Obsah (7)

§ 113§ 90§ 89§ 39§ 41§ 142§ 137

4-06-5069 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. märts 2008.a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-06-5069 Kohtunik Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahen

) § 137 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt esitatakse apellatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele

§ 113lõike 4 punkti 1 kohaselt kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kohtuotsuse käesolevas väärteoasjas kuulutas Harju Maakohus 07.11.2006.a. Nimetatud kohtuotsuse peale esitas A. Kofanov apellatsiooni 26.02.2008.a, seega rohkem kui 1 aasta möödumisel kohtuotsuse tegemisest. Oma apellatsioonis A. Kofanov sisuliselt taotleb apellatsioonitähtaja ennistamist, märkides, et esitab apellatsiooni alles nüüd seetõttu, et ta ei osalenud kohtuistungil ja ei saanud kohtuotsust kätte. 6. Väärteoasja materjalist nähtuvalt sai menetlusalune isik A. Kofanov kutse ilmuda oma väärteoasja arutamisele Harju Maakohtu 04.01.2007.a kohtuistungile allkirja vastu kätte 29.11.2006.a (tlk 22). Seega oli ta teadlik oma väärteoasja arutamise ajast ja kohast. Kuivõrd A. Kofanov asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud, arutas maakohus

§ 90lg 1 alusel väärteoasja ilma menetlusaluse isikuta.

7. Ringkonnakohus märgib, et väärteomenetluse seadustik ei nõua menetlusaluse isiku enda kohalolekut asja arutamisel kohtus, osavõtt oma väärteoasja arutamisest kohtuistungil on menetlusaluse isiku õigus (

§ 89lg 1).

Kui isik seda õigust ei kasuta, saab menetleja opereerida vaid nende andmetega, mida talle on antud ning tegemist ei ole menetlusaluse isiku asukoha väljaselgitamise kohustuse olukorraga

§ 39mõttes.

Vastavalt

§ 41

lg-le 7, kui menetlusalune isik on teinud teatavaks oma elu- või asukoha tema poolt allakirjutatud menetlusdokumendis, saadetakse talle kutse sellel aadressil, et realiseerida

§ 113

lg-s 5 sätestatud kohustust saata kohtulahendi 2 koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest. Kui isik ei ole menetlejale oma aadressi muutmisest teatanud, saadetakse kutse tema viimasel menetlejale teada oleval aadressil (

§ 41lg 7 ls 2).

Siit järeldub, et isiku õigusega menetleja juurde mitte tulla korrespondeeruvad samaaegselt ka isiku kohustused, st olla ise aktiivne talle teadaolevalt tema suhtes tehtud lahendi kättesaamisel ning talle kuuluva apellatsiooniõiguse realiseerimisel.

1. Väärteoasja materjalist nähtuvalt saatis Harju Maakohus 04.01.2007.a kohtuotsuse väärteoasjas nr 4-06-5069 posti teel tähtkirjaga menetlusalusele isikule A. Kofanovile menetlusaluse isiku poolt allkirjastatud väärteoprotokollis (tlk 4) märgitud aadressile x, Tallinn, kuid kohtuotsus tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel ilma menetlusalusele isikule kätte andmata. Apellatsioonist ei nähtu asjaolusid, mis oleksid teinud võimatuks menetlusalusel isikul A. Kofanovil kätte saata eelpoolnimetatud aadressile temale saadetud kohtuotsust.
2. Ringkonnakohus leiab, et seaduse mõttega ei haakuks olukord, kus isik, elamata või viibimata kohtule teatatud aadressil, saaks sisuliselt lahendi kättesaamatuse väitega lükata lõpmatusse apellatsioonitähtaega. Sellist seisukohta kinnitab ka Riigikohtu praktika. Kui isik ei saa enda väitel tema suhtes tehtud lahendit kätte, saab ta kasutada tähtaja ennistamise taotlemisel üldisi praktikas aktsepteeritud nn mõjuva põhjuse kriteeriume ning põhimõtteid, mis on määratletud aga kitsalt ja seda esmajoones lahendi 3-1-1-144-03 kaudu. Nimetatud lahendis on Riigikohus asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. Asjaolu, et isik ei saa väidetavalt otsust kätte aadressilt, mille ta ise on menetlejale andnud ning mille vahendusel tehti talle allkirja vastu teatavaks asja arutamine, ei ole käsitletav sidehäire ehk tähtaja ennistamist tingiva asjaoluna RKKKo 3-1-1-144-03 mõttes. 10.

§ 142

lg 2 p 31 sätestab, et kui apellant ei ole sama seadustiku § 113 lõike 4 punktis 3 ettenähtud tähtaja jooksul teatanud maakohtule kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, teeb ringkonnakohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab apellatsiooni apellandile.

§ 142

lg 2 p 1 kohaselt teeb ringkonnakohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab apellatsiooni apellandile ka juhul, kui apellatsioon on esitatud pärast sama seadustiku § 137 lõikes 3 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.

§ 137

lg 5 sätestab, et apellandi taotlusel võib kohus apellatsioonitähtaja määrusega ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Apellatsioonitähtaja ennistamiseks mõjuvaid põhjuseid ringkonnakohus käesolevas asjas ei tuvastanud. 3 11. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes

§ 142lg 2 p-dest 1 ja 31 jätab ringkonnakohus A.

Kofanovi apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle apellandile. Kohtunik Paavo Randma 4