-21 lg.1 järgi rahatrahviga kokku summas 21000 krooni ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kokku 6-ks kuuks. Rikkumine leidis aset 03.07.2007.a. Tallinnas, Mustamäel Tammsaare tee 100 maja juures , kus Vitaliy Mokan juhtis mootorsõidukit , tagurdamisel ei valinud sõidukiirust, millega oleks olnud võimalik peatada enne teel etteaimatavat takistust. Sõitis otsa sõidukile. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes, kui politseile teatamine oli kohustuslik, tekitas varalise kahju AS’le Hansa Liising. Osales liiklusõnnetuses mootorsõiduki juhina ja tarvitas alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. Selle tegevusega rikkus menetlusalune isik LE § 91; § 123; § 227; § 228 nõudeid , pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 74-17 lg.1, § 74-31 lg.
Vitaliy Mokan esitas kaebuse Harju Maakohtule Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar Rene Birk 03.08.2007.a. otsusele väärteoasjas nr.2314,07, 021343 ning taotleb kaevatava otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. Kaebaja leiab, et tema teos puuduvad liiklusseaduse § 74-17 lg.1, § 74-31 lg.
Juhul, kui kohus leiab, et väärtegude tunnused on olemas, palub kaebaja vähendada talle mõistetud rahatrahvide suurust , sest menetlusaluse isiku varaline seisund ei võimalda määratud trahvide sellises suuruses tasumist. Samuti taotleb kaebaja, et tema suhtes ei kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, sest siis kaotaks ta töö ja tema perekond jääks väga raskesse majanduslikku seisukorda. Kaebuse motiivide kohaselt puudub menetlusaluse isiku teos väärtegude subjektiivne koosseis, kuna isik ei teadnud, et ta on teinud otsasõidu teisele sõidukile. Kuna isik ei märganud tagurdamise momendil otsasõitu teisele sõidukile, siis ei saa lahkumine sündmuskohalt olla. kvalifitseeritav sündmuskohalt lahkumisena. Ka tarvitas ta alkoholi oma tuttavate juures, kuhu ta sõitis hoopis teisel põhjusel, mis ei olnud kuidagi seotud väidetava liiklusõnnetusega. Samas, kui kohus leiab, et Vitaliy Mokani käitumises esinevad eelpool nimetatud väärtegude tunnused, on isikule määratud rahatrahvid ülemäära suured ja ebaproportsionaalsed teo raskusega. Enne toimunut on isikut ainult korra karistatud väärteo eest. Seega on isik üldiselt korralik autojuht. Vitaliy Mokan on FIE ning tema töötasu ei ole suur, samas on isiku perekonnal mitmeid kohustusi krediidiasutuste ees. FIE-na tegutseb V.Mokan sanitaar-tehniliste tööde teostamisega erinevates Tallinna piirkondades ning tööobjektidele pääsemiseks on vajalikud juhiload Kohtuväline menetleja -Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna esindaja leiab, et asja arutamisel ja otsuse tegemisel ei ole rikutud väärteomenetluse seadustiku norme . Kohtuvälise menetleja poolt oli karistamisotsuse tegemise aluseks antud väärteoasjas kogutud materjalid ning kogutud tõendite alusel leidis kohtuväline menetleja , et on tõendatud väärteo toimepanek ning ei ole nõus kaebuse rahuldamisega ja menetluse lõpetamisega. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Margus Siht andis toimunu kohta üksikasjalikke ütlusi ja kohtuvälisel menetlejal ei ole alust selle tunnistaja ütlustes kahelda. Ka ei ole kohtuväline menetleja nõus karistuse kergendamisega, isik on asunud ennast kohtus aktiivselt kaitsma, väidab, et ei pannud teisele autole otsatagurdamist tähele, seetõttu ei ole ka avariikohalt lahkumist tõendatud. Ei ole tuvastatud karistust kergendavaid asjaolusid. Kohus, ära kuulanud kaebaja, tema kaitsja , kohtuvälise menetleja -Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna esindaja , tunnistajate A. L. ja M. S. kohtuistungil antud ütlused, tutvunud esitatud kirjalike materjalidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et kaebus ei kuulu rahuldamisele . Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja, kellel lasub tõendamiskohustus , on kogunud küllaldaselt tõendeid Vitaliy Mokan poolt väärteo toimepanemise kohta. Sellisteks tõenditeks on muuhulgas ka antud konkreetsel juhul tunnistaja Margus Siht toimikus olevad ütlused ja kohtuistungil antud ütlused, kes nägi liiklusõnnetust pealt ning kes märkas ka avarii põhjustanud sõiduki marki ja numbrit, samuti seda, et liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukis olnud kaks meest tajusid auto tagurdamisel toimunud kokkupõrget teise autoga. Kohtul puudub alus kahelda M. S. poolt kohtuistungil antud ütlustes, kuna avarii põhjustanud isik oli talle täiesti võõras, varasemad kokkupuuted selle isikuga tunnistajal puudusid. Kohus leiab, et kaitsja väide antud tunnistaja ebausaldusväärsuse kohta ja vasturääkivuste kohta varasemate ning kohtuistungil antud ütluste vahel, ei vasta tegelikkusele, Tunnistaja M.S. on eeluurimisel andnud sarnaseid ütlusi, kuid kohtuistungil talle küsimuste esitamisel vastas ta nendele põhjalikumalt . Kohus suhtub kriitiliselt kaebaja V.Mokani poolt kohtusse kutsutud ja tunnistajana ülekuulatud A. L. ütlustesse, kes väitis, et oli Vitaliy Mokani autos kaassõitjaks, kokkupõrget ei tundnud ja alkoholi tarvitas Mokan tunduvalt hiljem. A. L. on V.Mokani hea tuttav, kes andis kohtuistungil Mokani käitumise kohta ütlusi, mis püüavad vähendada Mokani süüd. Nagu nähtub väärteoasja toimikust, peeti A. L. koos V.Mokaniga 03. juulil 2007.a. kinni ning Wismari Haiglas tuvastati tal keskmine alkoholijoove. Sellest tulenevalt ei ole välistatud, et A.L. olles Mokani autos kaassõitjaks, ei tundnud, et V.Mokan tagurdades mõnele autole otsa sõitis. V.Mokan seletas kohtuistungil, et tema oli auto roolis kaine, kuid A. L. alkoholi tarvitanud.A. L. ei käinud kohtuvälise menetleja juures tunnistusi andmas, kuigi kutse talle edastati . Veel on tõendiks liiklusõnnetuse akt, millega on tõendatud lisaks teistele antud väärteoasjas kogutud tõenditele V.Mokani poolt liiklusnõuete rikkumine , kui sellega põhjustati varaline kahju, seega on V.Mokani tegevus õigesti kvalifitseeritud LS § 74-17 lg.1 järgi. Ka on V. Mokani tegevus õigesti kvalifitseeritud LS § 74-31 lg.1 järgi , mille kohaselt tuleb sõidukijuhil, kes osales liiklusõnnetuses, teatama liiklusõnnetusest politseile, kui teatamine on kohustuslik. Seda nõuet V. Mokan ei täitnud, kuigi on tunnistaja M.S. ütlustega tõendatud, et V. Mokan tundis, et tagurdamisel põrkas kokku taga seisva sõidukiga. (V.Mokani kaassõitja tuli autost välja ja vaatas, mis juhtus, siis sõitis üle haljasala minema). Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr. 3535/58 nähtub, et Vitaliy Mokan keeldus ekspertiisist, ei täitnud arsti korraldusi. Kliiniliselt esinesid isikul alkoholijoobe tunnused, seega isik tarvitas pärast liiklusõnnetust ning enne õnnetuse asjaolude väljaselgitamist alkoholi ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 74-21 lg.1 järgi. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et väärteoasja arutamisel ja karistusotsuse tegemisel liiklusseaduse § 74-17 lg.1, § 74-31 lg.
-21 lg.1 järgi on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust ja kaebaja õigusi ei ole rikutud. Menetlusaluse isiku poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud, asjas kogutud tõenditega tuvastatud, karistus on määratud selliste rikkumiste eest ettenähtud sanktsioonide piires. Kohtuväline menetleja on õigesti kohaldanud ka KarS § 63 lg.3 sätteid, mille kohaselt mõistetakse juhul, kui isik on pannud toime mitu väärtegu, iga väärteo eest eraldi karistus , kuid liitkaristust ei moodustata ning iga väärteo eest kohaldatud karistus määratakse eraldi, seega ei kuulu antud juhul kohaldamisele KarS § 64 s.t. ei mõisteta liitkaristust.. V.Mokan väidab, et on korralik autojuht ja teda on varasemast ühel korral karistatud väärteo korras. Väärteoasja toimikust nähtub, et V.Mokani on karistatud 22.03.2006.a. LS § 74-19 lg.1 alusel (s.o. alkoholijoobes sõiduki juhtimine ) rahatrahviga 10500.-krooni.Antud asjaolu ei anna mingil juhul alust väita, et V. Mokan on korralik autojuht, kuna on 2006.a. toime pannud raskeima liiklusalase õiguserikkumise Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud KarS § 57 ja § 58 karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. . KarS § 57 lg.1 sätestab karistust kergendavate asjaoludena muuhulgas puhtsüdamliku kahetsuse, sama §-i lg.2 kohaselt võib karistuse kohaldamisel arvestada ka lg-s 1 loetlemata asjaolusid s.o. teist hulgas isikut iseloomustavaid muid asjaolusid. Kohtuväline menetleja märkis õigesti, et puudub alus V. Mokanile määratud karistuse kergendamiseks, kuna V. Mokan ei kahetse õiguserikkumisi, püüab ennast aktiivselt kaitsta ja väita, et pole õiguserikkumisi toime pannud . LS § 74-31 lg.2 kohaselt võib samas §-s sätestatud süüteo eest kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3- 9 kuuni ja LS § 74-21 lg.2 kohaselt on võimalus lisakaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist samuti 3-9 kuuni. V.Mokan’lt on mootorsõiduki juhtimis õigus ära võetud kuueks kuuks. V. Mokan kohtuvaidlustes möönis, et ta ei eita õiguserikkumiste toimepanemist, kuid taotles karistuse kergendamist, eriti lisakaristuse osas. V. Mokani väitel kaotaks ta sisuliselt võimaluse töötada oma töökohal, tema perekond satuks väga raskesse majanduslikku olukorda. Perekonnal on palju rahalisi kohustusi (liisingmaksed, järelmaksud, väikelaen) Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et võib kohaldada KarS § 66 lg.2 sätteid, mille kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi .Seega kuulub määratud rahatrahv 21000 krooni tasumisele ositi 10(kümne) kuu jooksul, igas kuus kuulub tasumisele 2100.-krooni (kaks tuhat ükssada krooni). Kohus leiab, et lisakaristuse pikkust võib kõiki asjaolusid arvestades vähendada ja kohaldada V. Mokani suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist minimaalmääras. s.o. 3(kolmeks) kuuks. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.