lg 1; § 320 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Andres Lattu isikukood 37103312217, elukoht: xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukohast lahkumise invaliidsuspensionär, keeld, varem tõkend: kriminaalkorras karistamata; Kaitsja Uido Truija RESOLUTSIOON KrMS §-dest 180 lg 1, 3, 175 lg 1 p 3, 4,9 ja 248 lg 1 p 5 Kohus o t s u s t a s: 1. Tunnistada süüdi Andres Lattu süüdistuses
2. Tunnistada süüdi Andres Lattu süüdistuses
lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 /kolm/ kuud.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 7 /seitse/ kuud vangistust, suurendades raskeimat karistust - 4 kuud vangistust – kergema karistuse – 3 kuu vangistuse – võrra.
lg 1 alusel jätta vangistus 7 kuud tingimisi täitmisele pööramata, kui Andres Lattu ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, see on
Samuti süüdistatakse Andres Lattu`t selles, et tema, 04.04.2003.a ajavahemikul kell 22.00 kuni kell 22.45 andis Tallinna linnas Pärnu mnt 11 asuvas Tallinna Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonnas enda kannatanuna ülekuulamisel teadvalt vale ütlusi selle kohta, et ajavahemikul 03.04.2003.a kell 14.00 kuni 04.04.2003.a kell 17.00 varastati tallinna linnast Keldrimäe 9 asuva maja juurest tema kasutuses olev sõiduauto Xxx (xxx ), olles kannatanuna eelnevalt hoiatatud
Seega pani Andres Lattu oma tahtliku tegevusega toime kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluste andmise, s.o
Vastavalt 19.03.2008.a prokuröri abi Alar Lehesmets, süüdistatav Andres Lattu ja tema kaitsja Uido Truija vahel sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus süüdistatav Andres Lattu karistamist
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusega 4 /neli/ kuud vangistust ja
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusega 3 /kolm/ kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 7 (seitse) kuud vangistust, suurendades raskeimat .karistust - 4 kuud vangistust – kergema karistuse – 3 kuu vangistuse – võrra.
lg 1 alusel jätta vangistus 7 kuud tingimisi täitmisele pööramata, kui Andres Lattu ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuotsuse põhjendus: Süüdistatav Andres Lattu kinnitab, et jääb kokkuleppe juurde. Tunnistab oma süüdi talle esitatud süüdistuses. Andres Lattu kinnitab, et antud kokkuleppe sõlmimine on tema enda vaba tahe. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppe sätteid. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde, kinnitades vabatahtlikku kokkuleppe sõlmimist. Kohtuliku arutelu tulemusena on kohus teinud järeldusele, et Andres Lattu enda süüditunnistamine
lg 1; § 320 lg 1 järgi ning kokkuleppe sõlmimine karistuse osas on süüdistatava tõelise tahte avaldus. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Andres Lattu on tahtlikult toime pannud teise astme kuriteod, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kriminaaltoimikus esitatud tõendite põhjal on tõendamisese selge ja kuriteole on antud õige karistusõiguslik hinnang
MS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu § 175 lg 1 p 4,9 sätestatud menetluskulud (määratud kaitsja tasu ja sundraha). Vastavalt § 179 lg 1 p 1 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2008.a on kuupalga alammäär 4350.- krooni, seega sundraha teise astme kuriteos 6525.- krooni. Kohus leiab, et tulenevalt süüdistatava ja kaitsja taotlusest kuulub rakendamisele KrMS § 180 lg 3 menetluskulude vähendamiseks. A. Lattu on invaliidusus pensionär, töövõime kaotus 50 %. Kohtukulude summa kokku oleks 9212 00 krooni. A. Lattu kinnitusel puudub tal teine sissetulek ja pensionist võetakse maha ka liiklustrahvid. Arvestades ka asjaolu, menetlus kriminaalasjas on kestnud 2003 .a kuni 2008 alguseni, millest aga ei nähtu, et seda oleks põhjustanud A.Lattu teadlik tegevus, samuti asjaolu, et tema sissetulek on väga väike ning kohtukulude tasumine summas pea 10000 krooni paneks ta raskesse seisundisse arvestades tema töövõime kaotust, tuleb jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Kohus vähendab menetluskulusid, jättes sundrahast 6525.00 pool riigi kanda, mõistes välja sundrahast 3252.50 krooni, kaitsjatasust 1787.70, jätta riigi kanda 1000.00 krooni mõistes välja 787.70 ja ekspertiisitasust jätta riigi kanda 500 krooni, mõistes välja 400.00 krooni. Katrin Puhkason Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.