Obsah (5)

§ 201§ 200§ 198§ 59§ 60

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtutäituri avalduse rahuldamata jätmine asenduskaristuse kohaldamiseks Määruse tegemise aeg ja koht 07. aprill 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Väärteoasi nr 4-08-2

) § 201 lg 1 kohaselt avalduse Heikko Kraavile mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku (KarS) §-s 72 sätestatule. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on tasumata rahatrahviks 50 trahviühikut, s. o 3 000 krooni. Täitemenetlus on algatatud 15. novembril 2006. Kohtutäituri väitel puudub süüdlasel vara rahatrahvi tasumiseks. Täituri väitel on

§ 201

lg 1 kohaselt teatanud asenduskaristuse avalduse kohtule esitamisest võlgnikule ja sissenõudjale. Heikko Kraav kohtus avaldas, et seoses tööle asumisega on tal võimalik rahatrahv 3 000 krooni tasuda reaalselt alates 2008 aprilli kuust kuni oktoobri kuuni igakuiselt 500 krooni. Rahatrahvi täitmise võimalikkust on Heikko Kraav selgitanud asjaoludega, et tööle asumine võimaldab tal rahatrahvi tasuda.

1. Kohtu põhjendused 2.
2. Menetluse käik Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 p 1)1 kohaselt rahatrahvi asendamise arestiga lahendab maakohus süüdimõistetu osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus. 2.
3. Lahendatavad õiguslikud küsimused Asenduskaristusena aresti kohaldamise eelduseks on süüdlasel võlgnikuna vara puudumine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise teeb kindlaks kohtutäitur. Süüdlasel vara puudumise korral tuleb teha kindlaks kas esinevad asjaolud mis, tingivad rahatrahvi asendamise arestiga.

§ 200

lg 1 kohaselt juhul kui rahatrahvi tasumist ei ole määratud ositi, tasutakse rahatrahv tervikuna ja selleks annab kohtutäitur võlgnikule rahatrahvi tervikuna tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva; rahatrahvi tasumise kohta esitab võlgnik kohtutäiturile maksedokumendi.

§ 198

kohaselt sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale ning viimasena pööratakse sissenõue võlgniku osale ühisvaras. VTMS § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku (KarS) §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. VTMS § 211 lg 3 kohaselt kui rahatrahvi asendamine arestiga ei ole mingil põhjusel võimalik, teeb maakohus määruse, milles jätab kohtutäituri avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga rahuldamata. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kohtutäitur on usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, et süüdlane ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud. Täitemenetluse algatamise ja asenduskaristuse kohaldamise taotluse esitamise ajavahemik on 16 kuud, mis on kordades pikem süüdlase poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise tähtajast. Sellist täitemenetluse vältust tuleb lugeda ebamõistlikult pikaks, olukorras kus täitemenetluses ei nähtu ka kohtutäituri ja võlgniku kontakteerumise või suhtlemise asjaolud. Kohtutäituri väitel on selle aja jooksul toimunud kontrollimiste ja järelpärimiste tulemusel selgunud, et võlgnikul puudub raha ja kinnisvara rahatrahvi tasumiseks. Samas ei ole kohtutäitur esitanud andmeid vallasvara puudumise kohta süüdlasel (võlgnikul), kuigi

§ 198

kohaselt pööratakse sissenõue võlgniku varale järjekorras eelkõige rahale, siis vallasvarale ja alles seejärel kinnisvarale. Süüdlase varanduslikku olukorda on kohtul võimalik hinnata kohtutäituri esitatud asjaoludest lähtuvalt. Kohus on seisukohal, et kohtutäitur ei ole kohtule esitatud avalduses võlgnikul vara puudumist piisavalt põhistanud. Hinnang vara puudumise kohta on formaalset laadi.

§ 59

lg 1 kohaselt peab võlgnik andma kohtutäiturile teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab.

§ 60lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud esitama kohtutäituri nõudel oma vara.

Sellekohast menetlust kohtutäituri avaldusest ei nähtu. Kohtule on antud täitemenetluses otsustusõigus arestina asenduskaristuse kohaldamiseks. Tulenevalt taotluse asjaoludest ja kohtutäituri avalduse põhistatusest, kohus kas rahuldab avalduse või jätab selle rahuldamata. Kohtu hinnangul on kohtutäitur ennatlikult kohtusse pöördunud asenduskaristuse kohaldamiseks, mistõttu taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus saab otsustada asenduskaristuse kohaldamise olukorras, kus kohtutäitur on eelnevalt andnud objektiivse hinnangu võlgniku varanduslikule olukorrale. Eelkõige tuleb täitemenetluses ammendada võimalused rahatrahvi tasumiseks võlgniku vara arvel ning seejärel viimase abinõuna on kohaldatav rahatrahvi asendamine arestiga, s. o vabaduse võtmine. Eeltoodu on põhjuseks, mille tõttu tuleb VTMS § 211 lg 3 kohaselt jätta kohtutäituri avaldus asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata. Kohtutäituri avalduse lahendamisel kohtus leidis süüdlane võlgnikuna, et on ta suuteline rahatrahvi tasuma hiljemalt

1. oktoober 2008, pidades reaalseks tasuma rahatrahvist igas kuus 500 krooni. Arvestades varasemat täitemenetluse käiku ja võlgniku esitatud asjaolusid pidas kohus võimalikukuks anda süüdlasele võimalus rahatrahvi tasumiseks täitemenetluses hiljemalt
2. oktoober
3. 2.
4. Edasikaebe kord VTMS § 189 kohaselt võib määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud VTMS § 191 kohaselt. VTMS § 190 kohaselt on määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (VTMS § 193). Toomas Lillsaar Kohtunik