4-07-4577 KOHTUOTSUS E E S T I VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruaril 2008.a Tallinn Väärteoasja number 4-07-4577 2314,07,021395 Kohtunik K

.

§ 2

kohaselt on Liiklusseaduse § 20 lg 3 kohaselt joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

§ 9

(üldnõuded) lg 4 sätestab, et narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tunnused või neist põhjustatud joove tuvastatakse joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise käigus kliinilise leiu ja bioloogiliste vedelike uuringu abil. § 14 kohaselt on arstil õigus valida iseseisvalt teaduslik metoodika, sealhulgas laboratoorsed meetodid, mille alusel uurida joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks arsti juurde toimetatud isikut..

§ 20

kohaselt on narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud seisund jagatud raskusastmelt : 3 p 1 - narkootilise/psühhotroopse aine tarvitamise tunnused (§ 21 p 6 arsti poolt joobeseisundi otsuse kohustuslikud formuleeringud), joovet ei esine: mille puhul kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine ei ole sedastatav, kuid bioloogiliste vedelike laboratoorse uuringuga on kindlaks tehtud konkreetse aine (ainetegrupi) esinemine organismis; p 2 - narkootilise/psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joove (§ 21 p 7) - joove esineb: kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine on sedastatav, bioloogiliste vedelike laboratoorse uuringuga on kindlaks tehtud konkreetse aine (ainetegrupi) esinemine organismis. Antud juhul on arst formuleerinud otsuses joove täpsustamata psühhotroopsest ainest, mistõttu sõidukijuhtimine keelatud. Biolooglise vedeliku laboratoorne uuring amfetamiini, kokaiini, kanepi, fentanüüli, bensodiasepiinide osas oli negatiivne. Seega on arst kliinilise leiu põhjal sedastanud küll kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumise või muutumise, kuid konkreetse aine esinemine organismis, mis seda seisundit põhjustas, ei ole tuvastatud. Kohus leiab, et lähtudes Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja eelpoolnimetatud

põhimõttest ja sätestatust tuleneb üheselt, et joobe tuvastamisel, mis on põhjustatud narkootilise/psühhotroopse aine tarvitamisest lisaks kliinilisele leiule (kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumise või muutumise) peab olema määratud ka konkreetne psühhotroopne aine /ainetegrupp/, mis on selle joobe põhjustanud. Seega peab olema tuvastatud millise aine tarvitamine on esile kutsunud vastava tagajärje – joobe psühhotroopsest ainest. Seetõttu kohus ei nõustu kohtuvälise menetlejaga, et vastavalt §-i 14 lg 1 sätestab on arsti õigus ise valida iseseisvalt teaduslik metoodika, sealhulgas laboratoorsed meetodid, mille järgi ta määrab kas isik on alkoholi või narkojoobes, mistõttu ei oma tähtsust, mis ainest on joove tekkinud. Arst on ise määranud metoodika ja laboratoorse uuringu ainete osas. Kliinilise läbivaatuse tulemusena on ta sedastanud joobe tunnused ja andnud arvamuse täpsustamata psühhotroopsest ainest. Kohus leiab, et joove peab olema tuvastatud nii kliinilise leiu kui ka laboratoorsete uuringute positiivsete tulemustega narkootiliste/psühhotroopsete ainete esinemisest uuritava organismis. Kuid laboratoorselt uuringutega pole tuvastatud psühhotroopsete ainete esinemise uuritava isiku bioloogilises vedelikus. Eelpoolnimetatud

§ 9

lg 4 (üldnõuded) kui ka § 21 lg 6, 7 sätestavad üheselt narkootilise või psühhotroopse aine seisundi määramisel oleks tuvastatud konkreetne aine (ainete grupp), mis esines isiku organismis.. Muid tõendeid peale eelnimetatud joobe meditsiinilise tuvastamise ekspertiisi aktis antud arsti otsuse pole esitatud.. Samas aga on arsti otsuses kinnitanud, et tegemist on joobega täpsustamata psühhotroopse ainest. Joobeseisundi meditsiiniline tuvastamine viidi läbi 13.11.2007.a.kell 21.

1. Seega ei ole käesoleval ajal ka võimalik teha teisi uuringuid täpsustamaks võimalikku psühhotroopset ainet, mida võis olla K. Lillenthal kasutanud 13.11.2007.a Seetõttu pole kohus pidanud ka vajalikuks eksperdi ülekuulamist, menetluspooled pole samuti seda taotlenud. Eksperdi selgitused saavad põhistada küll kliinilise läbivaatusel sedastatud joobe tunnuseid, kuid joovet põhjustanud psühhotroopse aine suhtes saab vaid olla oletuslik, sest täiendavaid laboratoorseid uuringuid enam teha ei saa. K. Lillenthal ise eitab selliste ainete tarvitamist, kohtuistungil küll selgitab, et ületöötamisest tal oli peavalu ja võimalik et sel päeval tarvitas valuvaigistit nagu ibumetiin või ibumax.. Tunnistab, et jäi väsimusest rooli taga magama, mistõttu sõitis teelt välja.. Väärteoprotokollis on ta menetlusalusena 14.11.2007.a andnud ütlusi, et ei ole protokolliga nõus, kuna ei ole tarvitanud narkootilisi aineid K. Lillenthali on alates 2000.a korduvalt karistatud liikluseeskirjade rikkumise eest, kuid kordagi pole teda karistatud ei joobes sõiduki juhtimise eest, ei Alkoholiseaduse ega ka Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete seaduse § 151 alusel. Tunnistaja M. S ütluste kohaselt äratas 13.11.2007.a kella 20.45 ajal Laagna teel sõitev sõiduk tähelepanu sellega, et liikus aeglaselt ja sik-sakiliselt mööda teed ja lõpuks peatus Laagna tee otsas teepervele. Auto juurde minnes nägi, et juht 4 magab rooli taga. Sellest tuleneb vaid, et juhi sõiduviis oli ebatavaline ja ta oli rooli taga uinunud. Seega pole usaldusväärselt tõendatud, et K. Lillenthali terviseseisund oli narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joobest ja süüdistus LS § 74 19 lg 1 alusel on tõendamata. Väärteootsus tema karistamises LS § 74 19 lg 1 alusel rahatrahvi ja lisakaristusega, kuulub tühistamisele, kuna selle väärteo tunnused ei ole üheselt tuvastatud. Kuid on tuvastatud K.Lillenthali teos mootorsõiduki juhtimine väsimusseisundis, mis väljendus sõiduki juhtimisel magama jäämise. Tema poolt juhitud sõiduki liikumist on kirjeldanud tunnistaja sik-sakiliselt ühelt rajalt teise. K. Lillenthal on ise tunnistanud, et oli üleväsinud töötamisest. Seega on tuvastatud LE § 76 lg 2 nõuete rikkumine - sõiduki juhtimine väsimusseisundis, mis takistas liiklusolude täpset tajumist ning liikluseeskirjade nõuete kõrvalekaldumatut täitmist. Vastavalt LS § 201 lg 2 p 6 on selline terviseseisund aluseks sõiduki juhtimiselt kõrvaldamiseks kuna on vastuolus LS § 20 lg 7 nõudega, et juht ei või olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning liikluseeskirjade nõuete kõrvalekaldumatut täitmist. Seega K. Lillenthali rikkus mitte LE § 76 p 1 , vaid § 76 p 2 nõudeid. Tema tegevuses esinevad teise väärteo - LS § 74 35 lg 1 tunnused (mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine). Riigikohtu kriminaalkolleegium oma otsuses nr 3-1-1-4-05 15.02.2005.a, on väljendanud seisukohta, et sellisel juhul (sarnane kaasus) tuleb süütegu ümber kvalifitseerida LS § 74 35 lg 1 järgi, sest on tuvastatud, et isik juhtis mootorsõidukit liiklusohtlikus terviseseisundis, seega rikkus § 20 lg 7 nõudeid. Süüteo ümber kvalifitseerimisel käesoleval juhul ei ole tegemist väärteoprotokolli piiridest väljumisega, kuna mootorsõiduki juhtimine joobes hõlmab endas liiklusohtlikus terviseseisundis sõiduki juhtimist. Joobeseisundi puhul on tegemist alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest tingitud liiklusohtliku terviseseisundiga. K. Lillenthali süüdistati väärteoprotokolli alusel narkojoobes sõiduki juhtimises. Väärteootsuse kohaselt aga karistati teda joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Antud asjas on tuvastatud, et K.Lillenthal juhtis sõidukit liiklusohtlikus seisundis. Tema terviseseisund on kirjeldatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis. Vastavalt Vabariigi Valitsuse
2. juuli
3. a määrusega nr 241 kinnitatud „Haigus- või väsimusseisundi tuvastamise

“ § 9 (Liiklusohtliku terviseseisundi meditsiinilise tuvastamise vormistamine ) lg 1 kohaselt liiklusohtliku terviseseisundi meditsiinilise tuvastamise käigus tehtud arstliku läbivaatuse ja uuringute tulemused ning oma otsuse isikul haigus- või väsimusseisundi olemasolu kohta fikseerib arst liiklusohtliku terviseseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis. Liiklusohtliku terviseseisundi meditsiinilise tuvastamise akt võib olla ühendatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga. Antud juhul on terviseseisund läbivaatusel fikseeritud ja arsti otsus on sõiduki juhtimine sellises seisundis pole lubatud. Seetõttu kohus ei soostu kaitsja seisukohaga, et väsimusseisundit sõiduki juhtimist ei saa koheselt ümber kvalifitseerida sõiduki juhtimiselt alkoholi või psühhotroopse aine tarvitamiselt. Liiklusohtlikud seisundid, milles sõiduki juhtimine on keelatud, on loetletud LE §-is 76 ja LS §-is 20. Seetõttu kohus leiab, et K.Lillenthali karistamine LS § 74 19 lg 1 alusel rahatrahvi ja LS § 74 19 lg 2 alusel lisakaristusega – juhtimise õiguse äravõtmises 4-ks kuuks tuleb tühistada. Süütegu tuleb ümber kvalifitseerida LS § 74 35 lg.1 järgi. Kuid kohus leiab, et menetlus antud asjas kuulub lõpetamisele VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. K.Lillenthal on küll varem liiklusalaste süütegude eest rahatrahvidega karistatud. Kuid materjalidest ja menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et 13.11.2007.a kell 21.00 kõrvaldati ta otsusega sõiduki juhtimiselt kuni kainenemiseni arvatava narkojoobe tõttu. Selle otsusega on ta tutvunud 14.11.2007.a. Sõiduk paigutati aktiga valvega parklasse, seda samuti põhjusel, et juhtis sõidukit arvatavasti narkojoobes.. Väärteoprotokollis antud ütlustest nähtub, et ta viibis arestimajas. Väärteo protokolli kohaselt oli vormistatud isiku kinnipidamise protokoll (eeldatavasti VTMS § 44 sätestatud alustel) . Protokolli isiku kinnipidamisest pole aga materjalidele lisatud, seetõttu ei saa tuvastada kaua ta viibis arestimajas. Seega rakendati algselt tema suhtes juba meetmeid, mis on 5 mõjutusvahendi iseloomuga. Teda süüdistati raskes liiklusalases süüteos narkojoobes sõiduki juhtimises, mis ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud, ta paigutati Arestimajja ja mis iseenesest on isikule tunduvalt häbistavam kui sõiduki juhtimine haigus- või väsimus seisundis. K. Lillenthal kellelegi kahju ei tekitanud. Kohus leiab, et avalik menetlushuvi tema karistamiseks käesoleval ajal puudub ja antud asjas kuulub menetlus lõpetamisel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Kohtunik Katrin Puhkason 6