4-07-7395 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Resolutsioon Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts 2008.a Pärnu Väärteoasja number 4-07-7395 Kohtunik Igor Pütsep Kohtuistungi sekretär Kadi Neeme Tõlk Nonna Loginova Väärteoasi German Svetšnikov`i kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Janek Saharenko` poolt 27.11.2007.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,07,015232 Liiklusseaduse § 7422 lg 2,4 järgi Istungil osalenud isikud: kaebuse esitajana kaebuse esitaja kaitsjana kohtuvälise menetleja ametnikuna German Svetšnikov (ik 37207034241) Tatjana Pometova Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Janek Saharenko RESOLUTSIOON Juhindudes Liiklusseaduse § 7422 lg 2,4 ning Väärteomenetluse seadustiku § 132-135 kohus otsustas Jätta German Svetšnikov`i kaebus rahuldamata ning Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Janek Saharenko` poolt 27.11.2007.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,07,015232 muutmata. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast. Rahatrahv tasuda Lääne Politseiprefektuuri a/a-le 10220035024012 SEB Eesti Ühispank (viitenumber
- Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 15 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 04.03.2008.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 05.03.2008.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 18.03.2008.a. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning 4-07-7395 selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluse käik 30.10.2007.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna konstaabel Tarmo Tikerpalu` poolt väärteoprotokoll nr AB945251 selle kohta, et 30.10.2007.a kella 13.40 ajal Pärnumaal Vändra vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt
- km juhtis G. Svetšnikov mootorsõidukit (Opel Vectra, r/n xxxxxx) kiirusega 130± 4km/h, lubatud 90 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 36 km/h, millega rikkus Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 124 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7422 lg 2 järgi. 27.11.2007.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,07,015232 on G. Svetšnikov`ile määratud eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7422 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 48 trahviühiku ulatuses, so 2880 krooni. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud G. Svetšnikov`i suhtes lisakaristust LS § 7422 lg 4 alusel, so juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks. Kaebuse sisu 11.12.2007.a laekus Pärnu Maakohtule G. Svetšnikov`i kaitsja T. Pometova` poolt esitatud kaebus väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega G. Svetšnikov`i suhtes koostatud otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas. Kõnealuses asjas on kohtuväline menetleja põhjendanud G. Svetšnikov`ile karistuse määramist varasemate sarnaste õiguserikkumiste toimepanemise ja õiguskorra kaitsmise huvidega. Kaebaja leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on vastuolus karistuse kohaldamise alustega. Samuti ei ole väärteootsuses ära toodud karistuse määramisel arvestatud eelnevaid sarnaseid väärtegusid. Kaebaja on seisukohal, et G. Svetšnikov`ile määratav karistus ei mõjuta teisi liiklejaid seadusekuulekalt käituma ning G. Svetšnikov ei ole vastutav liikluses hukkunute ja vigastatute ees. Eeltoodust tulenevalt leiab kaebaja, et G. Svetšnikov`i karistamiseks piisab põhikaristusest, so rahatrahvist. Lähtudes eelnevast ning juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 3 taotleb kaebuse esitaja asjas tehtud otsuse tühistamist juhtimisõiguse äravõtmise osas kolmeks kuuks. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel J. Saharenko oma 31.12.2007.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja G. Svetšnikov`i kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et menetleja poolt määratud karistus on vastuolus karistuse kohaldamise alustega. Menetleja leiab, et menetlusaluse isiku kaitsja on tõlgendanud kohtuvälise menetleja otsust teisiti, kui seda on otsuse tegemisel menetleja poolt silmas peetud. Otsusest tuleneb sõnaselgelt soov avaldada määratud karistusega eripreventiivset mõju. Just süütegude edaspidisest toimepanemisest kõrvalehoidumine on karistuse peamiseks eesmärgiks. Käesoleva juhul märgib menetleja, et kiiruse ületamine on G. Svetšnikov`i karistamise aluseks olnud eelnevalt 6-l korral, mida arvestati otsuse tegemisel iseloomustava materjalina ja mis näitab, et eelnevad karistused ei ole pannud menetlusalust isikut hoiduma väärtegude toimepanemisest. Samas ei ole eelnevaid karistusi arvestatud raskendavate asjaoludena. Otsuse tegemisel on kergendava asjaoluna arvestatud menetlusaluse isiku poolt avaldatud kahetsust ja seetõttu ei ole talle määratud ka maksimumkaristust. Juhindudes eeltoodust ning VTMS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta väärteoasjas nr 2670,07,015232 tehtud otsus muutmata ja G. Svetšnikov`i kaebus rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid G. Svetšnikov`i suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist lisakaristuse osas. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 2
(4)4-07-7395 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et G. Svetšnikov`i kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Väärteoprotokoll on koostatud 30.10.2007.a selle kohta, et G. Svetšnikov juhtis mootorsõidukit (Opel Vectra r/n xxxxxx) Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteel kiirusega 130±4 km/h, lubatud sõidukiirus 90 km/h. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et seade oli testitud 30.10.2007.a kell 12.00. G. Svetšnikov nõustus väärteoprotokollis märgitud kiiruse ületamisega ja oma vastulauses väärteoprotokollile mõõtevahendi tulemust ei vaidlustanud, kahetseb juhtunut ja kaebuses palus tema suhtes mitte kohaldada lisakaristust juhtimiseõiguse äravõtmist 3 kuuks. Kohtuistungil andis kaebuse esitaja analoogilisi ütlusi selle kohta, et ületas lubatud sõidukiirust ja palus mitte kohaldada lisakaristust. Kohus asus seisukohale, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine. Arvestades eeltooduga leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel arvestanud kõiki asjaolusid mis võimaldavad mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. LE § 124 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. LS § 7422 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Vastavalt LS § 7422 lg 4 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. G. Svetšnikov`i on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 48 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul sanktsiooni maksimaalmäära lähedases määras. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. Karistust kergendava asjaoluna on kohtuvälise menetleja poolt arvestatud otsuse tegemisel isiku poolt väljendatud kahetsust. Kohus on seisukohal, et G. Svetšnikov`i suhtes kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramine lubatud sanktsiooni ülemmäära lähedases määras on põhjendatud eelkõige karistuse eripreventiivsest iseloomust tulenevalt. Nii näeb Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 ühe karistamise alusena ette võimaluse mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. G. Svetšnikov`i on varem korduvalt karistatud liiklusalaste süütegude toimepanemise eest. Käesolevas väärteosajas temale etteheidetud teo toimepanemise ajal oli kaebajal karistusregistri andmetel 6 kustumata karistust liiklusalaste süütegude toimepanemise eest ning teo toimepanemise järgselt on karistusregistrisse kantud veel (lisaks käesolevas asjas etteheidetavale väärteole) üks lisakaristus. Sellest järeldub kohtu hinnangul, et senised G. Svetšnikov`i suhtes määratud karistused ei ole osutunud piisavaks motiveerida teda ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku järgmisele ning kujutab sellisel kujul ühiskonnale jätkuvat ohtu. Toimepandud süüteoga ründas G. Svetšnikov õigushüvena paljude inimeste elu ja tervist, sooritades üldohtliku süüteo abstraktse hulga isikute vastu, kellel on õiguslikult garanteeritud võimalus arvestada asjaoluga, et liikluses osalevad mootorsõidukijuhid peavad rangelt kinni Liiklusseaduse ja Liikluseeskirja sätetest ega sea ohtu teiste isikute elu, tervist ega vara. Sellist, paljude isikute elu, tervise ja vara korduvat ja hoolimatut ohtu seadmist, ei saa õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt lubada ning arvestades asjaolu, et varasemad G. Svetšnikov`ile liiklusalaste süütegude toimepanemise eest määratud karistused ei ole osutunud piisavaks tema poolt üldohtlikust käitumisest hoidumiseks, on kohtu hinnangul antud juhul kohtuväline menetleja määranud õigesti ja põhjendatult G. Svetšnikov`ile karistuseks rahatrahvi 48 trahviühiku ulatuses ning lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. Kohtu hinnangul käesolevas asjas lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks vajalik ka seetõttu, et senised rahatrahvina määratud karistused ei ole osutunud eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisavaks, millest tulenevalt on põhjendatud sanktsiooni raskendamine sellise lisakaristuse näol. G. Svetšnikov`ile liiklusalaste süütegude eest varasemalt mõistetud karistuste arvestamine uue liiklusalase süüteo eest karistuse mõistmisel ei ole käsitletav tema topeltkaristamisena varasemalt toimepandud süütegude eest, vaid KarS § 56 karistamise alusena sätestatud karistuse eesmärkide saavutamiseks sobivaima sanktsiooni leidmiseks kõikide 3
(4)4-07-7395 vajalike asjaolude kaalumisena. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel J. Saharenko` poolt 27.11.2007.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,07,015232 ei kuulu tühistamisele ning G. Svetšnikov`i kaebus ei kuulu rahuldamisele. Igor Pütsep Kohtunik 4
(4)