MS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata Martin Uba (isikukood: 38609216039) temale Viljandi Maakohtu 04.05.
lg 2 p 1, 4; § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning
lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 10 kuud vangistust.
a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 11 kuud vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 9 kuud vangistust.
alusel arvati Martin Uba eelvangistuses viibitud aeg 4 kuud ja 26 päeva karistusaja hulka ning kandmata karistuseks loeti 3 aastat 3 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust loeti alates 04.05.2005. a. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 04.05.2005. a. ja lõppeb karistuse täielikul ärakandmisel 02.09.2008. a.
lg 2 p 2 alusel on ta käesolevaks ajaks ära kandnud üle 2/3 talle mõistetud karistusest. Kriminaalkorras on teda varem karistatud kahel korral: 1. 23.09.2004. a. Viljandi Maakohtu poolt
30.09.2004. a. Viljandi Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7; § 25 lg 2 - § 200 lg 2 p 7 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega.
lg 1 alusel loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg ning karistuseks loeti 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust.
lg 2 alusel määrati kohaselt kandmisele 28 päeva vangistust ja 2 aasta 11 kuu pikkune vangistus jäi tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. Väärteokorras on Martin Uba varem karistatud 11 korral, neist 9 korral alkoholiseaduse järgi. Tartu Vangla ettekandes iseloomustatakse Martin Uba väga negatiivselt. Teda on vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud kolmel korral; kõigi rikkumiste eest kartserisse paigutamisega. Tema poolt uue kuriteo toimepanemise risk on väga suur. Kinnipeetava suhtlusringkonna moodustavad peamiselt kriminaalkorras karistatud isikud ning ta peab ennast sooritatud kuritegude initsiaatoriks. Ta idealiseerib kriminaalset käitumisviisi, nimetab seda põnevaks, riskantseks ja tulutoovaks. Kuriteod pani Martin Uba toime alkoholijoobes ning joomaperioodid võisid kinnipeetava enda sõnul kesta mitu kuud. Ta on proovinud ja tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid ning tema 07.11.2006. a. vanglas tehtud narrkotest oli positiivne. Kriminaalhooldusesse suhtub negatiivselt ja tunneb, et reeglite täitmine mõjub alandavalt. Puudub motivatsioon kuritegelikust käitumiseset loobuda. Kriminaalhooldusametnik ei nõustu isiku tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamisega, kuna tema poolt uute kuritegude toimepanemise risk on väga suur. Martin Uba on varem katseajal pannud toime kuriteo, nii enne vangistust kui ka karistuse kandmise ajal on ta tarvitanud alkoholi ja narkootikume ning ei ole huvitatud ka nende pruukimisest loobumisest. Vabanemisel kinnipeetaval töökohta ei ole (ei ole kunagi olnudki) ja tööle asuda ta ei kavatse. Kutseoskusi ta ei oma. Tema sõpruskonna moodustavad kriminaalkorras karistatud isikud ja ta ei soovi loobuda kuritegelikust elust ning suhtub negatiivselt kriminaalhooldusesse. Ka ei ole Martin Ubal kindlat elukohta, sest kuigi ta kavatseb algselt peatuda isa juures ja isa seda ka lubab, ei taha kinnipeetav ise sinna pikemalt jääda. Isa sõnul ei suudaks ta ka poja tegevusi jälgida, kuna viibib tööülesannete täitmise tõttu sageli välismaal. Kohtuistungil Martin Uba leidis ,et ta ei viitsi enam vanglas olla ,on ära tüüdanud ning soovib ennetähtaegselt vabaneda. Tartu Vanglas tal ei ole probleeme olnud .samas tunnistas ,et tema suhtes käib menetlus uues kriminaalasjas ,mis on seotud narkootikumidega ja seda Viljandi Vanglas. Prokurör ei toetanud Martin Uba tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamist. Prokurör leidis, et isikul on olnud probleeme käitumisega vangistuse ajal , tema suhtes käib menetlus uues kriminaalasjas ,kus ta on kahtlustatav mitmes kuriteo episoodis ,samuti on kriminaalhooldaja oma iseloomustuses leidnud ,et süüdimõistetu ei sobi kriminaalhooldusele. Kohtunik, hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid ,isiklikus toimikus leiduvaid iseloomustusi , kinnipeetava enda hinnanguid ja prokuröri seisukohti, on jõudnud järeldusele, et Martin Uba ennetähtaegne vangistusest vabastamine tema kriminaalhooldusele allutamisega ei ole käesoleval ajal põhjendatud, kuigi
lg 2 p 2 järgi on formaalne alus selleks olemas.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Martin Uba on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Senised karistused ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Tema suhtes on kohus kohaldanud tingimusliku karistust, kuid ta pani uued kuriteod toime katseajal. Tartu Vangla ja kriminaalhooldusametniku ettekannetest nähtuvalt ei ole isik oma karistusest seni veel mingeid järeldusi teinud, ta ei soovi õiguskuulekalt käituda, vaid idealiseerib kriminaalset käitumisviisi. Vabaduses tal töökohta ei ole, pole kunagi olnudki ning ka vanglast vabanedes ei kavatse ta tööle hakata. Kriminaalhooldusesse suhtub ta negatiivselt ja peab seda ennast alandavaks. Martin Ubal puudub ka kindel elukoht. Seega ei ole kinnipeetaval ka riske maandavaid nn tugifaktoreid. Kuigi kohtuistungil ta ise väitis ,et kõik see, mis kriminaalhooldaja ja vangla iseloomustuses tema suhtes kajastub , on vale ,tegelikult saab ta minna elama ja tööle isa juurde ,tal ei ole enam probleeme narkootikumidega ,kõik oli Viljandi Vanglas ,kus temaga käituti väga halvasti ja tema kohta antud iseloomustused on aegunud , puudub kohtul põhjus kahelda Tartu Vangla poolt kogutud ja kohtule esitatud materjalides. Süüdimõistetu suhtes on menetluses uus kriminaalasi ,milles teda kahtlustatakse mitmetes kuriteoepisoodides sh ka Viljandi Vanglas toime pandud kuriteo episoodides. Arvestades kogutud tõendeid kogumis ei ole otstarbekas süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine. Ainuüksi süüdimõistetu enda väide ,et ta enam ei viitsi vanglas viibida ning lihtsalt kõik valetavad tema peale näitab, et ta ei ole ise sisuliselt endale teadvustanud oma käitumise negatiivseid põhjusi ega andnud hinnangut oma senisele käitumisele. Seega ei ole põhjendatud Martin Uba vangistusest ennetähtaegne vabastamine tema allutamisega käitumiskontrollile. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.