ja § 424 järgi ning
lg 1 alusel mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust.
lg 5 alusel pöörati täitmisele Tartu Maakohtu 21.11.2005.a otsusega mõistetud karistus 1 aasta vangistust 2-aastase katseajaga ja Tartu Maakohtu 17.02.2006.a otsusega mõistetud karistus 4 kuud vangistust 18- 2 kuulise katseajaga.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21.11.2005.a kohtuotsusega ja Tartu Maakohtu 17.02.2006.a kohtuotsusega moodustatud liitkaristuse, s.o 1-aasta vangistust võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 7 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3-aastaks. Karistuse kandmise algus oli 6.05.2007.a ja lõpp on 6.12.2008.a. H. Kampuse kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel asub elama xxx, töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu H. Kampuse vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja peab seda ennatlikuks, kuna kinnipeetaval puudub vabanemisel töökoht ja ka teadmine, kuhu ta soovib tööle asuda. Kinnipeetav ei ole andnud üheseid vastuseid, kas ta läheb elama xxx , xxx või siis xxx elava sõbra juurde. Hannes Kampus taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta vabastamist. H. Kampuse ennetähtaegne vabastamine on ennatlik, kuna sel juhul saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Samuti ei oleks H. Kampuse vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et H. Kampus kannab karistust
Eelnevalt on H. Kampus 3-korral kriminaalkorras karistatud. 2003.a oli ta vabastatud vanglast tingimisi enne tähtaega, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et H. Kampus tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H. Kampuse isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. H. Kampus kannab karistust
Eelnevalt on H. Kampus 3-korral kriminaalkorras karistatud. 2003.a oli ta vabastatud vanglast tingimisi enne tähtaega, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Arvestades H. Kampuse poolt toimepandud kuritegude arvukust, raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra 3 kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.