KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja 08.aprill 2008. a Tartu kohtumajas koht Kriminaalasja number 1-08-1144 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane P

§ 76lg 4 alusel määrata Elmo Mäevere’le katseaeg kuni 26.veebruarini 2012.a.

Kohustada Elmo Mäevere’t katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas x;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, kusjuures esimese kolme kuu jooksul on kohustatud ilmuma kriminaalhooldaja juurde üks kord nädalas juhul kui kriminaalhooldaja seda vajalikuks peab; 1
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2, 4, 5 alusel määrata Elmo Mäevere’le katseajaks järgmised kohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;
2. otsida endale ametlik töökoht hiljemalt tingimisi vabastamisest alates kahe nädala jooksul ning asuda tööle või võtta end sama aja jooksul töötuna arvele Tartumaa Tööhõiveametis;
3. mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata; Määrus Elmo Mäevere suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada Elmo Mäevere peale kohtumääruse jõustumist. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 05.06.2000.a otsusega kriminaalasjas nr 1-34/2000 tunnistati E. Mäevere süüdi kriminaalkoodeksi (edaspidi KrK) § 141 lg 2 p 1, § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi ja mõisteti temale karistuseks 13 (kolmteist) aastat vabadusekaotust. Karistuse kandmise aja algust arvati alates 25.08.1998.a. Tartu Maakohtu 08.
4. 2001.a otsusega tunnistati Elmo Mäevere süüdi KrK § 176 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1(üks) aastat vabadusekaotust. Mõistetud karistusele liideti Tartu Maakohtu otsusega 05.06.2000.a mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 aastat 5 kuud ja 19 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 10 aastat 11 kuud ja 19 päeva. Karistuse kandmise aja algust arvati alates 08.03.2001.a. Tartu Maakohtu 18.12.
5. a otsusega on Elmo Mäevere’le mõistetud KrK § 40 lg 1 järgi kuritegude kogumi eest karistuseks 2 (kaks) aastat vabadusekaotust, millele on KrK § 40 lg 3 alusel liidetud Tartu Maakohtu 08.03.2001.a otsusega mõistetud karistuse 10 (kümme) aastat 11 (üksteist) kuud ja 19 (üheksateist) päeva ärakandmata osa 10 (kümme) aastat 2 (kaks) kuud ja 10 (kümme) päeva. Lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 10 (kümme) aastat 2 (kaks) kuud ja 9 (üheksa) päeva vabadusekaotust ja karistuse kandmise aja algust arvati alates 18.12.2001.a. Tartu Maakohtu 21.12.2007.a. kohtumäärusega täpsustati karistuse kandmise aja algust. Selle kohtumääruse kohaselt tuleb ennetähtaegse vabastamise korral arvestada tegelikku ärakantud karistusaega Tartu Maakohtu 05.06.
6. a., Tartu Maakohtu 08.03.2001.a. ja Tartu Maakohtu 18.12.2001.a. otsuste kogumis alates karistuse kandmisele asumisest, s.o. alates 25.08.1998.a. Kogumis kuulus eespool nimetatud kohtuotsuste alusel ärakandmisele 13 aastat ja 6 kuud. Elmo Mäeverele mõistetud liitkaristuse kandmise algusaeg algas tema kahtlustatavana kinnipidamise ajast kriminaalasjas nr 38520397, s.o.
7. augustist 1998.a. ja lõppeb tuginedes süüdimõistvatele kohtuotsustele ja Tartu Maakohtu kohtunik M.Jõgeva 21.12.2007.a. kohtumäärusele 26.02.2012.a.

§ 76

lg 2 p 2 alusel oli kinnipeetav vähemalt 2/3 karistusajast ära kandnud 24.08.2007.a. Tartu Vangla poolt kohtule esitatud E. Mäevere iseloomustusest ilmneb, et kinnipeetaval senise vangistuse ajal teiste kinnipeetavate ja administratsiooniga probleeme ei ole esinenud. Suhtlemisel teiste kaasvangidega ning vanglaametnikega on kinnipeetav olnud viisakas. 2 Vabanedes on E. Mäevere’l olemas elukoht aadressil x. E. Mäevere’l on tuleviku suhtes reaalsed plaanid, mis väljenduvad eelkõige soovis asuda tööle ja elada õigukuulekalt. E. Mäevere sõnul töötas ta enne vabaduses olles kaks aastat kolhoosis põllutöödel, kuhu teda suunati Alaealiste Asjade Komisjoni poolt. Peale seda ei ole E. Mäevere ametlikult töötanud. Sissetuleku sai juhutöidest, mida tegi taludes. Kinnipeetaval on olemas teda toetavad lähedased ja seega ka motivatsioon elustiili muutmiseks. Kriminaalhooldaja ettekandest selgub, et E. Mäevere’l on vangistuse ajal säilinud kontakt nii oma ema H.-M. M-ga ja õe E. Mga ning lapsepõlvesõbra A. R-ga. Ema sõnul on ta E. Mäevere’ga suhelnud kirjade ja telefoni vahendusel ning käinud ka lühi- ja pikaajalistel kokkusaamistel. Vabanemisel toetavad materiaalselt kui ka moraalselt E. Mäevere’t nii ema kui ka õde. Toetajaks on ka A. R., kes annab E. Mäevere’le kasutada oma korteri x. Varasemad suhted perega on hästi säilinud. E. Mäevere on Tartu Vanglas viibitud aja jooksul läbinud vihajuhtimise grupitöö, osalenud muusika- ja kunstiteraapia grupitöös, kus selgus, et ta on väga loov isik, kes vajab motivatsiooni hoidmiseks tuge ja pingutuste jätkamiseks õhutamist. Ettekandest nähtub, et E. Mäevere enesehinnang on adekvaatne ning ise peab E. Mäevere ennast seltskondlikuks, kohusetundlikuks ja on abivalmis, rahulik leplik inimene. Kinnipeetav ise arvab, et on olemas eesmärk, mille poole püüelda ja E. Mäevere sõnul „pattude lunastamine edeneb eduliselt“. Mäevere sõnul soovib ta pärast vabanemist võimalikult kiiresti tööle asuda, kuid kindlat töökohta tal vabaduses ei ole. E. Mäevere töötab vanglas majandustöödel ning on läbinud keevitaja kursused ja kavatseb kohe pöörduda abi saamiseks Tartumaa Tööhõiveametisse. Mäevere on vanglas viibides jätkanud täituri nõuete tasumist. Käesolevaks ajaks on rahalisi kohustused täidetud. Kriminaalhooldaja toetab E. Mäevere ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku uue kuriteo ärahoidmiseks määrata E. Mäevere’le lisatingimusteks mitte tarvitada katseajal alkoholi, võtta ennast tööturuametise arvele või asuda tööle, hüvitada rahalisi nõudeid, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhoolduametniku eelneva loa saamiseta ning osaleda sotsiaalprogrammides. Kohtumenetluse poolte seisukohad Elmo Mäevere avaldas, et ta soovib karistuse kandmisest ennetähtaegselt vabaneda ja on igati valmis järgima nii kohtu kui ka kriminaalhooldaja poolt määratud kohustusi. Prokurör avaldas, et on olemas nii formaalsed kui ka sisulised alused, mis võimaldavad Elmo Mäevere vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Prokurör pidas vajalikuks Elmo Mäeverele kriminaalhooldaja poolt nimetatud kohustuste määramist. Kohtuniku seisukoht E. Mäevere mõisteti kohtuotsusega süüdi muuhulgas esimese astme kuriteo toimepanemises.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on E. Mäevere temale mõistetud karistusajast ära kandnud kaks kolmandikku. Seega on olemas

§ 76

lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 E. Mäevere’t on varem karistatud kriminaalkorras viiel korral. E. Mäevere vangistus on möödunud rahuldavalt - teiste kinnipeetavate ning administratsiooniga tal probleeme ei ole esinenud. Vabanedes asub ta elama oma lapsepõlvesõbra A. R korterisse aadressil x. E Mäevere’l on vangistuses viibimise ajal säilinud head suhted oma ema E.-K. Mäevere, õe E. Mga ning lapsepõlvesõbra A. R-ga. Vangistuse ajal on E. Mäevere suhelnud lähedastega kirja ja telefoni teel. Samuti on ema kasutanud külastamiseks lühi- ja pikkaajalisi kokkusaamisvõimalusi, toetanud E. Mäevere’t saadetistega ning E. Mäevere on külastustes saanud ka moraalset tuge. Pereliikmed on valmis vabanedes E. Mäevere’t toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. Kuigi E. Mäevere’l ei ole vabanedes töökoht garanteeritud, on ta kindel, et Tartumaa Tööhõiveametis ennast arvele võttes on E. Mäevere’l suurem tõenäosus peale vabanemist kiiremini tööd leida. Tartu Vanglas olles alustas õpinguid Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis ja lõpetas 10 klassi. Samuti on E. Mäevere läbinud keevituskursused. Järelikult on E. Mäevere omandanud vastavad teadmised, et leida omandatud kvalifikatsioonile tööd. E. Mäevere’l olemas tööharjumus. Kinnipeetaval on kujunenud mõningane stabiilse töötamise kogemus vanglas tööd tehes. Kohus leiab, et E. Mäevere’l on võimalik leida töökoht mõistliku aja jooksul pärast vabanemist. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et E. Mäevere on osalenud vihajuhtimise grupitöös ning muusika- ja kunstiteeraapia grupitöös. Sellest tulenevalt on kohus veendumusel, et E. Mäevere’l on tõeline tahe ennast ja oma käitumsstiili muuta. Kohus on arvamusel, et kuigi sotsiaalvõrgustik ei ole E. Mäevere’l vabanedes kuigi suur, siis kriminaalhoolduse ajal on võimalik toetada E. Mäevere motivatsiooni ja nõustada ning aidata teda raskuste ületamisel. Kõike eelnevat arvestades on olemas eeldused E. Mäevere resotsialiseerumiseks. Kohus leiab, et E. Mäevere tuleb tingimisi enne karistuse tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. Süüdimõistetu senine elukäik, iseloomuomadused ning eelnev käitumine viitavad sellele, et hädavajalik on teda jätkuvalt allutada tugevale kontrollile, kuid samas tuleb talle pakkuda ka sotsiaalset kohanemist soodustavat abi ning toetust. Sellist tugevat kontrolli võimaldab vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatav katseaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile ning katseajal teostatav kriminaalhooldus. E. Mäevere ärakandmata karistuse osa on pikem kui 1 aasta. Seega vastavalt

§-le 76 lg 4 tuleb E. Mäevere katseaeg määrata ärakandmata karistusaja ulatuses, so kuni 26.veebruar 2012.a. Katseajal allutatakse E. Mäevere

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile.

Kohus leiab, et E. Mäevere on isik, kellele tuleks talle lisaks

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks

§ 76

lg 4 ja § 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. E. Mäevere paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb teda

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustada otsima endale töökoht 2 nädala jooksul vabanemisest arvates või selle võimatuse korral tuleb tal sala aja jooksul end arvele võtta Tartumaa Tööhüõiveametis. Kohus peab vajalikuks E.Mäeveret kohustada ka mitte tedvalt suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata. Rutt Teeveer Kohtunik 4