1-08-3946 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-3946 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Alice Simm Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Kristo Villi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Kristo Vill (isikukood: 38612056013; viibib Xxx Vanglas) RESOLUTSIOON Vabastada Kristo Vill karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 13.11.2009.a, millest esimeseks 3 (kolmeks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ja määrata ta selleks tähtajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse kriminaalhooldusametniku Monika Šarina järelevalve alla (asukoht: Kalevi 1, 51010, Tartu) ning kohustada Kristo Villi järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: Xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada Kristo Villi suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) asuda tööle 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 2 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata; 4) osaleda sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik pakub; 5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga kolm
(3)kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest; 6) jätkata kuriteoga tekitatud kahju heastamist kuni kohtutäiturite menetluses olevate rahaliste nõuete tasumiseni. Kristo Vill vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Xxx Vanglale, prokurörile ja Kristo Villile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Xxx Vangla esitas 18.03.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Kristo Villi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Kristo Vill tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 5.02.2007.a otsusega KarS § 25 lg 1, 2 - § 215 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistati 2-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 19.01.2006.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 8 kuud vangistust võrra, mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 13.03.2007.a ja lõpp on 13.11.2009.a. K. Villi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas töötab. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Peale vanglast vabanemist naaseb elama oma perekonna juurde Tartusse ja töökoht on vabaduses olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub K. Villi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna elektroonilise valve seadme paigaldamise eeltingimused on täidetud. Kristo Vill taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Prokurör leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna isik on kriminaalkorras karistatud 2 korda, vabadusekaotuslikku karistust kannab
- korda. Uue kuriteo pani toime katseajal, seega ei teinud talle
- korral antud võimalusest piisavaid järeldusi edaspidiseks õiguskuulekaks käitumiseks. Karistust on jäänud kanda veel 1,5 aastat. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K. Villi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. See on kinnipeetava esimene vangistus. 3 Pikaajaline kriminaalhooldus on talle otstarbekas. Vabastamine on mõistlik, kuna isikul on olemas vabaduses kõik tingimused vabastamiseks: elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Asja materjalidest nähtuvalt on K. Villi karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – K. Vill on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seda kinnitab ka tõsiasi, et vanglast iseloomustatakse K. Villi positiivselt, teda ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Seega on K. Vill aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus. Kohus arvestab ka sellega, et K. Villi tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on K. Villi olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa K. Villi edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata K. Villi püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetab ka kriminaalhooldaja. Kohtunik