4-07-7045\3

4-07-7045 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-07-7045 Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungisekretär Anna Ivanova Tõlk Dmitri Sükijainen Kohtuistungi toimumise aeg 27.03.2008.a Väärteoasi Tamara Štšekotovitš kaebus AS Ühisteenused 02.07.2007.a otsusele väärteoasjas nr 0113052633 Kaebuse esitaja Tamara Štšekotovitš (isikukood 48405120338; elukoht: XXX; töökoht: Baltic LT Logistiks) Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Tamara Štšekotovitš kohtuväline menetleja – AS Ühisteenused esindaja Paavo Paal RESOLUTSIOON
2. Ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.
3. Tamara Štšekotovitš’i kaebus rahuldada, tühistada AS Ühisteenused 02.07.2007.a otsus väärteoasjas nr 0113052633 ning menetlus nimetatud väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule, teatades kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul samast päevast arvates. Kohtumenetluse poolte seisukohad ja tuvastatud asjaolud 02.07.2007.a otsusega väärteoasjas nr 0113052633 määras AS Ühisteenused linnatranspordi teenindaja T. Štšekotovitšile karistuseks ühistranspordiseaduse § 541 järgi rahatrahvi 15 trahviühiku ulatuses, s.o 900 krooni. Otsuse kohaselt takistas T. Štšekotovitš 09.06.2007.a kell 12:47 Tallinnas trollis nr 4 kontrolli õigustega ametiisiku tööd. Sellise tegevusega rikkus Tamara Štšekotovitš vastavalt otsusele Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade kehtestamise määrust. Nimetatud otsusele esitas T. Štšekotovitš kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistada. Kaebuse kohaselt sõitis T. Štšekotovitš 09.06.2007.a koos venna J Š’iga trollis nr
4. Ta ostis neile 10-kroonised piletid. Kontrolör kontrollis nende pileteid, küsis temalt ID.kaarti ja käskis trollist väljuda, et trahv välja kirjutada. Kontrolör alustas AS Ühisteenuste bussis paberite vormistamist, tema helistas aga isale, et viimane kohale tuleks ja tudengipileti tooks. Kontrolör teatas, et tal ei ole seda vaja. Kui isa kohale tuli, olid trahvipaberid veel lõpuni vormistamata. Ta keeldus pabereid allkirjastamast, sest isa näitas dokumenti, mis tõendas, et ta on üliõpilane ja võib sõita sooduspiletiga. Kontrolör karjus tema peale, lõi vastu kätt, haaras teda õlavarrest, andis jalaga hoobi selga, nii et ta bussist välja kukkus. Kaebaja märgib, et teda solvati teiste inimeste ees, tuldi kätega kallale, kõik see oli tema jaoks suur stress. Kui pool aastat hiljem sai ta trahvist teada, siis ta oli šokis. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kontrolör peab tema ees vabandama ja hüvitama talle moraalse kahju. Kohtuistungil T. Štšekotovitš selgitas, et ei saanud kaebust tähtaegselt esitada, kuna ta ei teadnud, et tema suhtes on tehtud ka otsus ametiisiku töö takistamise kohta ja selle eest rahatrahvi määramisest; samuti taotles ta tähtaja ennistamist. T. Štšekotovitš jäi kaebuses toodu juurde osas, milles ta palus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Moraalset kahju ei nõua, kuna sai aru, et see nõue ei kuulu lahendamisele väärteomenetluse korras. Märkis, et ta ei olnud nõus kohtuvälise menetleja poolt koostatud protokollile, milles teda süüdistati sõiduõigust tõendava dokumendita sõitmises, alla kirjutama, kuna isa tõi talle sõidusoodustust kinnitava dokumendi ning ta leidis, et ei ole seetõttu midagi rikkunud. Seda, et talle arvati süüks ka kontrolli õigustega ametiisiku töö takistamist, ta ei teadnud. Sai sellest teada alles siis, kui sai koos teise väärteoasjaga ka otsuse antud väärteoasjas. Väidab, et tema ei ole ametiisiku tööd takistanud, oli toimunust šokis. AS Ühisteenused mikrobussis, kuhu ta kutsuti, karjuti ta peale ning teda tõugati õlast. Väidab, et tema rääkis kontrolöridega rahulikult. Ajal, kui ta hakkas bussist väljuma, anti talle jalaga hoop selga ning ta peaaegu kukkus bussist välja. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu, leidis, et kaebuse rahuldamiseks puuduvad alused ning kohtuvälise menetleja lahend on seaduslik ja põhjendatud. Menetlusalune isik ei allunud ametnike korraldustele siseneda bussi, maha rahuneda ja pärast bussist väljuda. Märgib, et nimetatu on kinnitatud kahe tunnistaja – T. K ja V. M ütlustega, mida ei lükanud ümber tunnistaja N Š ütlused. Ühtlasi leidis, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kaebus on esitatud tähtaega ületades. Tunnistaja N Š ütluste kohaselt tõi ta kontrolöridele tõendi, mis kinnitas, et T. Štšekotovitš oli üliõpilane. Selle tõendi alusel oli tema arvates T. Štšekotovitšil õigus sõita sooduspiletiga. Ei mäleta, et talle oleks antud üks eksemplar T. Štšekotovitšile mõeldud protokollist. Ta nägi, et AS Ühisteenused mikrobussist kukkus või tõugati välja tema tütar – T. Štšekotovitš ning koos tütrega lahkus ta sündmuskohalt. 2 Tunnistaja T K ütluste kohaselt peeti T. Štšekotovitši kinni, kuna tal puudus ühistranspordis soodustust tõendav dokumet. Andis protokolli kollase eksemplari T. Štšekotovitši isale N. Štšekotovitšile, kuna tütar keeldus seda vastu võtmast. Isa kortsutas eksemplari ära ja viskas talle näkku. Kinnitab, et T. Štšekotovitš astus bussist välja omal jalal, keegi teda ei tõuganud. On võimatu, et keegi oleks teda ka jalaga selga löönud, kuna neil ei käituta isikutega niimoodi. Selgitab, et ametiisiku töö segamine seisnes selles, et T. Štšekotovitš karjus kogu aeg, ei lasknud protokolli koostada, nad ei saanud tööd jätkata. Karjumine kestis kindlasti mitmekümne minuti vältel. Samuti ei väljunud T. Štšekotovitš bussist, kui talle selline korraldus anti. Kinnitab, et ajaks, mil nad palusid T. Štšekotovitšil bussist lahkuda, oli valmis kaks protokolli, kuid nii T. Štšekotovitš kui tema isa keeldusid neid vastu võtmast. Tunnistaja V Mi ütluste kohaselt seisis ta protokollide koostamise ajal õues ametibussi kõrval. Nägi, et kui T. K tuli bussist välja, oli tal käes kollane protokolli eksemplar, mis oli mõeldud T. Štšekotovitšile, kuid viimane keeldus seda vastu võtmast. Seejärel pakkus T. K seda N. Štšekotovitšile, kuid ka tema keeldus seda võtmast ja viskas selleT. K’le näkku. V. M ütluste kohaselt oli T. Štšekotovitš AS Ühisteenuste mikrobussi astudes vaenulik ja rääkis kõrgendatud toonil, karjus, keeldus teenindajatega asja arutamisest. Linnatranspordi esindaja püüdis T. Štšekotovitšit rahustada. T. Štšekotovitši isa, kes kohale tuli, oli agressiivne ja närviline. Kinnitab, et nende brigaadis ei ole isikuid, kes võiksid inimesi lüüa. Kohtuliku arutamise põhjendused. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Lähtudes kaebuse sisust ja kohtuvälise menetleja poolt kohtule edastatud väärteoasja materjalidest, pidas kohus põhjendatuks määrata kaebus kohtulikule arutamisele, sõltumata sellest, et kaebus oli esitatud tähtaega ületades. Sellest tulenevalt ennistas kohus kaebuse esitamise tähtaja. Kohus, kohtuliku arutamise käigus ära kuulanud kaebuse esitaja, kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad ja tunnistajate ütlused ning hinnanud asjas olevaid tõendeid, leiab, et T. Štšekotovitši kaebus kuulub rahuldamisele. Vastavalt Riigikohtu 29.01.2008.a lahendile nr 3-1-1-94-07 märgitakse VTMS § 69 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt väärteoprotokollis väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht ning väärteo kvalifikatsioon seaduse nimetuse, paragrahvi, lõike ja punkti järgi. Kohus on VTMS § 87 kohaselt väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega. Neist nõuetest tulenevalt peab juba väärteoprotokollis olema kirjeldatud menetlusalusele isikule omistatava teo kirjeldus. Kriminaalkolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et VTMS § 69 nõuetele mittevastava väärteoprotokolli koostamisega on rikutud menetlusaluse isiku VTMS § 19 lg 1 p 1 alusel antud õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes arutatakse, s.o teada tema vastu esitatud süüdistuse sisu. Samasisuline seisukoht on Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-84-07, kus on samuti välja toodud, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli teokirjeldus määratleb analoogiliselt süüdistusaktile kriminaalmenetluses ammendavalt menetluse eseme. Vastavalt 09.06.2007.a koostatud väärteoprotokollile nr 01120 52633 takistas T. Štšekotovitš kontrolli õigustega ametiisiku tööd. Sellise tegevusega rikkus T. Štšekotovitš 3 väärteoprotokolli kohaselt majandus- ja kommunikatsiooniminitsri määruse nr 141 „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri“ § 7 lg 4 p 4 ja väärtegu kvailifitseeriti ÜTS § 541 järgi. Kohtu hinnangul ei nähtu T. Štšekotovitši suhtes koostatud väärteoprotokollist, milles seisnes ametiisiku töö takistamine. Lähtudes VTMS § 69 lg 2 p 1 mõttest ning tuginedes eelviidatud Riigikohtu lahenditele oleks kohtuväline menetleja pidanud väärteoprotokollis kajastama konkreetsed asjaolud, millest nähtuvalt on võimalik tuvastada väärteokoosseisule vastavat tegu. Selgusetuks jääb, kas käsitsi juurde kirjutatud tekst /ei allunud menetleja korraldustele; keeldus algul protokolli koopiat vastu võtmast, hiljem tõmbas ära minu käest ja viskas maha; hiljem visati grupivanemale näkku/ on antud selleks, et selgitada, milles seisnes ametiisiku töö takistamine või selleks, et tõendada isiku keeldumist protokolli vastuvõtmisel. Sõltumata sellest, millistel kaalutlustel oli tekst kirjutatud, ei ole ka antud ütluste põhjal võimalik kindlaks teha, kuidas takistas T. Štšekotovitš ametiisiku tööd. Kuigi kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja küll selgitas, et menetlusalune isik ei allunud korraldustele siseneda bussi, maha rahuneda ja bussist väljuda ning tunnistajad T. K ja V. M väitsid, et T. Štšekotovitš karjus kogu aeg, ei anna nimetatud asjaolud alust isiku karistamiseks ÜTS § 541 järgi. Ei saa jätta tähelepanuta, et ka kaebuse esitaja sõnade kohaselt tema peale karjuti ja teda tõugati ning tunnistaja N. Štšekotovitš arvates lükati tema tütar kohtuvälise menetleja ametibussist välja. Kõike seda arvesse võttes oli kohtu hinnangul tekkinud kohtuvälise menetleja ja menetlusaluse isiku vahel närviline õhkkond, mis soodustas üksteise vääriti mõistmist ja rahuolematust vastaspoole käitumise suhtes, küll aga ei saa nimetatud asjaoludele tuginedes väita, et menetlusalune isik oleks takistanud kontrolli õigustega ametiisiku tööd. Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes VTMS §-st 132 p 3 tühistab kohus AS Ühisteenused 02.07.2007.a otsuse väärteoasjas nr 0113052633 ning lõpetab menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o väärteotunnuste puudumise tõttu T. Štšekotovitši käitumises. Kohtunik 4