1-08-2536\2

1-08-2536 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-2536 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalia Duškina Kohtuasi XxxVangla esitatud materjalid Egert Apsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Egert Aps (isikukood: 37803120337, viibib XxxVanglas) RESOLUTSIOON Jätta Egert Aps tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XxxVangla esitas 20.02.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Egert Apsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Egert Aps mõisteti süüdi Harju Maakohtu 28.06.2004.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 7,8, 9 ja § 199 lg 1 järgi. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel suurendati Tallinna Linnakohtu 22.01.2004.a otsusega mõistetud karistust 3 aastat 11 kuud ja 18 päeva ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg. Seega kuulub ärakandmisele 5 aastat 9 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 28.06.2004.a ja lõpp on 23.04.2010.a. 2 E. Apsi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuses on osalenud sotsiaalprogrammis, vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel asub elama isa ja õe juurde , töökoha loodab vabaduses leida.. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu E. Apsi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna tingimisi ennetähtaegse vabastamise alused sisaldavad lisaks süüdimõistetu elamistingimustele ja töökoha olemasolule ka muid karistuspoliitilisi eesmärke kandvaid asjaolusid õiguskorra kaitse seisukohalt tervikuna. Egert Aps taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta vabastamist, kuna see on ennatlik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on E. Aps korduvalt kriminaalkorras karistatud, nii reaalse kui ka tingimusliku karistusega. Korralikult ei täitnud kohustusi ja kontrollnõudeid, ta pani toime väärtegusid ja uusi kuritegusid, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kandmata karistus on liiga pikk. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et E. Aps tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E. Apsi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on E. Aps korduvalt kriminaalkorras karistatud, nii reaalse kui ka tingimusliku karistusega. Korralikult ei täitnud kohustusi ja kontrollnõudeid, ta pani toime väärtegusid ja uusi kuritegusid, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kandmata karistusaeg on liiga pikk. Arvestades E. Apsi poolt toimepandud kuritegude arvukust, raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik