← Eesti

4-07-927\8

1 Väärteoasi kaebemenetluses nr 4-07-927 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

  1. mail 2007 Viru Maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu, sekretär Olga Štšeglova juuresolekul, kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Andres Visnapuu, tõlk Ivika Zvonova osavõtul arutas 25.05.2007 Kohtla-Järve linnas avalikul kohtuistungil Johannes Neilandi kaebuse Ida Politseiprefektuuri korrakaitsetalituse juhtivkonstaabli Heiki Linduse 29.01.2007 tehtud otsuse peale väärteoasjas 2440,07,000383 Johannes Neiland, isikukood 36002202238, sündinud 20.02.1960, EV kodanik, ei tööta, elukoht: xxx, süüdistuses LS § 74-22 lg 2 järgi, mille alusel on Johannes Neiland süüdi tunnistatud ja karistatud LS § 74-22 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 1620 krooni ja lisakaristuseks on määratud juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks KOHTUOTSUSE LÕPPOSA Juhindudes VTMS § 132 p 1, 133-135, kohus O T S U S T A S: 2 Ida Politseiprefektuuri korrakaitsetalituse juhtivkonstaabli Heiki Linduse 29.01.2007 tehtud otsus väärteoasjas 2440,07,000383 jätta muutmata ja Johannes Neilandi kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 14.06.
  2. MENETLUSE KÄIK 11.01.2007 koostas Ida Politseiprefektuuri konstaabel Svetlana Fjodorova väärteoprotokolli AB 872591 ( lk 6) Johannes Neilandi suhtes selle fakti kohta, et 11.01.2007 kell 10.50 Ida-Virumaal, Kohtla-Järve linna territooriumil, Jõhvi-Tartu mnt
  3. kilomeetril juhtis J. Neiland mootorsõidukit Opel Zafira xxx, mis kuulus AS-xxx, liiklusmärgi 351 mõjupiirkonnas ( kiiruse piirang 70 km/h) kiirusega 103-+7 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 26 km/h võrra. Mõõdetud kiirusemõõtjaga Stalker nr SP005355 ja fikseeritud näitu näidatud juhile. Seega rikkus juht LE § 126 p
  4. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 74-22 lg 2 alusel. Väärteoprotokollis on konstaabel S. F allkirjaga kinnitatud märge, et isik keeldus seletuste ja allkirja andmisest. Samuti vastav märge on väärteoprotokolli pöördel, et isik keeldus allkirja andmisest talle menetlusõiguste tutvustamisel. Lahend kohtuvälise menetleja juures oli kättesaadav alates 12.02.
  5. Ida Politseiprefektuuri korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Heiki Lindus tegi 29.01.2007 otsuse väärteoasjas 2440,07,000383 kirjalikus menetluses ( lk 11). Kohtuväline menetleja leidis, et J. Neilandi süü on tõendatud menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega, samuti protokolliga kiirusmõõteseadme kasutamise kohta. Menetlusalune isik rikkus LE § 126 p 3 nõudeid, mille eest teda tuleb karistada LS § 74-22 lg 2 alusel. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja 3 tuvastanud ei ole. Karistuseks määrati rahatrahv 27 trahviühiku ulatuses ehk summas 1620 krooni ja lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. 27.02.2007 esitas Johannes Neiland Viru Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada tema suhtes tehtud otsus väärteoasjas 2440,07,000383 ja lõpetada menetlus. Kaebuse esitanud isiku argumendid kokkuvõtlikult olid järgmised:
  6. kohtuvälise menetleja otsusest ei selgu, millisel teelõigul isik väidetava õigusrikkumise toime pani. Menetluse käigus ei määratlenud kohtuväline menetleja õiguserikkumise kohta, sest menetlusaluse isiku sõiduk oli peatatud teelõigul, kus piirangumärgi mõjupiirkond on lõppenud. Politseiauto sõitis menetlusaluse isiku sõiduki järgi, tema sõidusunnas ja vastassuunas sõitsid ka mitmed sõidukid. Seega ei ole kindlaks tehtud, kas just tema sõiduki kiirust oli mõõdetud.
  7. menetlusalusele isikule ei olnud tutvustatud tema õigusi. Samuti menetlusalusele isikule ei ole teada, kes ja mis asjaoludel on teinud märge „ allkirjast keeldus“.
  8. menetlusalune isik ei andnud antud väärteoasjas seletusi, seega otsuse põhjendus selles osas, et väärtegu on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, on ebaõige. Kohtuväline menetleja kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtuistungil jäi kaebuse esitanud isik oma kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus on põhjendatud ja tühistamisele ega muutmisele ei kuulu, rikkumine on tõendatud tunnistaja ütluste ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, õigesti kvalifitseeritud LS § 74-22 lg 2 alusel ning karistus on määratud vastavalt seadusele, arvestades karistamise eesmärke. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Esiteks vastab kohus isiku kaebuses toodud väidetele.
  9. kohtuvälise menetleja otsuses on piisava täpsusega märgitud väärteo toimepanemise koht ja väärteo toimepanemise olemus. Väärteoprotokolli kohaselt väärteo toimepanemise kohaks on „IdaVirumaal, Kohtla-Järve linna territooriumil, Jõhvi-Tartu mnt
  10. kilomeetril“, otsuse kohaselt „ Ahtme asum, Kohtla-Järve linn, IdaViru Maakond, Jõhvi-Tartu-Valga tee
  11. kilomeeter“, mis on üks ja sama koht. Mõlemas dokumendis on märgitud, et rikkumine leidis 4 aset 70 km/h piirangumärgi mõjupiirkonnas. Rikkumise olemuseks on selgelt märgitud „lubatud kiiruse ületamine 26 km/h võrra“.
  12. Kohtuistungil avaldas kaebuse esitanud isik ise, et õiguste tutvustamisel keeldus ta selle toimingu teostamisest, ütles politseinikele, et seda vaja ei ole, ta niigi seda teab ( lk.27). Tunnistaja P T kinnitas kohtus, et „teda ( menetlusalust isikut) hakati tutvustama tema õiguste ja kohustustega, kuigi ta ei soovinud neid kuulata ja andma oma allkirja“ ( lk. 27). Sellest nähtub, et isik ise loobus talle võimaldatud õigusest. Kohus leiab, et hilisem viide õiguste mitteselgitamisele olukorras, kus isik ise keeldus õiguste tutvustamisest, on põhjendamatu. Märge allkirja andmisest keeldumise kohta on tehtud konstaabel S F poolt, mida ta kinnitas oma allkirjaga väärteoprotokollile, ja need märked on selgelt loetavad ja peaksid olema menetlusalusele isikule üheselt arusaadavad.
  13. Kaebuse esitanud isiku märkus, et tema ütlustega ei ole tõendatud midagi, sest ta ei ole seletusi andnud, on põhjendatud. Küll aga andis kaebuse esitanud isik ütlusi kohtus, mis on fikseeritud kohtuistungi protokollis, ja kohtul ei ole alust nendest mööda minna. Kaebuse esitanud isiku ütlusi tuleb hinnata koos teiste tõenditega nende kogumis. VTMS § 123 lg 2 kohaselt, maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt VTMS §-le 133: „Kaebuse lahendamiseks selgitab kohus järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele käesoleva seadustiku §s 30 sätestatud alustel; 9) kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 5 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile.“ Antud väärteoasjas puuduvad VTMS §-s 29 lg 1 p 2-7 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud ( menetlusaluse isikule teadmiseks: §
  14. Väärteomenetlust välistavad asjaolud

(1)Väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui: 1) teos puuduvad väärteo tunnused; 2) isikut on juba karistatud sama teo toimepanemise eest, sõltumata sellest, kas karistus on määratud või mõistetud Eesti Vabariigis või teises riigis; 3) isiku suhtes on sama teo kohta tehtud väärteomenetluse lõpetamise lahend; 4) teos on kuriteo tunnused; 5) väärteo aegumistähtaeg on möödunud; 6) seadus, mis nägi ette karistuse väärteo eest, on kehtetuks tunnistatud; 7) isik, kelle suhtes alustatakse või on alustatud väärteomenetlust, on surnud või juriidiline isik on lõppenud. ) Kaebuse esitanud isik ei vaidle, et päris võimalik, et kiiruse ületamise fakt leidiski tegelikult aset, kuid see on talle omistatud ekslikult. Seega ei vaidle kaebuse esitaja, et väärtegu oli toime pandud, kuid välistab oma seotust väärteo toimepanemisega. Kaebuse esitanud isik ei vaidle kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud kiiruse näiduga, kuid leiab, et mõõdetud oli hoopis muu sõiduki kiirus. Kohus uuris kohtuistungil kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli lk. 10, millest nähtub, et 11.01.2007 kell 10.50 Ida-Virumaal, Kohtla-Järvel, Jõhvi-Tartu mnt
  1. kilomeetril teostati sõiduki Opel Zafira xxx liikumiskiiruse mõõtmist. Mõõtmisel on kasutatud mõõteseadet Stalker ATR nr 005355, mis on taadeldud ( tunnistus 06110003), seadmele tehtud test 11.01.2007 kell 10.40, tulemus: töökorras. Mõõtmist teostati seisvast patrullautost, mis paiknes vasakul teepeenral. Mootorsõiduk liikus üksinda pärisuunalisel rajal, eemaldudes patrullautost. Kiirust mõõdeti jätkuvalt 3 sek kestel, tulemus Doppleri helisignaal oli ühtlaselt tõusev ehk kõrgenev, seadme lugem 103 km/h, mõõdetaval teelõigul lubatud kiirus on 70 km/h, määramatus on +-7km/h, seega ületamine on 26 km/h võrra. Tunnistajaks on kaasatud menetlustoimingu teostava politseiniku paarimees politseinik P. T. Menetlusalune isik keeldus avalduste 6 tegemisest ja allkirja andmisest, mille kohta konstaabel S. F tegi vastava märkuse protokollile. Samuti kohus uuris kohtuistungil tunnistaja P T ütlusi, millest nähtub, et menetlusalust isikut mäletab tunnistaja hästi. 11.01.2007 asus nende patrullauto Jõhvi- Tartu maanteel, mõõtsid kiirust. Patrullauto seisis talu kõrval, maanteel vasakul pool, seal on kiiruse piirang 70 km/h. Nendest mööda sõitis menetlusaluse isiku sõiduk, mille kiirus oli 103 km/h. Nad sõitsid talle järgi ja peatasid tema autot maantee
  2. kilomeetril. Kiirust oli mõõdetud siis, kui auto nendest mööda sõitnud ja jätkas liikumist Jõhvi suunas, fikseeriti 3 sek kestel. Kohtuistungil uuritud kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll ja tunnistaja P. T ütlused ühtivad omavahel ja on loogilised. Samuti kiirusmõõteseadme kasutamisel ja selle toimingu protokolli koostamisel on järgitud ausa ja avaliku süümenetlemise põhimõtet. Isikule oli võimaldatud esitada ka omapoolseid tõendeid, anda ütlusi, teha märkusi ja avaldusi. Menetlusalune isik on kohtus kinnitanud mitmel korral, et ta keeldus allkirja andmisest, keeldus õiguste selgitamisest, keeldus näidu tutvustamisest, kuigi seda talle pakuti ja näidati. Kohtuistungil avaldas J. Neiland, et mõõdetud oli mitte tema oma vaid muu auto kiirust. Iseenesest ei ole see üldiselt välistatud, kui näiteks autod liikuvad maanteel kolonnis või mitmed sõidukid sooritavad möödasõitu või mitu sõidukit tulevad kurvi tagant ja paiknevad seetõttu mõõtmise mõeldavas nurgas. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis on aga fikseeritud teisiti, nimelt, et menetlusaluse isiku sõiduk liikus mõõtmise hetkel üksinda. Seda asjaolu kinnitas kohtuistungil ka tunnistaja P. T. Kohtunik leiab, et juhul kui isik ei ole rikkumisega nõus ja asub ennast aktiivselt kaitsma, siis ka temagi peab käituma heauskselt, mis antud juhul tähendaks seda, et J. Neiland oleks pidanud esitama kiirusmõõteseadme kasutamise protokollile oma vastuväiteid, võimalik ka lühemas vormisnäiteks, et „maanteel liikusid koos minu autoga ka muud autod, ei ole nõus, et mõõdetud kiirus on minu sõiduki kiirus“, et oleks arusaadav isiku vastuväite sisu. Kohus leiab, et süütuse presumptsiooni lähtudes et pea isik tõendama oma süü puudumist, kuid tegutsedes heauskselt, soovides ennast kaitsta, peab isik edastama menetlejale andmed, mida menetleja võiks kontrollida ja vajadusel ka täiendavaid toiminguid läbi viia. Kui isik ei osuta kaitseargumendile, siis kuidas menetleja võib seda ümber lükata või vastupidi sellega nõustuda. J. Neiland ei saanud kohtule arusaadavalt selgitada, miks ta ei avaldanud menetlejale ei väärteoprotokollis, kus on märkuste tegemiseks eraldi lahter, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis, kus on samuti avalduste tegemiseks eraldi rida, ega andnud ütlusi selle kohta, et maanteel liikusid koos temaga mitmed sõidukid. 7 Menetlusalune isik selgitas kohtule, et ta keedus igasuguste seletuste ja märkuste tegemisest, sest ühel korral on ta juba andnud allkirja ja pärast seda ei saanud otsuse peale kaebust esitada. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku selline väide on paljasõnaline ega tugine seadusele ja mõistlikkusele. Kohus, hinnates menetlusaluse isiku, tunnistaja ütlusi kogumis kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, leiab, et tunnistaja P. T ütlused on usaldusväärsed ja nendele võib tugineda süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel. Tema ütlused on loogiliselt järjepidevad, samuti ühtivad kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli koostamisel ei olnud rikutud menetlusõiguse norme, mis võiks kahjustada selle toimingu tõenduslikku tähendust. Kohus leiab, et kohtus antud menetlusaluse isiku ütlused teenindavad eesmärki vältida vastutust toimepandud rikkumise eest. Oma huvide kaitsmisel asus isik paljasõnalisele eitamisele ega esitanud kohtule tõsiseltvõetavaid argumente ega mõistlikke selgitusi, miks need argumendid ei olnud esitatud varem, kohtuvälisel uurimisel, mis võiks vältida edasist menetlemist juhul, kui argumendid osutuksid põhjendatuks. Tuginedes tunnistaja P. T ütlustele ning kiirusmõõteseadme kasutamise protokollile, leiab kohus tõendatuks, et LE § 126 p 3 rikkumine oli toime pandud ja selle toimepanejaks on Johannes Neiland. LE § 126 p. 3 sätesta, et juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurustest. Mõõdetud teelõigul piiranguks on 70 km/h, mis on täheldatud vastava märgiga, mille olemasolu ja kehtivust menetlusalune isik eitanud ei ole. J. Neilandi sõiduki kiiruseks antud teelõigul oli mõõdetud 103 km/h+-7 km, seega ületamine vähemalt 26 km/h võrra. LS § 74-22 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 50 ühikut ( see on 3000 krooni – 1 trahviühik on 60 krooni). Kohus leiab, et väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ja karistus on määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt. Menetlusõiguse rikkumisi kohtuvälise menetleja poolt antud väärteoasja menetlemisel tuvastatud ei ole. Karistuse määramisel arvestati karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, samuti muid KarS § 56 tulenevaid karistamise aluseid – õiguskorra kaitsmise huvisid ning võimalust mõjutada süüdlast. Kohtuvälise menetleja otsuse on õigesti märgitud, et puuduvad karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. LS § 74-22 lg 2 sätestatud sanktsiooni maksimaalne määr on 3000 krooni, keskmine on 1500 krooni. 8 Johannes Neiland on ka varem karistatud liiklusalaste väärtegude eest, muuhulgas ka kiiruse ületamise eest. Sellest tulenevalt on põhjendatud karistuse määramine veidi üle keskmise määra – 1620 krooni. Samuti on põhjendatud lisakaristuse määramine - juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks, sest õiendist lk. 13-14 nähtub, et varasemad rahatrahvid ei ole J. Neilandile piisavat mõju avaldanud. Lisakaristuse määramine võib talle avaldada täiendavat mõju. Lisakaristuse määr - 1 kuu - on vastavalt LS §-le 74-22 lg 5 valitud õigesti, minimaalne, sest see annab võimaluse tulevikus juhul, kui antud karistus ei avalda piisavat mõju ja isik jätkab väärtegude toimepanemist, mõjutada teda muuhulgas ka pikaajalisema lisakaristuse kaudu. Kohus leiab, et väärteomenetluse lõpetamisele otstarbekuse kaalutlustel (VTMS § 30) alust ei ole. KOHTU MEETMED Johannes Neilandi suhtes juhtivkonstaabel Heiki Linduse poolt tehtud 29.01.2007 otsus väärteoasjas 2440,07,000383 tuleb jätta muutmata ja Johannes Neilandi kaebus rahuldamata. Kohtunik Inna Kirsipuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.