1-08-4051\2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31.märtsil 2008, Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Asja number 1-08-4051 Eeluurimiskohtunik Orvi Tali Taotluse esitaja Riigiprokurör Eve Olesk Taotlus loovutamismenetlus Saksamaa Liitvabariigi taotlus Alar Selge (Alak Selge) suhtes. Istungil osalenud isikud Sekretär Marju Vilt Riigiprokurör Eve Olesk Kaitsja Talvi Vaske RESOLUTSIOON

1. Jätta Saksamaa Liitvabariigi taotlus Alar Selge sündinud 24.10.1966.a. suhtes läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kogutud materjalide läbivaatamise ja menetlusosaliste ärakuulamise järgselt kohus tuvastas: Alar Selge suhtes on Saksamaa Liitvabariigis välja antud Stuttgardi Amtsgericht´i rahvusvaheline vahistamiskäsk-29 Gs 139/07-
2. jaanuarist 2007.a. Alar Selge on tõsiselt kahtlustatav selles, et ta olevat 7 juriidiliselt iseseisva teoga kellelgi teiselt võõraid vallasasju ära võtnud, et neid ebaseaduslikult endale jätta või kolmandale anda, kusjuures ta teo täideviimisel murdis sisse suletud ruumi, tegutsedes professionaalselt kuritegelikku ühendusse, mis oli moodustatud pidevate varguste toimepanemiseks, kuuludes, koos teise kuritegeliku grupi liikme kaasaaitamisel ( teod 1-4,6 ja 7 ) või katsetanud seda teha (tegu 5). Faktilised asjaolud: Alates 2000.a. veebruarist varastati mitmetes kohtades Saksamaal, peamiselt Baden-Württembergis, vähemalt 69 kõrgeväärtuslikku sõidukit üldväärtuses ca. 4 miljonit eurot. Tavaliselt lõikasid mitmekesi tegutsevad kuriteo täideviijad autotehaste või turustajate parklaid ümbritsevad aiad katki. Enamasti varastati korraga 2-3 originaalvõtmega seal seisvat sõidukit, mis kohe koos võltsitud või varastatud dokumentide ja registreerimismärkidega viidi EdelaEuroopasse, kus nad edasi müüdi. Vähemalt süüdistatav Alar Selge ning sellega juba varem õigusjõuliselt süüdi mõistetud Margus Unt, Raimonds Paleja ja Roman Snipkis ja eraldi jälitatavad Ted Hildebrand, Toomas Helin, Konstantin Romanov, Rene Hendrikson, Roman Serpov, Robert Ancs, Kaupo Jüris ja Sergej Gusev- mõlemad viimastena mainitud isikud peaksid vahepeal mõrvatud olema-, olid omavahel ühinenud, et tulevikus soodsatel juhtudel üheskoos ärastada sõidukeid kirjeldatud viisil ning siis pärast sõidukite müüki kindlustada endale sissetuluallikas teatavaks ajaks ja ulatuses. Varastejõugu juhtivateks tegelasteks tuleb pidada Hildebrandi, Helin`at ja Gusevi. Gusev oli juhtiva liikmena tegev läti linnas Riias resideerivas kuritegelikus organisatsioonis ja töötas koos eelmainitutega. Helin ja Hildebrand on Tallinnas asuva nn“ Linnu-vabriku“ nimelise kuritegeliku organisatsiooni juhtkonnas. Helin viibis sel ajal Cannes/ Prantsusmaal ja Marbellas/ Hispaanias ja tavaliselt „ tellis“ varastada tulevaid autosid. Hildebrand elas Stockholmis. Tal oli samuti sõnaõigus ärastamisele tulevate sõidukite suhtes ja peale selle oli ta vastutav kohal tegutsevate jõuguliikmete mobiilsuse tagamisel. Kuritegude täideviimisel juhendas neid Unt, kes omakorda oma juhtnöörid Helinilt ja Hildebrandilt sai. Süüdistatav Selge oli Hildebrandi usaldusmees ja parem käsi. Ta ülesandeks oli sobivate kohtade väljauurimine ja ülejäänud isikute, kes „ lihtsate varastena“ sõidukeid ärastasid ja Lõuna-Prantsusmaale või Hispaaniasse toimetasid, kohale saatmine ja tegude täideviimise kontroll. Selle eest sai ta iga varastatud auto juures vähemalt 500 eurot. Süüdistatav Selge osales selles funktsioonis vähemalt järgmistes tegudes:
3. 20/21.2.2000 viis süüdistatav Selge Unti, Snipkise, Romanovi, Hendriksoni, Serpovi ja Jürise Reutlingeni firma Max und Mortiz Sportwagen`i juurde. Viimastena mainitud tungisid pärast lukusilindrite puruks keeramist vägivaldselt ettevõtte töökotta. Nad ärastasid piiratud vastutusega osaühingule Max und Moritz kuuluvaid sõidukeid Xxx, tehasetähis xxx, Xxx, tehasetähis xxx ja Xxx, tehasetähis xxx, koguväärtuses ligikaudu 200 000 eurot. Snipkis, Unt ja Jüris viisid sõidukid Marbellasse Hispaanias. Seal võttis Helin, kes oli autod „tellinud“ nad vastu ja andis nende eest Unt`ile uimasteid ja võltsitud dollareid, täideviijate arvates umbes 50 000 euro väärtuses. Kõik sõidukid leiti hiljem üles Prantsusmaalt või Luxemburgist.
4. 27/28.2.2000 näitas süüdistatav Selge Snipkis´ele,Unt´ile, Romanov´ile, Hendrikson´ile, Serpov´ile ja Jüris´ele P aktsiaseltsile Stuttgart-Zuffenhausenis kuuluvat tehase territooriumi. Snipkis ja Hendrikson lõikasid seal oleva aia katki. Kuriteo täideviijad tahtsid omastada 6 sõidukit. Alguses lükati 2 sõidukit platsilt tänavale, et vältida müra. Tegemist oli sealjuures xxx aktsiaseltsile kuuluvate sõidukitega Xxx, tehasetähis xxx ja Xxx, tehasetähis xxx, koguväärtuses umbes 125 000 eurot. Sõidukite küljes olevate võtmekarpide lahtimurdmisega õnnestus täideviijatel kokku 6 sõidukit, kaasaarvatud juba platsilt äralükatud autod, sõiduvalmis seada. Kuna Snipkis tema juhitava tumesinise autoga Xxx aia külge rippuma jäi, said täideviijad ärastada ainult mõlemad eespool mainitud sõidukid. Snipkis ja Hendrikson sõitsid pärast seda, kui kumbki oli Unt´ilt umbes 15 000 prantsuse franki reisiraha saanud, mõlema autoga Cannes/Prantsusmaal, kus neid vastu võttis eraldi jälitatav Jaak Tuuksam. Sõidukid leiti 2000.a. suvel Prantsusmaalt.
5. 7 või 8.3.2000 sõitis süüdistatav Selge Snipkise, Romanovi ja Jürisega firma M´i territooriumi juurde Illingen´is kuhu täideviijad pärast aia katkilõikamist sisse pääsesid. Unt oli neile seda territooriumi varemalt juba näidanud. Eelpool nimetatud ärastasid Xxx A´ile kuuluvad uued autod Xxx, tehasetähis xxx ja Xxx, tehasetähis xxx, koguväärtuses u. 210 000 eurot. Peale selle üritasid süüdistatav Selge ja ta kaastäideviijad ärastada autot Xxx, tehasetähis 080398, väärtusega vähemalt 75 000 eurot, mis aga defektse autoaku tõttu ebaõnnestus. Autodega sõideti jällegi Cannes/Prantsusmaal ja anti seal üle eraldi jälitatavale Carl Freer´ile ja Tuuksam´ile. Jüris sai selle eest umbes 50 000 eurot, millest ta 25 000 eurot Unt´ile andis. Ärastatud Xxx saadi hiljem ajutiselt Rootsist kätte. XXX Prantsusmaalt ja XXX Hispaaniast.
6. 19.3.2000 läksid süüdistatav Selge, Unt, Romanov, Hendrikson ja Jüris uuesti Porsche aktsiaseltsi tehase territooriumile Stuttgart-Zuffenhausenis. Süüdistatav Selge tegutses sealjuures autojuhina. Täideviijad lõikasid seal oleva aia katki. Nad ärastasid firma P A´ile kuuluvad seal seisvad autod XXX, tehasetähis 642861, XXX, tehasetähis XXX ja XXX, tehasetähis XXX, koguväärtuses umbes 270 000 eurot. Süüdistatav Selge, Romanov, Unt ja veel üks mainitud täideviijatest viisid need kolm autot Lõuna-Prantsusmaale ja Hispaaniasse. Sõidukid tehasetähistega XXX ja XXX saadi 2000.a. novembris või 2001.a. aprillis Rootsist või Prantsusmaalt kätte.
7. Ajavahemikus 7-10.4.2000 tungisid süüdistatav Selge, Unt, Romanov ja Hendrikson pärast aia katkilõikamist jälle firma M´i territooriumile Illingen´is. Neil oli kavas ärastada kaks seal seisvat Xxxi aktsiaseltsile kuuluvat autot XXX, tehasetähis XXX ja XXX, koguväärtuses umbes 150 000 eurot. Pärast seda kui nad olid varustanud mõlemad sõidukid mujalt varastatud numbrimärkidega ja täis tankinud, käivitus turvasüsteem ja katkestas nende edasise tegutsemise.
8. Mitte enam täpselt määratleval ajal 8 ja 10.
9. 2000.a. vahel õnnestus süüdistataval Selge, kes jälle oli autojuhiks, koos Romanovi ja Unt´iga metallposti mahasaagimise ja aia katkilõikamisega pääseda firma M´i territooriumile K /T ´is ja ärastada kaastäideviijatega seal seisvad Xxx´i aktsiaseltsile kuuluvad aastavanused autod XXX,tehasetähis XXX ja XXX, tehasetähis XXX, koguväärtusega umbes 85 000 eurot. XXX saadi 21.7.2000 kätte Madridis/Hispaanias, XXX13.3.2001 Barcelonas/Hispaanias.
10. 24.5.2000 tungisid Snipkis, Unt, Hendrikson, Romanov ja Jüris pärast aia katkilõikamist firma Baecker A´i territooriumile Bremerhavenis. Süüdistatav Selge oli nad eelnevalt juhatanud selle sobiva teokoha juurde. Seal ärastasid nad Toomas Helin´i poolt „tellitud“ XXX´i aktsiaseltsile kuuluvad uued autod XXX, tehasetähis XXX, XXX, tehasetähis XXX ja XXX, tehasetähis XXX, koguväärtuses umbes 200 000 eurot. Peale selle üritasid seal tegutsevad vargad ärastada autot XXX, tehasetähis XXX, väärtusega umbes 50 000 eurot, mis neil aga defektse aku tõttu ebaõnnestus. Kõik sõidukid toimetati Marbellasse Hispaanias ja anti seal üle Helin´ile. Unt sai sõidukite eest eraldi jälitatavalt Ainar Kupp´ilt, kes töötas koos Helin´iga raha ja ühe varema röövimise juures saagiks saadud kuldkelli. XXX, tehasetähis XXX ja XXX, tehasetähis XXX, saadi kätte 30.05.2000 nõndanimetatud eesti kolooniast Marbellas koos võltsitud sõiduki-ja tehasedokumentidega. XXX, tehasetähis XXX, saadi kätte 23.1.2001 Palma de Mallorcas. Teada on: 6 ühiselt toime pandud raskekujulist vargust vastavalt Karistusseadustiku §§-dele 244a lõige1,243 lõige1 lause 2 number 1 ja 3, 242,25 lõige 2 ja 1 kuritegeliku jõugu poolt kavatsetud ühise raskekujulise varguse katse vastavalt Karistusseadustiku §§-dele 244a lõige 1, 243 lõige 1 lause 2 numbrid 1 ja 3, 242,25 lõige 2,
11. Prokurör leiab, et taotlus tuleb jätta läbi vaatamata kuna ei ole tingimused täidetud Alar Selge loovutamiseks. Esitatud taotlus ei vasta seaduse nõuetele mida sätestab Kriminaalmenetluse seadustik ja Euroopa Nõukogu Raamotsus 13.01.2002.a. Prokurör asus seisukohale, et kohtule ei ole esitatud Euroopa vahistamismäärust, vaid vabas vormis koostatud taotlus Rahvusvaheline vahistamiskäsk. Ka ei ole Eesti Vabariik kunagi loovutanud Alar Selge´t Saksamaa Liitvabariigile ning Alar Selge loovutamist Itaalia Vabariigilt Saksamaa Liitvabariigile ei ole Eesti Vabariigi nõusolek vajalik. Kaitsja toetab prokuröri seisukohaga ning nõustub täielikult. Kohus, kuulanud ära prokuröri ja kaitsja arvamuse ning kogutud kirjalikud tõendid, asub seisukohale, et esitatud taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. KrMS § 490 sätte kohaselt on Euroopa vahistamismäärus Euroopa liikmesriigi pädeva õigusasutuse tehtud taotlus teisele Euroopa Liidu liikmesriigile isiku kinnipidamiseks, vahi alla võtmiseks ning loovutamiseks kriminaalmenetluse jätkamise või jõustunud kohtuotsusega mõistetud vangistuse täideviimise eesmärgil. Kohus asub seisukohale, et Euroopa vahistamismäärust kohtule esitatud ei ole, vaid kohtule on esitatud vabas vormis koostatud taotlus Rahvusvaheline vahistamiskäsk, mille alusel ei ole võimalik isiku loovutamist otsustada. Samuti märgib kohus, et Alar Selge´t ei ole kunagi eelnevalt Eesti Vabariik Saksamaa Liitvabariigile loovutanud, vaid isik on ise vabatahtlikult ilmunud Saksamaa Liitvabariiki kus isik vahistati, seega Alar Selge loovutamist Itaalia Vabariigilt Saksamaa Liitvabariigile ei ole Eesti Vabariigi nõusolek vajalik. Orvi Tali Eeluurimiskohtunik