4-08-1765\4

4-08-1765 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-1765 (1013470668/VT 4) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi AS Favor kaitsja kaebus KMA Tallinna migratsioonibüroo vaneminspektori Tanel Rüübergi 15.02.2008 otsusele nr 1013470668/VT 4 AS Favor karistamises VMS § 163 lg 2 alusel rahatrahviga 3000 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: Tanel Rüüberg Istungil osalenud isikud Kaitsja: Sven Sillari AB advokaat Sven Sillar Menetlusalune isik: AS Favor, RK: 10258449, asukoht: xxx RESOLUTSIOON
3. Rahuldada AS Favor kaitsja kaebus KMA Tallinna migratsioonibüroo vaneminspektori Tanel Rüübergi 15.02.2008 otsusele nr 1013470668/VT 4 ASi Favor karistamises VMS § 163 lg 2 alusel rahatrahviga 3000 krooni.
4. Tühistada KMA Tallinna migratsioonibüroo vaneminspektori Tanel Rüübergi 15.02.2008 otsus nr 1013470668/VT 4 ASi Favor karistamises VMS § 163 lg 2 alusel rahatrahviga 3000 krooni täies ulatuses.
5. Väärteomenetlus väärteoasjas lõpetada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 07.04.
6. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: KMA Tallinna migratsioonibüroo vaneminspektori Tanel Rüübergi 15.02.2008 otsusega nr 1013470668/VT 4 karistati AS Favor VMS § 163 lg 2 alusel rahatrahviga 3000 krooni. Otsuse kohaselt asus alates 01.03.2007 ASs Favor tööle EL, kellel kehtis elamisluba 28.10.2002 kuni 27.10.
7. Isik viibis Eestis seadusliku aluseta 28.10.2007 kuni 14.11.2007, so 18 päeva ning sele ajal töötas E.L ASs Favor, omamata Eestis viibimisek seaduslikku alust. Seega AS Favor rikkus Välismaalaste seaduse § 23 sätteid, so tööandja kohustusi, pannes sellega toime VMS § 163 lg 2 ettenähtud väärteo, so Eestis töötamiseks seaduslikku alust mitteomava välismaalase Eestis töölevõtmise, kuivõrd E.L puudus ajavahemikul 28.10.2007 kuni 14.11.2007 seaduslik alus Eestis viibimiseks. Otsuse koostaja seisukoha järgi tuleb VMS §163 sõnastust tõlgendada kooskõlas VMS § 23 sõnastusega, mille kohaselt võib tööandjat karistada ka vältava teo puhul, st töösuhte jätkumisel peale välismaalasele antud tööloa lõppemist. Kohtuväline menetleja lähtub seejuures Riigikohtu lahendist 3-3-1-72-03, mille kohaselt seaduse tekst on vaid lähetkohaks seadusandja tahte ja sellest tuleneva õigusnormi sisu väljaselgitamisel. VMS puhul on tegemist olukorraga, kus seadusandja on oluliseks pidanud ebaseaduslikult töötavate isikute minimaliseerimise. Vastasel juhul ei oleks tööandjale pandud kohustuseks kontrollida seadusliku aluse olemasolu. VMS § 23 sünastuses ei ole seatud ajalist piirangut. Kontroll tööandja poolt peab olema pidev, mil töötaja tööandja juures töötab. Töölepingu seaduse § 13 lg 2 järgi nähakse Eestis ajutiselt või tähtajaliselt elavate välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikute tööalased eritingimused ette seadusega. Käesoleval juhul on selleks seaduseks VMS, mille §s 23 on sätestatud tööandja kohustused. VMS § 23 lg 3 järgi on tööandja kohustatud lõpetama lepingu välismaalasega, kellel puudub seaduslik alus Eestis töötamiseks. Otsusele esitas AS Favora kaitsja kaebuse, milles taotles vaidlustatud otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt on E.L sündinud Eesti Vabariigis, kogu elu elanud Eesti Vabariigis. Tema isikutunnistusest nähtuvalt on temale väljastatud tähtajaline elamisluba kehtivusega kuni 15.11.
8. Vastavalt VMS § 163 lg 1 sätetele karistatakse Eestis töötamiseks seaduslikku alust mitteomava välismaalase töölevõtmise eest ning vastavalt VMS § 23 lg 1 sätetele on tööandja kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis töötamiseks seaduslik alus ja lg 2 kohaselt on tööandjal keelatud sõlmida lepingut töötamiseks välismaalasega, kellel puudub seaduslik alus Eestis töötamiseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on tööandja kohustatud lõpetama lepingu välismaalasega, kellel puudub seaduslik alus Eestis töötamiseks. Samas on Riigikohtu otsuses 3-1-1-25-06 märgitud, et „juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutsega üksnes füüsiliste isikute kaudu, so seaduses ettenähtud juhtudel saab füüsilise isiku tegusid omistada ka juriidilisele isikule. Seetõttu vastutab juriidiline isik KarS § 14 lg 1 kohaselt üksnes teo eest, mille on toime pannud tema organ või juhtivtöötaja. Kuna KarS § 2 lg 2 järgi on karistatav üksnes tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja mille toimepanemises on isik süüdi, vastutab juriidiline isik vaid juhu, kui tema organi või juhtivtöötaja käitumises esinevad kõik eelnimetatud deliktistruktuuri elemendid. Juriidilise isiku vastutsu tuleb avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu“. Riigikohtu lahendi 3-1-1-82-04 kohaselt „tuleb ka tuvastada, et vastav organ või juhtivtöötaja tegutses juriidilise isiku huvides. Seega on juriidilise isiku karistamiseks obligatoorne eelnevalt tuvastada selle juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu. Käesoleval juhul pole aga kohtuväline menetleja ega linnakohus kindlaks teinud kas ja millal äriühingu organ või juhtivtöötaja niisuguse teo toime pani. Seetõttu pole võimalik hinnata ka seda, kas tegu on toime pandud juriidilise isiku huvides. Kuna seda puudust ei ole võimalik kõrvaldada ka asja uuel arutamisel esimese astme kohtus, tuleb menetlus väärteoasjas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel“. Selliste argumentide alusel on asunud kaebuse esitanud isik seisukohale, et Eesti Vabariik on väljastanud Eestis viibimiseks E.Le elamisloa. Asjaolu, et E.L mingil ajahetkel oli Eestis elamisloata, sai AS Favor teada alles pärast seda, kui KMA aastal 2008 algatas vääteomenetluse. Selleks, et hinnata kas AS Favor käitumises esineb üldse süüteokoosseis, tuleb esmalt välja selgitada, kas realiseerunud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed 2 tunnused. Juriidilisele isikule etteheidetava süüteokoosseisu tunnuste esinemise tuvastamiseks tuleb kohtuväliselmenetlejal juriidilise isiku vastutus alati avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja teo kaudu. Käesoleval juhul ei ole kohtuväline menetleja sellele asjaolule tähelepanu pööranud ning ei ole väärteoprotokollis ega ka otsuses näidanud, läbi millise füüsilise isiku on äriühing väidetavalt õigusvastase teo toime pannud. Nimetatud minetuse tõttuon väärteootsus õigusvastane. Jättes väärteomenetluses määratlemata äriühingu juhatuse liikme või juhtivtöötaja, kelle tegevuses realiseerusid väärteo objektiivse külje tunnused, puudub automaatselt võimalus kontrollida ka juriidilisele isikule etteheidetavas teos subjektiivsete tunnuste võimalikku esinemist. Seetõttu pole võimalik ASi Favor süüdi tunnistada VMS § 23 ja 163 rikkumises ning teda karistada. Kohtuistungil jäi kaebuse esitanud isiku kaitsja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et isegi siis kui rikkumine on tuvastatud, üldjuhul lõpetataks sellises väärteoasjas menetlus otstarbekuse kaalutlusel. Käesoleval juhul on aga kohtuväline menetleja läinud vastuollu seniste vähemalt 5 Riigikohtu lahendiga, mis on aga KrMS § 2 p 4 kohaselt kriminaalmenetlusõiguse allikad. Kui väärteoprotokollis ja otsuses ei ole juriidilise isiku tegu avatud juriidilise isiku huvides tegutsenud juhtivtöötaja või organi teo kaudu, siis kuulub otsus automaatselt tühistamisele, kuivõrd seda puudust ei ole võimalik enam kaebuse arutamisel kõrvaldada. Sel juhul pole aga rikkumise tuvastamisel enam tähtsust. Kohtuväline menetleja leidis, et vaidlustatud otsus on õiguspärane. Kes juriidilises isikus vastutab personaliküsimuste eest, see jääb äriühingu siseasjaks. Personalitöötajale on personaliküsimused delegeeritud äriühingu juhtkonna poolt ja temale määratav trahv on nende siseasi ja KMA ei saa personalitöötajat trahvida. Vastutab juriidiline isik. Käesoleval juhul kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid oleks seda tähelepanelikuma suhtumise korral pidanud ette nägema, siis on tegu toime pandud hooletusest. Kohus, kuulanud ära kaebaja ja kaitsja selgitused ning kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vaidlustatud väärteootsusest nähtuvalt karistati VMS § 163 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ASi Favor kui juriidilist isikut. Vastavalt Riigikohtu 10.02.2006 otsusele nr 3-1-1-145-05 vastutab KarS § 14 lg 1 tulenevalt juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel väärteo eest, mille on juriidilise isiku huvides toime pannud tema juhtivtöötaja või organ. Sama seisukohta on täpsustatud Riigikohtu 27.03.2006 otsuses 3-1-1-4-06, millises on märgitud, et KarS § 14 lg 1 lähtuvalt tuleb juriidilise isiku vastutus avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. See tähendab, et väärteoprotokollis, kiirmenetluse puhul aga kiirmenetluse otsuses peab olema ära toodud, milline juhtivtöötaja või organ on pannud toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, tehes seda juriidilise isiku huvides. Sellisele seisukohale on Riigikohus asunud ka varasemates otsustes nr 3-1-1-82-04 ja 3-1-1131-
9. Selline nõue kehtib eelmärgitud riigikohtu lahendite kohaselt nii tegevus- kui ka tegevusetusdeliktide puhul. Viimaste puhul tuleb ära näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. Peale selle on Riigikohus oma 23.03.2004 otsuses 3-1-1-7-04 asunud seisukohale, et kuna KarS sätestab juriidilise isiku vastutuse tuletatud vastutuse põhimõttel, on ühe subjekti (füüsilise isiku) tegevus teise subjekti (juriidilise isiku) vastutuse eelduseks. Seetõttu tuleb rääkida kahest ühe ja sama teo eest eraldi vastutavast isikust. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kuivõrd personalitöötaja ei ole juhtivtöötaja ja temale on personaliküsimused delegeeritud juhtivtöötaja või organi poolt, siis vastutab juriidiline isik, sest personalitöötajat ei saa kohtuväline menetleja karistada. Samas on aga Riigikohtu 23.03.2005 otsuses 3-1-1-9-05 asutud seisukohale, et kuna suurettevõtete puhul ei tegele tippjuhid kõigi igapäevategevuses tõusetuvate küsimustega, vaid konkreetsetes valdkondades delegeeritakse vastutus edasi, siis sellest tulenevalt võib juhtivtöötajateks lugeda ka keskastme juhte, kellel konkreetses valdkonnas on õigus teha iseseisvaid otsustusi ja sellega suunata juriidilise isiku tahet. Seega 3 pidanuks tuvastatama personalijuhi vastutuse küsimus, tuvastamaks koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toimepanemine. Ülaltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning vaidlustatud otsus täies ulatuses tühistamisele ja menetlus väärteoasjas lõpetamisele, kuivõrd ei väärteoprotokollis ega vaidlustatud otsuses ei ole tuvastatud AS Favor juhtivtöötajat või organit, kes äriühingu huvides ja nimel tegutsedes oleks toime pannud VMS § 163 lg 1 ettenähtud väärteo, mis oleks äriühingu vastutusele võtmise eelduseks VMS § 163 lg 2 järgi. Sellist puudust ei ole võimalik kõrvaldada kaebemenetluses, kuivõrd kohus ei saa väljuda väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse piiridest Vastavalt Riigikohtu 28.11.2005 otsusele nr 3-1-1-130-05 peavad kaitseõiguse tagamiseks süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks ning olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline oli kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum. Seega on konkretiseerimata süüdistuses isiku süüdi tunnistamine kaitseõiguse eiramine ja oluline menetlusõiguse rikkumine. Käesoleval juhul on aga üldse jäänud tuvastamata juhtivtöötaja või organ, kes oleks toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, milline käitumine olnuks AS Favor vastutusele võtmise eelduseks. Kaebust läbi vaadates on kohus seotud otsuses toodud rikkumise kirjeldusega ega saa selle piiridest väljuda. Seega ei saa kohus ka karistada äriühingu juhtivtöötajat või organit teo eest, mida ei ole vaidlustatud otsuses kirjeldatud, tagamaks seejuures AS Favor vastutusele võtmise, kuivõrd kohus ei saa kaebemenetluses tuvastada otsuses kajastamata koosseisulisi asjaolusid ja tuvastamata isikuid. Seetõttu leiab kohus, et väärteootsuse koostamisel on oluliselt rikutud väärteomenetlusõiguse norme, mis tingivad vaidlustatud otsuse tühistamise ja väärteomenetluse lõpetamise. Märt Toming kohtunik 4