1-08-2552\2

1-08-2552 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-2552 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalia Duškina Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Aron Pilli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aron Pilli (isikukood: 38604074224, viibib Xxx Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Aron Pilli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Xxx Vangla esitas 20.02.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aron Pilli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aron Pilli mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu 18.06.2007.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuus vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 alusel suurendati Pärnu Maakohtu 21.03.2007.a otsusega mõistetud raskemat ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 23.08.2006.a ja lõpp on 23.04.2008.a. 2 A. Pilli kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötas OÜ-s W ja OÜ-s S T . Vangistuse jooksul on 1-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel naaseb elama Sinti, töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu A. Pilli vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav on sotsiaalselt ebaküps, sihitu ja vastutustundetu eluviisiga. Vabanemisel puuduvad tal elu- ja töökoht. Aron Pilli taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta vabastamist. Prokuröri hinnangul on A. Pilli ennetähtaegne vabastamine ennatlik, kuna sel juhul saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Samuti ei oleks A. Pilli vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et A. Pillit karistati varavastase kuriteo eest, mis on toime pandud katseaja kestel. Ta omab 1 distsiplinaarkaristust ning eelnevalt on A. Pillit 4- korral kriminaalkorras karistatud, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et A. Pilli tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Pilli isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. A. Pillit karistati varavastase kuriteo eest, mis on toime pandud katseaja kestel. Ta omab 1-distsiplinaarkaristust ning eelnevalt on A. Pillit 4-korral kriminaalkorras karistatud, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Arvestades A. Pilli poolt toimepandud kuritegude arvukust, raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik