähtsust omavad asjaolud tuvastamata, ei ole ka kohtul võimalik menetlusaluse isiku kaebust arutades neid kontrollida. Kohus ei pea kaebuse arutamisel hakkama tuvastama uusi asjaolusid, millised kohtuväline menetleja jättis tuvastamata. Kuna kohtuvälises menetluses ei ole kindlaks tehtud OÜ Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteemi vastavat organit või juhtivtöötajat, kes õigusrikkumise toime pani, tuleb menetlus väärteoasjas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p. 1 alusel. Kohus juhindub VTMS § 132 p. 3. Kohtunik 4