1-06-9477 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22 veebruar 2008. a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-9477 (03231503631) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 201lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud Natalja Konõševa end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja seletas, et enne olid kõik kuludokumendid kontoris olemas, kuid kes nad ära võttis, seda ta ei tea. Ta ei ole korteriühistu rahasid omastanud. Korteriühistul olid oma kulud, pidevalt tehti remonti, haljastust, pesemisvahendid jm. Tema palgaks määrati juhatuse koosolekul 5000 krooni, millele lisandusid sõiduauto kompensatsioon ja telefoni ning arvuti kasutamisest tekkivad kulud. 1999 kutsuti kohale ja valiti tegevdirektoriks. Asjad võttis üle MS. Sularaha võttis samuti üle ja juhatus selgitas, et sularaha, mis kassasse maksti, maksti töötajatele palkadeks. 2002 aasta aruande tegi O.L koos P.L . 2000 ja 2001 aruanded koostas N.M, sest juhatusel ei olnud kedagi. Praktika oli selline, et kontoris kirjutasid juhatuse liikmed aruandele alla ja ta ei tulnud selle pealegi, et tema oleks pidanud aruanded maksuametisse viima. Mingi aruande viis, kuid otsest kohustust tal ei olnud. KÜ tal raamatupidamiskohustust ei olnud. Kes tegi maksuametile esitatud 2002 aasta aruande, seda ei tea, aruannet juhatus arutas. Algdokumendid olid kontoris, O.L võttis sealt. Kontoris olid riiulid paberitega, seif, alaliselt valvur, dokumendid, protokollid. Uks lukustati. Kõik dokumendid olid riiulitel, neid polnud vaja peita. Iga juhatuse liige võis käia vaatamas. Kontori võti oli temal ja valvuril. Kui valvur oli kohal, võtit vaja ei olnud. Võõraid sinna ei lastud. L.G oli valitud revisjonikomisjoni. Kui inimene on valitud, siis ta ka tegutseb. Kas reaalselt tegutses, seda ei tea, sest ise selles majas ei elanud ja palju asju otsustasid nad ise. Esimees oli siis P.L, seal oli ka A.M. Miks teda 2003 enam ei valitud, seda ei tea. Oli haiguslehel. 17.06 helistas P.L ja ütles, et vaja üüriasjad korda teha, said tänaval kokku ja läksid koos kontorisse. Kohal oli ka kaks valvurit, ilmselt toimus vahetus. P.L helistas A ja see jooksis kohale. Seifivõtme pani lauale, A avas. P.L vestluses ei osalenud, põhiliselt A. Seifis oli kassaraha, kuid seda üle ei antud, isegi juttu ei olnud sellest. Kui palju raha seal oli, seda ei mäleta. Osa elanikke maksis üüriraha sularahas. 2001 ja vanemad dokumendid oli seifis, neid ei olnud kellelegi vaja. Kui oleks öeldud, et oled vallandatud, siis oleks ükshaaval dokumendid üle andnud. Dokumentide üleandmisest ei räägitud, küsiti millal tuleb haiguselehelt. 2002 aastaaruannet maksuametile ei esitatud, see oli üllatus, et maksuametist seda ära võtta, ei kujuta sellist operatsiooni ettegi. Kahtlustab, et M.S koos A hävitasid dokumendid. A tahtis palgalist kohta, see oli ainult tegevdirektori koht. Ilmselt oli sularaha vastu võetud juba varasemast ajast, sellest ajast kui töötas O.T, kes ütles, et tehke nii edasi, et osa maksab sularahas. Sissetuleku- ja 2 väljaminekudokumendid ning sularaha olid seifis, võti oli temal. Sularaha käis panka viimas ise. Allkirjaõigus olid P.L ja A.Mil. Pidi olema kahe isiku allkiri. Peeti kassaraamatut, aruanded tegi ka, nende alusel koostati ka aruanne. 2002 aruande maksuametile koostas O.L, see oli tellitud teenus. Jooksvad dokumendid olid kontoris, O.L ja L.Õ käisid neid vaatamas. Kui P.L tegi raamatupidamisfirmaga lepingu, anti dokumendid firmale üle. Jääk 190 000 on absurd, sest kassarahast maksti töölistele palka, mida akt ei kajasta, samuti maja vajadusteks, mida samuti akt ei kajasta. Tarnijatele võlga kunagi olnud ei ole. Maja oli 2002 aastal korras. Dokumendid olid kontoris seifis. Kassat pidas tema, raha oli seifis. Sularaha kohta aasta lõpus midagi kontrolliti. Temaga oli sõlmitud vaid tegevdirektori leping. Juhatus vaatas aruannet, iga aruandeperiood istus juhatus koos, tehti elanikele aruanne. 18.03.2003 võtmete üleandmisel läks tühjade kätega ja tuli sealt tühjade kätega. Ainult võtmed olid käes. Kõik toimus 10 minuti jooksul. See tegevdirektori 5000 krooni ei olnud ainuke palk, töötab KÜ tegevdirektorina alates 1998 ja palk

1. 1998 või 1999 ostis Punase tänava parklast XXX 14 700 krooni eest, mehe palk on 5000-
2. Sel ajal oli ülalpeetavaks poeg, kes lõpetas tehnikumi. Tütar on täiskasvanud, abielus. Oli tegevdirektor ja juhatuse liige. 2001 ei antud korraldust aruande, bilansi esitamiseks. Tema ei teinud kõiki töid. Allus juhatuse esimehele. Kui 1999 esitas, järelikult tehti ülesandeks, võib-olla ise ei esitanud, ei mäleta. Sissetuleku ja väljamineku dokumendid võisid olla riiulitel, kuni 2002 aastani seifis. 2002 lõpus oli juba leping raamatupidamisfirmaga, siis dokumente enam seifis ei hoitud. Kus dokumendid asusid, seda ei tea, sest olid üle antud firmale, mis tegeles raamatupidamisega. P.L ütles, et uueks esimeheks on valitud A, kes tegeleb aruannetega, vaja sissetulekuordereid, näha üürimakseid eelmise kuu eest. Ise kassa jäägi kohta dokumenti koostanud ei ole. Ei olnud praktikat, et andmed anda kirjalikult. Kõik dokumendid olid ruumis, O.L vaatas neid aruande jaoks. Need dokumendid toimikus on mustandid, mis tegi enda jaoks. Originaale ei ole. Need on kas pliiatsi või pastakaga kirjutatud. Puhtad dokumendid jäid sinna ruumi kas riiulisse või lauasahtlisse. S jaoks oli vihik, seal olid kõik S näidud ja orderid, S maksis sularahas. Kviitung 46 725 krooni 2002 aasta eest Slt on tema kirjutatud. Miks on O.L kassaregistris 53 893 krooni vähem, seda ta ei tea, teda revisjoniakti koostamise juurde ei kutsutud. Talle ei näidatud midagi. Kõik dokumendid, mida O.L vaja oli, võttis O.L ise. Miks summad kokku ei lähe, seda ei tea. Kas aruanne 2003 on õige või mitte, seda ei tea, talle ei ole seda näidatud. Palka maksti palgalehtede alusel igakuiselt ja palk ei olnud tema määratud. 2001 aruande kohta võib öelda, et aruanne on sellest kui palju pidid ühistu liikmed maksma, kui palju makstud panga kaudu. See 170 000 on oletatav ja palgarahad on maksudeta. Arvuti, auto, telefon, lisaks pesemisvahendid 1000 krooni aastas. Oli ka remont, osteti lampe, parandati väravat, juriidilised kulutused erastamisele, niitmine, kantselei koristamine ja lisaks võlgnevus, mis oli kogu aeg. 2001 aastal raamatupidajat ei olnud. Talle oli antud korraldus valemi ja programmi järgi arvestada tarnijate arveid. Korteriühistus töötasid ka paljud juhatuse liikmed, kes seda tegid. Allkirjast on näha kes arve välja kirjutas. Kui on tema allkiri, siis kirjutas tema välja. Tarnijatele maksid M, L, K . Osa maksid sularahas, osa panga kaudu. Kes parajasti arve välja kirjutas. Tema võlgnevusi maha ei arvestanud. Palgaraha 61 000 krooni ei sisalda endas kompensatsiooni. Mis oli 2001 aastal rea alla administratiivkulud, seda ei oska öelda. Tema kunagi aruannet ei teinud. Juhatuse liikmed istusid koos, arutasid. Võib-olla ta trükkis neid, kuid otsuse tegi juhatus. Need olid esimesed aastad kui korteriühistu loodi, praegu arvestatakse dokumente teisiti. Oli juhatuse liige, aruanded tehti kollegiaalselt ning 58 korteri elanikelt ei tulnud selles osas mingit kaebust. Sel ajal oli selline vorm. Summa kinnitati üldkoosolekul. Tema arvutustega ei tegelenud. Kõik dokumendid olid kontoris mapis, L palus L teha aruande. Kontoris oli tegevdirektori laud, riiulid, seif. Kõik oli valve all. Kui keegi töötas seal, siis ei olnud saladusi. Tulid juhatuse liikmed ja vaatasid. Aruandeperioodil võttis raha vastu, fikseeris, dokumendid kontoris. Osaliselt tegi dokumentatsiooni ise. Seal olid kuludokumendid, raamat sissetulekute kohta, kassa väljaminekute raamat. Otsused tehti juhatuse koosolekutel, mida millise punkti alla panna, siis seal olid raamatupidamisest teadlikud inimesed. Tehti selline vorm. Selles korteriühistus, kus tema elab, on vorm teistsugune. Kannatanu KÜ esindaja M S seletas, et kui teda 2003 aastal paluti revisjoni tegema, oli KÜl raamatupidaja O L juba olemas. Kui dokumente kontrollima hakkas, siis ilmnes, et 3 raamatupidamist ei peetud. Avastati seifist dokumendid 2000st aastast, olid registrid, dokumendid, vastavalt grupeeritud. 2001 kuni 2002 raamatupidamist ei toimunud. Leiti ka N.Konõševa poolt käsitsi kirjutatud korteriomanike nimed, võlgnevused, kui palju summasid üle kantud. Kaks tulpa kas kassast või pangast. 50% ulatuses tasuti panga kaudu, ülejäänud maksti kassasse. N.Konõševa võttis raha vastu, andis vastu kviitungi. Vee, kanalisatsiooni, kütte, elektri eest tasuti panga kaudu, kuludokumente ei olnud. Revisjoni tegemise jaoks sai panga kaudu isikukontod. Raha oli vähe, kuid oli makstud. Rentnik oli OÜ S, kes maksis vee kasutamise eest. On N.Konõševa allkirjad selle kohta, et on OÜlt S võtnud vastu. Panga väljavõtetelt on näha palju raha panka kanti, kui palju andis tegevdirektor. Palga maksmise kohta eraldi registrit ei olnud, pangas olid vaid deklaratsioonid. Palka sai alguses üks valvur, siis kaks valvurit, koristaja ja N.Konõševa. Palgadokumente ei olnud, võttis maksuametist deklaratsioonid. Mis kassajäägist sai, ei ole teada. N.Konõševa ei ole midagi üle andnud. Juhatus ütles, et dokumente ei ole saanud. Kuludokumente ei olnud kuigi kulud olid. Valvurile maksti sularahas, mis koguti korteriomanikelt. Valvuritele summade maksmise kohta dokumente ei olnud, samuti ei ole dokumente kassast väljamaksmise kohta. Ümbrikupalga maksmise kohta samuti andmeid ei ole. Pangas oli allkirja õigus N.Konõševal. Seadusest tuleneb, et eesmärgiks on pideva hoolduse tagamine, maksed tarnijatele. Kapital pidevalt taastatakse, korteriomanike poolt makstakse igakuiselt eesmärgipäraseid vahendeid. Bilanssi tutvustati koosolekul. Revisjonikomisjonis olid LÕ, G, LS. Pidevalt konsulteerisid. Võttis maksuametist 2000 aasta bilansi, kuid järgmisi, 2001 ja 2002 aastate omasid seal ei olnud. See oli alla kirjutatud P L poolt. Dokumentaalselt on tuvastatud, et panka oli kantud 155
3. Lõplik hagi N.Konõševa vastu oleks 290 470 krooni ja 95 senti. N.Konõševat dokumentide üleandmise juures ei olnud, dokumendid sai A . Ühistu liikmed tegid akti mustandi, tema kirjutas puhtalt ümber. Revisjon tehti tema konsulteerimisel. Kogus dokumendid kokku, taastas, konsulteeris komisjoniga. Faktiliselt viis revisjoni läbi tema ja kandis ette revisjonikomisjonile. Mille alusel on 2002 aasta bilanss koostatud, seda ei tea. N.Konõševal oli mapp, andis andmed, kuid ükski number seal kinnitust ei leidnud. N.Konõševa aruanne oli koostatud 2003, mille O.L andis. O.L esitas oma kassa registri, mille taastas 2002 aasta kohta ja kui hakkas seda kontrollima, siis olid need summas maha kirjutatud 31.12.
4. O.L andis andmed 48 000 krooni ulatuses valvuritele maksmise kohta, kuid arveid oli vaid 1-
5. LÕ oli audiitor ja esitas dokumendid temale. L.Õ rääkis 2002 aasta bilansi kohta, et dokumente ei ole. L.Õ oli andnud 2002 bilansi teha N.Konõševale. Vähendas hagi summat. N.Konõševa palk oli 5000, deklareeriti ametlikult, lisaks 1500 autokulu ja ülejäänud läks ümbrikus. Samuti 4000 valvuritele, neid oli
6. Summa vähenes, sest igakuine transpordi kasutamine, telefon, avariitööd. Juhatus nõustus sellega, kuigi dokumendid puuduvad. Tsiviilhagi vähendamist ei ole kirjalikult vormistatud, enne kohtuistungit kontrollisid veel ja uus juhatus vähendas summat enne istungit. Seni tsiviilhagi kirjalikult esitatud ei ole. Kohtuistungil on siiski kinnitust leidnud, et korteriühistu saab aktsepteerida kulusid summas 77 131 krooni ja 20 sendi ulatuses, mistõttu pidi 09.06.2003 kassa jääk olema 399 077 krooni ja 40 senti. Seega omastas N.Konõševa perioodil 01.01.2001 kuni 09.06.2003 ühistu vara summas 399 077 krooni ja 40 senti, millises summas esitatakse ka tsiviilhagi. Tunnistaja O T seletas, et oli KÜ juhatuses selle loomisest kuni 2002 aasta kevadeni, mil müüs korteri. Haldusdirektori kohustusi täitis MS ja kui tema lahkus, oli N.Konõševa. Täpselt ei mäleta kas 2000ndast aastast. Oli kokkulepe, et maksavad miinimumpalka. Ühistu üldkoosolek andis haldusjuhile volitused, võimalus kompenseerida kulusid, mida kandis ühistu huvides. Kuni 5000 võis olla kui kasutab autot, telefoni, samuti komandeerimiskulud dokumentide esitamisel. Faktiliselt maksti miinimumpalka, üksikasju ei mäleta. Raamatupidajaks sel ajal oli majaelanik. Haldusjuht pidi korras hoidma paberid ja oli inimene, kes tegi revisjoni, nagu kontrollis. Üürimakseid tasuti nii pangaülekandega kui ka sularahas. Haldusjuht võttis vastu ja pidas arvestust. Kui tehti maja remonti, siis remonditi pääsla, värav avanes puldiga, mis oli kallis, kuid numbrit ei mäleta, aeg-ajalt lifti remont, maja oli punastest tellistest, tehti krohvimistööd. N.Konõševa võis läbi viia vähempakkumise, fassaaditööd. Oli kursis sellega, mis majas toimus. Koos oli mitu inimest kui asju arutasid, suurte kulude asjad arutati läbi. Kui konkursi alusel, siis kindlasti arutas juhatuse koosolek läbi. Otsus oli kollegiaalne. Koosolekud 4 olid üle kahe kuu, protokollid tehti. N.Konõševa kooskõlastas kulutusi nendega, hanked tagantjärgi, suuremad kooskõlastas eelnevalt. N.Konõševa andis kulude kohta aru. Kindlasti arutasid asja, tehti revisjon, käidi rida realt läbi, kanti ette üldkoosolekul. Kinnitab, et tööl oli neli valvurit ja santehnik töötas osaliselt, sai konkreetse töö eest. Oli väiksemaid töid. Need kes autosid õues hoidsid, maksid ise lume koristamise eest. Tunnistaja LÕ seletas, et 1999 kuni 2001 osales aastakoosolekutel, 2002 palus juhatus revideerida. 2001 aastaaruannet näinud ei ole. 2002 aasta oma tehti tagantjärele büroos. 2002 oli revisjonikomisjon valitud ja tegutses, 2001 aasta kohta ei ole kontrollinud. 2002 aastaaruanne tehti 2003 aasta kevadel. 2002 korralikku raamatupidamist ei peetud, dokumendid olid puudu. Võttis revisjonist osa, vaatas kõiki dokumente, lepinguid, koosolekute protokolle. Küsis 2001 aruannet näha ja tahtis koostajaga rääkida, kuid aruannet ei näinud ja midagi tarka ei vastatud. 2001 aasta bilanss 2002 aasta käibeandmiku summaga kokku ei läinud. Tegevdirektori esitatud kuludega need ei ühtinud. Raamatupidamises on palju erinevaid kaustu, kassa, pangadokumendid, hankijate arved. Vast olid probleemid kassadokumentidega. Pärast neid enam ei eksisteerinud. Küsis N.Konõševa käest, kuid ei olnud enam näidata. Majandustegevusega oli kursis alates
7. Kontrollis 2003 kevadel. Maksuametisse deklaratsioone esitatud ei olnud. Ei olnud vahet tehtud kas oli jooksev remont või suurremont. Summa oli remondifondist, selget piiri ei olnud. Nägi, et töötasid valvurid, kuid ei tea palju neid oli. Midagi ikka tehti, samuti kui oli lõhkumisi. 2002 aasta kohta nägi pangaväljavõtteid, hankijate arveid. Valdajatele esitatud arveid ei näinud, nägi kassakaarti 2002 aasta kohta. Kui tahtis kontrollida, siis hiljem enam ei olnud. 2002 bilansis oli probleem algsaldodega, algdokumendid ei vastanud aruandes kajastatavale. Täiendavalt seletas tunnistaja LÕ, et 2002 aasta bilansi jaoks sai andmed raamatupidamise büroost. Vormistus on tema oma, kuid numbrid mitte. Ise seda bilanssi ei koostanud, ainult kontrollis. Numbrid on raamatupidamisest. Andis ainult oma vormi põhja. Algdokumendid esitati, on öelnud, et kassadokumendid olid, kuid kui tahtis kontrollida, siis enam ei olnud 2002 aasta dokumente. Dokumendid olid valvurite juures olemas, kuid kontrollimise ajaks enam ei olnud. Revisjoni tegi enne üldkoosolekut üldkoosoleku jaoks. Kuludokumentideks olid põhiliselt ostuarved, telefoniarved, prügivedu. 2002 arveldati kassa kaudu. Ümbrikupalka oli makstud. Ise ümbrikupalga maksmist ei näinud, kuid deklareeritud oli vähem. Paluti kontrollima 2002 aasta majandustegevust, töö oli praktiliselt ära tehtud 2002 kuni 2003 kevad, andis oma tööle allkirja. Hiljem vormistati M.S poolt. Põhilise töö tegi ise ära, V.A assisteeris rohkem kui L.G. Tegid revisjoni ära, siis liitus M.S. 2001 aasta revisjoni kohta oli arutelu, kuid ütles, et ei kirjuta alla. Tunnistaja N M seletas, et tegi N.Konõševa palvel bilansse, kuid ei mäleta kas 2000 või 2001 aasta kohta. N.Konõševa tõi dokumendid, kõik pangadokumendid. Kandis pearaamatusse ja tegi aruande. Tegi seda iga kuu ja aruanne aasta lõpus. Tegi seda enda juures kodus. N.Konõševa palka ei mäleta. Summad kirjutas välja nendes, mille kohta olid dokumendid, samuti pangadokumendid. Töötasid valvurid, koristaja. Nende kohta lepinguid ei näinud, ainult dokumendid. Kas konkreetsed kulud vastasid faktiliselt esitatud dokumentidele, seda temalt ei nõutud, kandis mehaaniliselt sisse. Töötasu maksti sularahas. Palgalehed, andmikud kanti maksuameti deklaratsiooni. Täiendavalt seletas tunnistaja N M, et 2001 aasta bilansi tegi tema dokumentide põhjal. Ilmselt tuli korteriüür vesi, ruutmeetrid, soe-külm vesi. Maksti mingite teenuste eest, lifti remont, teenused. Selle kohta tulid arved. Anti rohkem andmeid kui üldine aruanne ja kommunaalteenuste kulu ning üür. Olid pangaväljavõtted, küte, Tallinna Vee arved, anti ka arvud kui palju võetud korteriomanikelt. Tšekid olid ka. Tegi seda, mis talle anti. Tunnistaja P L seletas, et osales juhatuse töös ja loobus viimasel üldkoosolekul. Reaalselt tööd teostas N.Konõševa, kes oli ka juhatuse liige ja tegevdirektor. Üldkoosolekul valiti juhatuse liikmeks ja juhatus volitas teda. N.Konõševa kohustuseks olid majandustegevus, maja remont, 5 korrashoid, hooldus, maksed korteriomanikelt, arveldamine, raamatupidamise korrashoid. See pidi olema töölepingus kirjas. Ta tegutses samas valdkonnas kui soovitati. 2002 seadis raamatupidamisvõimelisuse kahtluse alla, otsiti mitut erinevat raamatupidamisfirmat et teenust osta. Pitsat oli seifis ja võti N.Konõševal. Tema andmetel lepingud hankijatega kas allkirjastas N.Konõševa või juhatuse esimees. Tegevusplaane arutati. Elanikud maksid üüri nii pangaülekannetega kui ka sularahas. 2002 jõudis arusaamisele, et raamatupidamise pool käib üle jõu, otsisid raamatupidamise firma. Oli arutusel see, et sularaha maksed viia sularahata makseteks. Kui esitati aastaaruanne, siis revisjonikomisjon esitas omapoolse akti. Kas 2000 kuni 2002 revisjonikomisjoni oli, seda ei oska vastata. Arvab, et N.Konõševa tehtud töö kohta hinnangu andmine toimus, esitas ka remondi ja selle kohta aruande, koosolek andis hinnangu. 2002 aastaaruandega oli probleeme, ei olnud suuteline seda kiiresti tegema. Esitati üldkoosolekule, on näinud. Kui olid olnud uued valimised, siis oli ka ise seal kui N.Konõševa tuli ühistusse. Kutsus ka Ai, said kätte kõik dokumendid N.Konõševa eelsest perioodist. N.Konõševa töötamise ajast ei saanud praktiliselt midagi kätte. N.Konõševa avas seifi, dokumendid tõsteti lauale, hakati vaatama mis seal on. Andsid 10 päeva ära toomiseks, kuid ka hiljem ei saanud. See oli juunis pärast üldkoosolekut. Kas seifis oli sularaha, seda ei mäleta, kui oli, siis väga väikeses summas. Üldkoosolekul avaldati nördimust ja pahameelt N.Konõševa tegevuse üle. Palus nende juuresolekul seifi võti üle anda ja koostada akt mis üle antakse. Koos avasid seifi, palju midagi ei leidnudki. Juures olid N.Konõševa, A ja tema. Tema ise nimekirja ei koostanud, A kirjutas mis sai. Kõik tõsteti lauale. N.Konõševal oli autokompensatsioon. Ise maksuametis ei käinud, palus tuua erinevate perioodide aruanded, kuid ei saanud. Vastus oli ebamäärane, et maksuametist välja võetud väidetavalt N.Konõševa poolt. N.Konõševa töölevõtmist arutati üldkoosolekul, mäletab, et kui kandidaat välja pakuti, valiti N.Konõševa. Mis palk oli määratud, ei mäleta, enamus lepinguid miinimumpalgaga pluss kompensatsioon. Lepingule kirjutas alla juhatuse esimees, kes oli siis O T. Kui seifi võtmed üle anti, siis oli üldkoosolekul juhatuse esimeheks valitud A. Enne kui A valiti, siis olid siseringis kokku leppinud, muudatusi ei tehtud. Ühistu esimehe koht oli sisuliselt formaalne, kogu juhtimine antud tegevjuhi kätte. Neil aastatel revisjonikomisjoni otsus või akt vist esitati, kui hästi tegutses, seda öelda ei oska, korrektselt vist ei tegutsenud. Kahtlused olid selle kohta, et vett varastatakse. See raha, mis tuli elanikelt, tuli numbrite järgi ja Tallinna Vesi esitas andmed, mis ei läinud kokku. Baar oli vist veega seotud, veemõõtja oli ühine. Baaris oli oma veemõõtja, lepingut eraldi ei olnud. 2000 kuni 2002 osaline remont vist isegi oli. Kui oli suurem töö, siis kes oli spetsialist ja valdas teemat, see vaatas üle. Väiksemate tööde puhul oli selline igapäevane, kas kontrolli üldse toimus. Eeldatavasti osad summad tekitasid kahtlust, muidu polnud vaja huvi tunda. Täiendavalt seletas tunnistaja P L, et võtmete üleandmise päeva hommikul oli N.Konõševa juba kontoriruumis kui tema sinna jõudis. Auto järgi läks sinna. Ei tahtnud üksinda jääda ja helistas A alla, et oleks teine inimene ka, kellega koos saaks materjalid üle võtta. Kui A alla jõudis, siis palusid avada seifid. Kas N.Konõševa andis võtmed käest kätte või pani lauale, on raske öelda, kuid N.Konõševa avas seifi. Palusid avada seif ja edastada dokumendid. Akti üleandmise kohta sel päeval ei teinud. Said eelneva tegevdirektori Maie kaustad, N.Konõševalt ei saanud praktiliselt midagi, ruumis olid ainult eelmise tegevjuhi dokumendid ja kaustad. Majandustegevuse plaanid järgmiseks aastaks tehti kogu aeg nii, et esmase kavandi tegi tegevjuht, mustandid olid arutusel koosolekul, igaüks võis teha märkusi, läks üldkoosolekule kinnitamiseks või arutati punktid läbi. Eeldab, et esitati kõigile liikmetele. Võis olla paaripäevaseid kõrvalekaldeid. N.Konõševa töölevõtmine toimus üldkoosolekul, tutvustas ennast, kuid soovitajat ei mäleta. Oli teada, et osa palka maksti ümbrikupalgana, teisest osast võeti maksud maha. 2002-2003 revisjoniks palus 2003 kevadel L.Õ abi, et saada täit selgust. Algdokumendid olid olemas, kahju et koopiaid ei teinud. Kõik kuludokumendid puudusid, reaalselt remonditöid ikka tehti. Küsimus ei olnud ainult remonditöödes, segadus oli ka veearvetega. Ühistule tuli arve, ühistu maksis kogu vee. Baar oli maksnud sularahas tegevdirektorile ja sealt koorusid välja mõned nüansid. Osa töid, mis ei olnud mõõdetavad, tekitasid kahtlusi. Uus juhatus valiti seetõttu, et eelmise aeg oli ümber saanud. N.Konõševat otsis juba ammu et saada kätte olemasolevaid algdokumente. Pärast koosolekut otsustati, et 6 N.Konõševa ei ole enam tegevdirektor, kuid N.Konõševat koosolekul ei olnud. Tema isiklikult algdokumente kontrollinud ei ole. Juhatuses olid kulud arutusel ja kui räägiti, et on vaja teha järgmise aasta eelarve, siis kirjutati sisse. Oli vaja võtta mitme firma pakkumised, konkurss sõltus töödest. B-kaardi järgi oli juhatuse esimees O.T, poolaastal kolis O.T majast ära. Tagantjärgi võib öelda, et ei süvenenud sellesse, mis summad läksid remonttöödeks. Tunnistaja A M seletas, et elas majas 2002 teise pooleni. Oli ka juhatuse liige. 1998-2002, ei oska öelda millal lõppes. Tegevdirektor oli kõigepealt naisterahvas, N.Konõševa oli teine 1999st aastast. Kuidas N.Konõševa tööd tegi, seda kontrollisid juhatuse liikmed, olid detailsed kontrollid, revisjonikomisjon oli enne koosolekut. Revisjonikomisjon oli olemas, kontrollisid üle raamatupidajat. Raamatupidamisega tegeles tegevdirektor, taheti, et sellega tegeleks kõrvaline isik. Tegevdirektori palgast mäletab, et oli juhuks, et arvestatud kuludega 4000 või
8. Millises vormis sõlmitud, alla kirjutatud, ei tea, mis summad kirjas olid. Arutusel oli miinimumpalk, võimalikud lisatasud, must-valgel näinud ei ole. Juhatuse koosolekud olid raamatupidamise ja sellistes küsimustes enne üldkoosolekut, muud probleemid vastavalt olukorrale, kui pretensioonid, hinnapakkumised, tehtavad tööd. Oli torujupp, leke majas, liftišahtis tükk väljas, tehti hinnapakkumine. Tunnistaja MS seletas, et töötas 2003 aastal KÜs valvurina ja palk oli minimaalne 1850 krooni. Kas oli tööl 27.06.2003, seda ei mäleta. Kontoris, kus töötavad valvurid, oli ka seif. Sai palka nagu ette nähtud, kindlasti andis ka palgalehele allkirja. Kohtueelsel menetlusel antud ütlusi ei mäleta. Kui N.Konõševa tuli kontorisse, läks rõdule suitsetama. Mäletab seda, et lauale laoti mingeid dokumente, kõigepealt kaustad. N.Konõševat ei olnud, oli jurist. Seifist võeti dokumente välja ja teda vahetati siis just välja. Palka sai sularahas. N.Konõševa oli tööandja, kes maksis palka. Siis oli tulumaks ehk 26%. Igaühele oli selge, et tulumaks peetakse kinni. Tunnistaja O L seletas, et 2002 aastal oli tegevdirektoriks P L. Juhatuse esimehe ülesandeid täitis N.Konõševa, kes tegi majahooldustöid, täpselt ei mäleta. Korteriühistu tegi temaga 2002 aastal lepingu raamatupidamise tegemise kohta. Töötas arveametnikuna raamatupidamisfirmas ja korteriühistu tegi lepingu firmaga. N.Konõševalt sai dokumendid mis tal olid, elanike arvestusdokumendid, kuludokumendid, arved firmadelt. Kas kassas raha oli, seda ei tea. Püüdis teha bilanssi, kuid dokumente ei olnud, mistõttu tuli ümber teha, kuid keeldus. Pangadokumentidele kirjutas alla P L. Kui palju sularaha panka kanti, seda ei tea. Rentnikku, kes vett kasutas ka ei tea. S arveid nagu oleks makstud. 2002 aastal anti hunnik pabereid. 2003 aastaaruande koostas tema, varasemat ei tea. Viimase 2002 aasta oma tegi revisjonikomisjon. 2002 aasta kohta bilanssi ei saanud teha, dokumente ei olnud piisavalt. Raamatupidamise arvestust nagu peaks olema, N.Konõševal ei olnud. Kas 2001 või 2002 tehti majas suurt remonti, võib-olla tehti, ei märganud. Võlgu, viiviseid oli midagi. Olid mingid ebatäpsused. Nägi mingit kassaraamatut, ordereid. Kõikide dokumentide ülevaatamisel kontoris ei olnud, akt anti ette ja kirjutas alla. 2002 novembris paluti tööle tulla, aruanne tuli teha olemasolevate dokumentide alusel, osa dokumente puudus. Puudus ka 2001 aruanne. N.Konõševa vist ütles, et võttis maksuametist aruande ära parandamise ettekäändel. M.S käis vaatamas 2002 aasta lõpus neid dokumente, mis N.Konõševa oli andnud, tuli vaatama 2002 aruande tegemist ja raamatupidamise tegemist. Püüdis sel ajal aruannet teha, kuid lõpuni ei teinud ja andis M.Sle. Ei kirjutanud üles mis dokumendid üle andis. Palgaleht, kulu teated, veel midagi kulu kohta. Dokumendid andis üle vist 2003 alguses, sest M.Sga oli leping, ta tegeles ühistu asjadega. Tegi aruannet omal äranägemisel ja M.S ütles, et kui alusdokumente ei ole, siis need andmed välja jätta. Ei mäleta kas sai N.Konõševalt sularaha sissemaksete kohta ordereid. Kas sai kassaraamatu, ei mäleta, ju siis sai, kuid kassa registri sai. Oli kirjutatud, et laekus omanikelt, vähemalt osaliselt. Täiendavalt seletas tunnistaja O L, et muude dokumentide hulgas andis M.Sle ka kuludokumendid, kommunaalteenuseid puudutavad dokumendid. Raamatupidamine oli vaja korda seada ja oli vaja jooksvaid dokumente kuni 2002 aasta lõpuni. Sai dokumendid novembri 7 kohta, detsember ei olnud veel taastatud. Tegi ära novembri ja detsembri kohta ning tekkis küsimus aastaaruandest. N.Konõševa palus aidata. Ei olnud küll kohustust, kuid püüdis andmed arvutisse viia ja püüdis aastaaruannet teha. Siis tuli L.Õll ja võttis dokumendid ära. 2002 palgaaruanne on tema programmis tehtud. Teisel pool on mustand teiste kohta. Kui pöördel oleval mustandil on juunikuu 2003, siis pidi tegema 2003 aastal ja 2003 jaanuari oma on tagantjärgi kuupäevaga tehtud. Aruande tegemiseks olnud dokumendid andis ära juba kevadel, ilmselt mais. N.Konõševa andis 2001 aasta bilansi koopia, saldot oli tööks vaja. Kui veearveid seal ei ole, siis tegi nende andmete põhjal mis anti. Kui neid andmeid siin ei ole, siis neid ei esitatud. Ruutmeetri järgi on võimalik korteriomanikelt saadud andmete põhjal remonti ja summat kindlaks teha, kuid see on raske. 2002 aasta kassa mustandi andmed sai N.Konõševalt, seal olid ka kopeeritud ja grupeeritud dokumendid, dokumendid kommunaaltarnijate kohta, kui palju elanikelt võlga nõuda. Oli vaja teha mingi makett, summeerida. Revisjonikomisjon pidi kõike kontrollima. Et maksti ümbrikupalka, seda ei teadnud, 2001 aastaga ei tahtnud tegeleda. Kui palju on tegevdirektori palk, seda ei tea, elab korteris 2000st aastast ja ei ole korteriühistu liige. Tunnistaja NB seletas, et 2003 oli korteriühistu juhatuse liige. Igal aastal said aruande, mis allkirjastati, selle järgi oli kõik korras. Komisjon kontrollis, komisjonis kaks inimest. Kanti ette üldkoosolekul. Juhatus tegeles vaid jooksvate probleemidega. Ise maksab sularahata arvelduse korras, varem MS maksis sularahas, sai orderi. O.L töötab raamatupidamisfirmas. Ütles P.Lile, et oleks vaja raamatupidamisfirmat. Olid kahtlused, puudus korralik aruandlus. N.Konõševa ei olnud raamatupidaja, tegi niipalju kui oskas. N.Konõševal ei olnud ametijuhendit ega materiaalse vastutuse lepingut. N.Konõševa tegi mingeid märkmeid, tal oli paks vihik, kus kõik kirjas. Komisjon andis kogu aeg aru, aruanne võeti vastu, saadeti maksuametile, mingeid pretensioone ei olnud. 2001 aastaaruande kadumisest ei tea midagi. Bilanssi enne ei kinnitata kui eelmine aruanne pole kinnitatud. Teab, et kinnitati järgmise aasta bilanss. O.L sai need jäägid, mis komisjon. N.Konõševa ei puutu üldse siia. Ei tea N.Konõševa palganumbreid, arvab, et 5500 krooni palka ja kompensatsioon. Osa sellest pidi tulema sularahast, mis anti elanike poolt. O.L pidi tegema vaid bilanssi, mitte raamatupidamist. On olemas kuludokumendid, jääk, kuludele lisatakse kõik sissetulekute ja väljaminekute kohta dokumendid, mis N.Konõševalt ära varastati. Kui N.Konõševa ei teinud kõike õigesti, siis vähemalt olid lepingud, koristati lund, reaalselt tehti töid. Võimalik, et maksti sularahas. Tunnistaja SA seletas, et oli juhatuse liige 2002-
9. Enne N.Konõševat oli teine tegevdirektor, kes tegeles arvestusega. N.Konõševa tuli ükskord tema juurde ja ütles, et asjad sassis, tahaks selgusele jõuda. Kui tegevdirektor asjaga tegeles, siis tema ja enne seda N püüdsid selgeks teha, et asi peab olema legaalne. Et oleks firma, mida teab ja saaks teha väiksemate kulutustega, rääkisid, et tuleks üle minna ametlikule arvestusele. Kas revisjonikomisjon tööd tegi 2001 kuni 2003, seda ei mäleta. Iga kord valisid küll revidentideks 1-2 inimest, kuid kas nad tööd ka tegid, seda ei mäleta. Kui kohtueelsel menetlusel on väidetud, et ei valitud, siis ehk mäletas paremini. Tahtjaid ei olnud, kedagi sundida ei saanud. On näinud dokumente selle kohta, et maksti sularahas, sai kviitungi. Siis oli kaebus mingilt valvurilt, võttis selle lahendamise enda peale. Võttis dokumendid, seal olid 2 valvuri, koristaja ja N.Konõševa palgad, kuid mitte kõik. Arvutas välja, et oli rohkem makstud ühe ja sama asja eest, kuid summa vahe oli väheoluline. Planeeritud tööd, kõik suuremad tööd lükati aastast aastasse edasi. Seda oli näha, et lifti remonditi, maja fassaadi väike remont, koridoride seinte remont, olid avariid, siis oli vaja neid remontida. 2002 majandusaasta aruande võis N.Konõševa koostada. P.L oli juhatuse esimees pärast O Tammemäge. Aruanne esitati alati koosolekul, N.Konõševa vastas küsimustele koosolekul. Tunnistaja NN seletas, et töötas valvurina korteriühistus. Lepingu kirjutas alla M.S. 2002 oli palk 1200 krooni, 2002 lõpus 1850 krooni. Mõnikord elanikud maksid N.Konõševale sularahas ja said kviitungi. Majas tehti palju töid, parandati katust. Valvureid oli neli ja üks koristaja. 8 Tunnistaja L G seletas, et on korteriühistu juhatuse liige. 2001 aasta majandustegevuse aruande kohta ei mäleta, et oleks näinud. 2003 aasta keskel koostati akt revisjonikomisjoni poolt. Komisjon ei olnud alaliselt, vaid kontrollimiseks. Ei mäleta kas sai 2003 majandustegevuse aruande N.Konõševalt. Vist sai. 2003 tehti pärast koosolekut revisjon, avastati, et ei olnud dokumente ja raha. Aktile kirjutasid alla M.S, L.Õ , tema ise ja veel keegi. Alla kirjutas neli inimest. Oli arutelu, enne tutvusid, L.Õ tegi revisjoni ning pärast seda kirjutas alla. L.Õ tutvustas, selgitas mida tegi. Oli sellega nõus. Ise revisjonist osa ei võtnud. Öeldi, et kuludokumente ei ole ja puudus hulk raha. Vastuvõtuakti alusel olid andmikud N.Konõševa tehtud nende summade osas, mis tulid. Peale akti olid veel mingid dokumendid, nendega tegelesid L.Õ ja V.A. 2002 aasta kohta tegid revisjoni, 2001 aasta revisjonist vist osa ei võtnud. Tunnistaja AA seletas, et oli korteriühistu juhatuse esimees ühe aasta. Probleemid tekkisid 2003 juunis. Eelnevalt koosseisult dokumente ei saanud, kuigi pidi saama N.Konõševalt. Juunis oli koosolek ja teda valiti esimeheks. N.Konõševa jäi oma selgituste kohaselt haigeks, kontakt oli vaid telefoni teel. Palusid tulla dokumente üle andma, kuid N.Konõševa ei reageerinud. Jätsid kirja, et dokumendid üle anda uuele juhatusele. Pärast juulis said kirja, oli selge, et ei kavatse midagi anda. Seifi võtmed sai pärast koosolekut, olid jäetud valvuri lauale. Juures olid veel P.L ja valvur. N.Konõševa oli seifi lahti teinud. Sel päeval üleandmise akti ei vormistatud. Algul P.L kohtus N.Konõševaga. Kontoris olid P.L, N.Konõševa ja tema. N.Konõševa korjas seifist pabereid kotti. Juulikuus teatas, et kõik dokumentatsioon on üle antud. 2003 tegeleti finantsküsimustega kollegiaalselt, ühistus koosseis muutus. Revisjonikomisjon kontrollis. Aruanne kinnitati vist koos kontrolliga. Kas 2001-2002 olid võlgnevused, seda ei mäleta, ei välista. Said arve 50 m3 vee kulutamise kohta. Ebareaalne kulu oli see. N.Konõševa rebis arve puruks ja kirjutas uue, kuid see oli enne koosolekut. Said Tallinna Veest andmeid ja oli näha, et maja petetud. Võtmete üleandmisel akti ei koostatud. P.L ütles, et avas seifi, tundub, et P.L oli seal varem. Tunnistaja JB seletas, et oli korteriühistu juhatuses ühe aasta. Koosolekutel olid ainult üldised küsimused. N.Konõševa jättis aktiivse inimese mulje, kuid põhimõtteliselt midagi ei tehtudki, remont oli kosmeetiline. Sanitaarremonti ei tehtudki. Koosolekutel esitati tööde kohta küsimusi, ei vastanud kuidagi, vaid, et ootab ja teeb. Kogu aeg paluti esitada aruanne eelmise perioodi kohta. Lubas, et kõik saab olema. Juhatuse liikmeks oli naise volituse alusel, kuidas see vormistati, seda ei tea. Protokollid koostas tegevdirektor. Kas dokumentide järgi oli juhatuse liige, seda ei tea, kuid töös osales. Majandustegevuse aruande esitamine on ette nähtud, küsisid ja N.Konõševa pidi esitama. Juhatuse koosolekutel oli viis inimest. Igal koosolekul arutatakse suurte tööde tegemist. Kas rahafond suurteks töödeks oli, seda ei mäleta, see pole tema küsimus. Mingi raha oli. N.Konõševa rääkis, et vett varastatakse, enam ei mäleta millal teada saadi, et arvud ei lähe kokku. Jutt oli üldine, ei öeldud, kes varastab. Spetsialistina pakkus oma teeneid, lubati kasutada, kuid ei tehtud midagi. Tema rahaga ei tegelenud, osales juhatuses. Tunnistaja ŽM seletas, et tegevdirektori ülesandeid täitis A, enne teda Konõševa. Palju aega on möödas, ei mäleta kas osales dokumentide vormistamisel. Oli mingi kord kus materjalid olid kaustades. Seda ei oska öelda kas kõik dokumendid, mis akti pandi ka tegelikult olemas olid. Kõik oli segamini, mingit korda ei olnud. N.Konõševa andis üle mis oli. Osa dokumente oli valvurite toas riiulitel, osa seifis, osa laudadel. Juhatuse liikmed käisid vaatamas, vaatasid ka S ja A. Akt koostati valvurite ruumis ja koostas A. Mäletab, et käis õhtul enne kella 6 aktile alla kirjutamas. Kes koostas, seda enam ei mäleta. Oletas, et kõik dokumendid mis aktis kirjas, olid ka olemas. Valvur oli ka ruumis sel ajal. Teisi ei mäleta. Vaatas dokumente valikuliselt. Dokumente raamatupidamise kohta ei näinud. On raamatupidaja, ütles oma arvamuse. Kes akti koostas, seda ei mäleta. Tunnistaja AT seletas, et oli juhatuse liige alates 1999 aastast. MS läks ära ja oli vaja uut tegevdirektorit. Pandi kuulutus ja kandidaate oli
10. Valiti N.Konõševa ja see oli juhatuse otsus. 9 Teadis varasemast ajast N.Konõševat ning helistas talle ja selgitas olukorda ja pakkus konkursil osalemist. Peale tema oli veel kuus juhatuse liiget, esitati küsimusi, toimus hääletus. Mis puudutab otsuste vastuvõtmist, siis ei saa aru miks N.Konõševa ainukesena kohtu all on. Seal peaks olema veel viis isikut. Tegelikult kogu maja, sest vastavalt põhikirjale otsustatakse kõik rahalised operatsioonid üldkoosolekul, isegi mitte juhatuse koosolekul. Oli korraldatud selliselt, et enne aruandekoosolekut pandi postkastidesse aruanne majandustegevuse kohta, lisaks plaan järgmiseks aastaks, remont, torustiku vahetus. Enne koosolekut toimus revisjon. Ei mäleta ühtegi juhust, kus oleks olnud juttu vahendite puudumisest. Ka 2003 aasta aruandevalimiskoosolekul esines pikka kasvu naine, kes viis läbi auditi ja teatas, et temal finantsmajandustegevuse kohta pretensioone ei ole. Imestas kui tõusetus probleem sellest, et rahalisi vahendeid on puudu. Kohtueelsel menetlusel uurija kogu aeg küsis palju N.Konõševa palka sai, et kas 1500 krooni. Vastas, et 3000 kuni 5000 krooni. Majas tehtud suur töö oli aia paigaldamine, teine suur töö katus, kust langes krohvi ja kive. Ka fassaad hakkas lagunema ja tehti remont, samuti remonditi trepikodasid. Väravad pandi automaatikaga liikuma, maja oli korras. Ka oma vahenditega tehti tööd. Muretseti koristamisinventari, pesuvahendeid, koristati lund, telliti traktorid, istutati puud. N.Konõševa rahadega ei tegelenud, juhatus andis talle raha, ta oli tegevdirektor. Konõševa võttis temalt sularahas kommunaalteenuste eest tasu. Revisjonikomisjon kontrollis. Kui tema oli juhatuse liige, siis sel ajal N.Konõševa ei olnud juhatuse liige. Olid T, M. Oli 2003 toimunud koosolekul, mäletab, et N.Konõševa kirjutas protokolle. P L ütles, et sellest aastast makstakse palka nüüd ametlikult. Küsis, et kas enne maksti mitteametlikult. Juhatus andis N.Konõševale ülesandeid kui tegevdirektorile. Seda, kas N.Konõševa kandis oma tööst juhatusele ette, ei tea. Tunnistaja JG seletas, et töötas KÜ valvurina ja sai töötasu. Kirjutas alla palgalehtedele. On M St näinud kaks korda. M.S oli koos A.Aiga valvuri ruumis ja seal olid kaustad laiali, lauale ja põrandale visatud. Käisid ruumis ringi, kaustad liikumist ei seganud. Tema juuresolekul nad dokumentidega ei tegelenud. Konõševa dokumentide juures ei olnud, pärast 09 juunit ei näinud N.Konõševat kordagi. Kes dokumendid laiali viskas, seda ei näinud. Dokumendid olid seal niimoodi kaua aega. Korteriühistus töötas neli valvurit, koristaja ja santehnik. Töid tehti, keldris oli puhtus. Tunnistaja EK seletas, et oli mingil koosolekul valitud juhatuse liikmeks. Kuivõrd oli suur töökoormus, siis sai olla ühel või kahel koosolekul, seejärel vabastati. N.Konõševast suurt midagi ei mäleta, oli palk määratud, oli tegevdirektor. Mida koosolekul arutati, seda ei mäleta. Peavad olema protokollid. Kui tema osales koosolekutel, siis koostati protokollid. Nägi koosolekul N.Konõševat. Kui õigesti aru sai, siis N.Konõševa juhatuse liige ei olnud. Tunnistaja TT seletas, et M S ei ole näinud. Nägi siis kui küsis kus on Nataša, seif oli lahti ja kaustad laiali. Juuni keskel kuskil oli see. Imestas miks paberid laual, põrandal. M.S tegeles nendega. Oma aknast nägi kuidas A.A viskas mingid dokumendid prügikasti. Sel ajal kui N.Konõševa töötas, siis olid trepikojad korras, pöördusid alati N.Konõševa poole. Keldrid olid ideaalselt korras, fassaadi remonditi, lund koristati, peenrad ja vaasid lilledega, õu oli alati korras, kaebusi ei olnud. Oli valvežurnaal ja kui N.Konõševat ei olnud, siis kanti žurnaali ja tehti korda. Valvuri juures oli žurnaal, kuhu elanike palved kirja pandi. Harilikult anti arved kuni 15nda kuupäevani ja kui arveid ei olnud, siis läks uurima miks arveid ei ole. Juuni keskel läks vaatama valvuri ruumi ja seal oli A.A. Küsis kus on Nataša ja öeldi, et haiguslehel. Kaustad olid laual. Kas järgmine päev või kaks päeva hiljem nägi A.Ai pabereid ära viskamas. A.A väljus kontorist ja viskas ära. See ei olnud kodune praht, paberid olid pakis. Fassaadi tehti igal aastal, kas krohviti või värviti. Algul esimesed viis aastat ei tehtud, kuid kui N.Konõševa tuli, siis tehti kas 2000 või 2001 aastal. Alguses tehti fassaad kapitaalselt, seejärel jälgiti, parandati. Tunnistaja TL seletas, et oli korteriühistus koristaja alates 1997st aastast. Koristas igal õhtul pärast tööd, välja arvatud puhkepäevadel. Nägi M.S paar päeva pärast üldkoosolekut või nädal pärast seda kui dokumendid olid põrandal. Lühikest aega pärast üldkoosolekut tuli tööle ja 10 palju pabereid oli laual, põrandal. Kohal oli ainult valvur esimesel korral. Küsis valvurilt, et mis see on. Ta ei saanud ruumi koristada. Valvur ütles, et mitte puutuda. Valvur ütles, et A.A pani asjad välja, et ta on uus juhatuse liige. Nägi, et M.S ja A.A töötasid koos, oli veel naisterahvas 24ndast korterist. Iga kuu läks kanister pesuvahendit, pesupulbrit, aknapuhastusvedelikku, lappe. Mõnikord osteti ämber, mopp. Kui otsa sai, siis tehti tellimus, probleeme ei olnud. Sai palka ja kirjutas palgalehtedele alla. Korteriühistu kontoris oli 2 seifi, üks neist suur, teine väike. Nägi A.A ja M.S dokumentidega tegelemas 3 kuni 5 korda. Dokumente oli laual, toolil, põrandal. Tunnistaja EB seletas, et teab N.Konõševat, kes oli tegevdirektor. Kui midagi oli katki, lagunes, siis pöördusid tema poole ja kohe parandati. Esimesel aastal tehti katust. Enne korteri ostu 10ndale korrusele käisid vaatamas, oli remonditud. Liftid olid tehtud, pandi peeglid, värviti. Puhtus ja kord olid ilmselged. Suhtus elanikesse äga hästi, helistas, et meister tuleb. Kui midagi oli, siis helistasid, ise kohale ei läinud. Majandustegevuse aruanne pandi postkasti, arutati koosolekutel aruandeid, tulevikuplaane. Kommunaalmakseid tasus esimesed aastad sularahas. Viisid raha ja said orderi. 2001 tuli sinna majja elama. Naine ütles, et midagi tehakse, inimesed käisid katusel, et tehakse katust. Oli koosolekul. Koguneti omavoliliselt, kuid A.A ja M.S olid juba eesistujad. Öeldi, et majas on suured probleemid N.Konõševa juhtimisel. Kõigile oli arusaamatu, sest kõik oli korras. Tunnistaja DK seletas, et töötas OÜs S ja rentis ruume XXX. Tegemist oli baariruumiga. Vett tarbiti veemõõtja järgi. Maksid majavalitsejale, hiljem N.Konõševale. Maksid sularahas. Maksis N.Konõševa kätte, kirjutati tšekk, näidud pandi kirja kuni selle ajani mil jamad hakkasid. Näidud anti iga kuu, kuid maksid nii nagu raha oli. Siis N.Konõševa ütles, et ei võta, sest on uus juhatus ja siis maksad. Summa võis olla üle 10
11. Kui juhatus muutus, siis kandis üle. A.A oli siis juhatuse esimees. See oli, et kui palju makstud igakuiselt, üldine ja nende oma. Audiitor Arvo Lepik selgitas oma aruande kohta, et raamatupidamine on ühtne süsteem, mis koosneb alg- ja koonddokumentidest. Käesoleval juhul algdokumendid puuduvad, kuid saldod on võimalik välja arvutada, kuid see ei oleks valemi järgi. Kui üks andmetest puudub, muutub kohe ka saldo. 2001 arveldustest korteriomanikega saadud sularaha summa võib olla oletusliku iseloomuga. Sularaha laekumised toimuvad teisele kontole ja laekumisi teiste arvete eest ei ole võimalik tõendada. Valemi algandmed ei ole õiged, sest ei ole teada mille eest ja kui palju maksti. On vaja tõendada, et just see korteriomanik maksis just selle eest, et just tema sai arve ja just tema maksis. Selle dokumendi alusel ei ole võimalik seda kindlaks määrata. Summad saldode osas on oletusliku iseloomuga, kuivõrd puuduvad algdokumendid, sissetuleku ja väljamineku orderid. Kohus kontrollis kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid: • KÜ perioodi 01.01.2002 kuni 09.06.03 finants-majandustegevuse revisjoniaktist nähtuvalt KÜ revisjonikomisjon koosseisus: V A, L G, LÕ ja UÜ P -MW revident-konsultandi M S toetusel teostas KÜ perioodi 01.01.2002 kuni 09.06.2003 finants-majandustegevuse revisjoni, mille kohaselt tuli revisjonikomisjon järeldusele, et Natajla Konõševa kuritarvitas perioodi jooksul 01.01.2002 kuni 09.06.2003 oma ametiseisundit eesmärgiga tekitada ühistu huvidele kahju, millega tekitas KÜ varale kahju 253 844 krooni ja 40 sendi ulatuses. (kd 1 t/l 13-14) • 07.08.2003 koostatud vara arestimise määrus, millega arestiti Natalja Konõševale kuuluv korter asukohaga Tallinnas. (kd 1 t/l 20) • 11.08.2003 väljastatud Tallinna Hooneregistri teatis, mille kohaselt on Natalja Konõševa nimele registreeritud korterile asukohaga Tallinnas seatud arest. (kd 1 t/l 24) • KÜ arveldused korteriomanikega ajavahemikul 2002 jaanuar kuni detsember. (kd 1 t/l 2536) • Maksu arvestused tulumaksu, töötuskindlustusmaksu, sotsiaalmaksu kohta 2002 aastal. (kd 1 t/l 37-43) 11 • • • • • • • • • • • • Tallinna Linnakohtu registriosakonna registriandmete väljatrükk seisuga 11.06.2003, mille kohaselt korteriühistu juhatusse 08.06.1999 kinnitatud kande kohaselt kuulusid juhatuse liikmetena O T, A M, E K , N K ja juhatuse esimehena P L. (kd 1 t/l 44) OÜ P -MW revident-konsultant M S koostatud KÜ kassas sularaha liikumise tabel perioodil 01.01.2002 kuni 09.06.
12. Tabeli kohaselt on 2002 aastal sisse tulnud maksusid korterite eest summas 281 381 krooni ja 40 senti ning S vee eest summas 46 725 krooni ja 50 senti. Väljaminekute osas on panka viidud 75 000 krooni ja töötasudena välja makstud 53 147 krooni. 2003 aasta jaanuarist juunini on sisse tulnud maksusid korterite eest 111 912 krooni ja 80 senti, väljaminekute osas panka viidud 40 000 krooni ja töötasudena välja makstud 18 028 krooni ja 30 senti. 31.12.2002 pidanuks kassas sularaha jääk olema 199 959 krooni ja 90 senti ning 09.06.2003 253 844 krooni ja 40 senti. Kokku perioodil sissetulek 440 019 krooni ja 70 senti, väljaminekuid 186 175 krooni ja 30 senti. (kd 1 t/l 45) Natalja Konõševale tähtkirjade saatmist tõendavad kviitungid ja arve 18.06.
13. (kd 1 t/l 50) Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti 10.07.2003 saadetud meeldetuletus KÜ selle kohta, et korteriühistul on esitamata 2001 ja 2002 aasta majandusaasta aruanded. (kd 1 t/l 51) 27.06.2003 koostatud akt KÜ dokumentatsiooni ja vara loendamise kohta ühistu kontoris. (kd 1 t/l 52-56) 08.07.2003 allkirjastatud N.Konõševa teatis KÜ 17.06.2003 nõudele, milles märgitakse, et 18.06.2003 andis N.Konõševa endise KÜ juhatuse esimehe hr P L juuresviibimisel dokumentatsiooni üle KÜ uuesti valitud juhatuse esimehele hr A A koos seifi ja ruumi võtmetega, millises dokumentatsiooni hoiti. (kd 1 t/l 57-58) Grupeerimislehtede koopiad arveldustest korteriomanikega jaanuar kuni detsember. (kd 1 t/l 59-66) Koopia käsitsi kirjutatud lehest kuupäevade ja numbritega. (kd 1 t/l 67) Koopiad kassa sissetuleku orderitest OÜ S poolt vee ja kanalisatsiooni eest tasumise kohta. (kd 1 t/l 68-70) Koopiad kassa sissetuleku orderitest kommunaalmaksete tasumise kohta ja OÜ S poolt vee tarbimise eest tasumise kohta ajavahemikust 07.01.2003 kuni 09.06.
14. (kd 1 t/l 71-82) AS Hansapanga 04.08.2003 esitatud tõendist nähtuvalt on KÜ arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXX olnud õigus käsutada vastavalt allkirjanäidiste kaardile 26.04.1999 kuni 01.08.2003 A-allkiri Natalja Konõševa, B-allkiri A M, B-allkiri P L allkirjatingimusega A+B pitsatiga. (kd 1 t/l 89) korteriühistu põhikiri, milline on kinnitatud üldkoosolekul 03.02.1998, sätestab, et p 2 kohaselt on ühistu korteriomanike mittetulundusühing, mille eesmärgiks on elamu ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine, milleks on: elamu hooldamine ja vajaliku remondi organiseerimine; elamu siseste ja elamu juurde kuuluvate tehnosüsteemide hooldamine ja remondi organiseerimine; elamule vajalike teenuste kindlustamine: elektri- ja soojavarustus, veevarustus ja kanaliseerimine, soojaveevarustus, prügivedu, lumetõrje; elamu juurde kuuluva territooriumi hooldamine; passidokumentide vormistamine, elanike arvestus, sisse- ja väljakirjutamine; kompensatsioonide arvestamine vähekindlustatud elanikele; raamatupidamine. Sama põhikirja p 37 kohaselt peab ühistu oma tegevuse ja varade raamatupidamisarvestust, koostab ja esitab raamatupidamise ja statistilised aruanded kehtestatud korras ning vastutab nende tõesuse eest. Vastavalt p 38 sätetele kontrollivad ühistu raamatupidamise ja aruandluse õigsust ühistu revisjonikomisjon või revident ja seaduses sätestatud isikud oma pädevuse piires. Vastavalt p 39 sätetele on ühistu juhtorganid liikmete üldkoosolek ja juhatus ning vastavalt p 41 sättele otsustab juhatuse koosolek üldkoosoleku pädevusse kuuluvaid küsimusi, välja arvatud põhikirja muutmine ja täiendamine ning uue põhikirja vastuvõtmine ja samuti ühistu reorganiseerimise ja lõpetamise otsustamine. Sama põhikirja p 42 kohaselt kuulub liikmete üldkoosoleku kui ühistu kõrgeima juhtimisorgani pädevusse muuhulgas aastaaruande ja bilansi kinnitamine ning majandustegevuse aastakava kinnitamine, revisjoniaruande 12 • • • • • • • • • • • • • • kinnitamine, juhatuse tegevusele hinnangu andmine, juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete arvu, tasustamise aluste ja korra kehtestamine jne. Seejuures aga p 53 kohaselt on juhatus ühistu alaliselt tegutsev juhtimisorgan ja tema pädevusse kuulub muuhulgas ühistu töötajatega töölepingu sõlmimine ja lõpetamine; majandusaasta aruande ja bilansi esitamine üldkoosolekule; majandustegevuse aastakava koostamine ja esitamine üldkoosolekule; elamu haldamine ja majandamine; majavalitseja (haldaja) ametikoha moodustamine, töölevõtmine ja pädevuse ning vastutuse määramine, kusjuures majavalitseja võib olla juhatuse liige, kuid mitte esimees. Vastavalt p 56 valivad juhatuse liikmed enda hulgast esimehe, kes korraldab juhatuse tööd. Vastavalt p 63 sätetele vastutavad juhatuse liikmed juhatuse pädevusse kuuluvate otsuste vastuvõtmise või vastuvõetud otsuste täitmata jätmise tagajärjel ühistule tekitatud varalise kahju eest solidaarselt. Juhatuse liige vastutab varaliste kahjude eest, mida põhjustas tema tegevus ühistu esindamisel, kui juhatus ei kiida tema tegevust heaks. Juhatuse liikme vabastab vastutusest tema poolt esitatud eriarvamus vastuvõetud otsuse kohta, mis on protokollitud, või tema puudumine mõjuval põhjusel juhatuse koosolekult, millel ülalnimetatud otsus vastu võeti. Samas p 64 kohaselt vabanevad juhatuse liikmed vastutusest eelmise majandusaasta tulemuste eest, kui üldkoosolek on juhatuse tegevuse heaks kiitnud. Vastavalt p 73 on ühistu kontrollorganiks revident või revisjonikomisjon, kes vastavalt p-le 75 viib läbi ühistu majandusaasta tegevuse revideerimise, koostab revisjoniaruande ja esitab selle üldkoosolekule kinnitamiseks. Seejuures on vastavalt p-le 76 revisjonikomisjoni liikmel õigus ja kohustus kontrollida ühistu vara, arvelduskontosid, raamatupidamisdokumente ja õigus nõuda selgitusi ja muud abi oma ülesannete täitmiseks. (kd 1 t/l 90-99) KÜ saldo andmed 2002 aasta nelja kvartali kohta alates aasta algusest. (kd 1 t/l 100-102) KÜ saldo andmed 2003 aasta kahe kvartali kohta alates aasta algusest. (kd 1 t/l 103-108) KÜ töötasu arvestamise tabelid. (kd 1 t/l 109-125) Koopia KÜ üldkoosoleku protokollist 19.04.1999, millisel koosolekul kuulati tegevdirektori ja juhatuse aruandeid, L.G esitatud revisjoni aruannet. Juhatuse töö hinnati rahuldavaks ja kinnitati revisjoni aruanne. Samal koosolekul valiti uus juhatus: O T, A M, EK, P L, Natajla Konõševa ning panga ja rahalistele dokumentidele allkirjaõigus anti Natalja Konõševale ja A M või P L .(kd 1 129-131) 29.07.2003 KÜ esindaja M S esitatud tsiviilhagi 253 844 krooni ja 40 sendi nõudes N.Konõševa vastu. (kd 1 t/l 132-133) 01.07.2003 koostatud Hooneregistri tõend nr XXX vallasvarale, millest nähtuvalt on hooneregistris aadressiga Tallinnas Harjumaal registreeritud elamu ehitusregistri koodiga XXX , milles korteri nr XXX eluruumi pinnaga 67,5 m2, reaalosa suurusega 675/46563 omanik on Natalja Konõševa 09.11.1995 ostu-müügi lepingu nr XXX alusel. (kd 1 t/l 135) KÜ Hansapanga konto nr XXXXXXXXXXXX väljavõte perioodist 01.01.2002 kuni 31.01.
15. (kd 1 t/l 136-137) KÜ Hansapanga konto nr XXXXXXXXXXXX väljavõte perioodist 01.02.2002 kuni 28.02.
16. (kd 1 t/l 138) KÜ Hansapanga konto nr XXXXXXXXXXXX väljavõte perioodist 01.03.2002 kuni 31.03.
17. (kd 1 t/l 139-140) KÜ Hansapanga konto nr XXXXXXXXXXXX väljavõte perioodist 01.04.2002 kuni 30.04.
18. (kd 1 t/l 141-142) KÜ Hansapanga konto nr XXXXXXXXXXXX väljavõte perioodist 01.05.2002 kuni 31.05.
19. (kd 1 t/l 143-144) KÜ Hansapanga konto nr XXXXXXXXXXXX väljavõte perioodist 01.06.2002 kuni 30.06.
20. (kd 1 t/l 145) KÜ Hansapanga konto nr XXXXXXXXXXXX väljavõte perioodist 01.07.2002 kuni 31.07.
21. (kd 1 t/l 146-147) KÜ Hansapanga konto nr XXXXXXXXXXXX väljavõte perioodist 01.08.2002 kuni 31.08.
22. (kd 1 t/l 148) 13 • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • KÜ Hansapanga konto nr XXXXXXXXXXXX väljavõte perioodist 01.09.2002 kuni 30.09.
23. (kd 1 t/l 149-150) KÜ Hansapanga konto nr XXXXXXXXXXXX väljavõte perioodist 01.10.2002 kuni 31.10.
24. (kd 1 t/l 151-152) KÜ Hansapanga konto nr XXXXXXXXXXXX väljavõte perioodist 01.11.2002 kuni 30.10.
25. (kd 1 t/l 153) KÜ Hansapanga konto nr XXXXXXXXXXXX väljavõte perioodist 01.12.2002 kuni 31.12.
26. (kd 1 t/l 154-155) KÜ 2002 aasta tulu-kulu aruanne ja bilanss. (kd 1 t/l 156-157) LÕi 08.06.2003 koostatud aruanne KÜ raamatupidamise olukorrast ja ettepanekud selle parandamiseks. (kd 1 t/l 158-159) Protokoll 09.06.2003 toimunud KÜ teistkordse aruandlus-valimiskoosoleku kohta. (kd 1 t/l 161-164) KÜ Hansapanga konto nr XXXXXXXXXXXX väljavõte perioodist 01.01.2003 kuni 09.06.
27. (kd 1 t/l 165-178) Akt KÜ kassa vastuvõtmise-üleandmise kohta seisuga 26.04.1999 seoses tegevdirektori vahetumisega, mille kohaselt anti üle sularaha 20 220 krooni ja 20 senti, pitsat, kaks seifivõtit. (kd 1 t/l 186-188) 26.04.1999 koostatud üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kohaselt andis MS Natalja Konõševale üle 39 korterikaarti ja 93 sissekirjutuskaarti. (kd 1 t/l 189-190) 26.04.1999 koostatud üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kohaselt MS andis Natalja Konõševale üle dokumentatsiooni korteriühistu kohta. (kd 1 t/l 191) KÜ 21.10.2003 üldkoosoleku protokoll, millest nähtuvalt oli päevakavas KÜ 15.05.2002 üldkoosolekul vastuvõetud otsuse tühistamine, millise otsusega kinnitati majandustegevuse aruanne 2000 ja 2001 aasta kohta. KÜ 09.06.2003 üldkoosoleku otsuse tühistamine, millise otsusega kinnitati majandustegevuse aruanne 2002 aasta kohta. Samuti võeti päevakorda korteriomandi seadmiseks ja maa erastamiseks vajalike toimingute tegemine. (kd 2 t/l 49-54) KÜ juhatuse esimehe AAi taotlus tisviilhagi tagamiseks, milleks taotletakse Natalja Konõševa korteri asukohaga Tallinnas arestimist Tallinna Linnakohtu Kinnistusametis. (kd 2 t/l 55) 10.09.2003 koostatud KÜ juhatuse esimehe A.Ai avalduse täiendamine, mille kohaselt tekitas Natalja Konõševa KÜle ajavahemikul 01.01.2001 kuni 09.06.2003 varalist kahju 536 251 krooni ja 30 senti. (kd 2 t/l 56-57) 09.09.2003 koostatud KÜ perioodi 01.01.2001 kuni 31.01.2001 finants-majandustegevuse revisjoniakt, mille kohaselt on asutud seisukohale, et Natalja Konõševa kuritarvitas perioodil 01.01.2001 kuni 31.12.2001 oma ametiseisundit eesmärgiga tekitada ühistu huvidele kahju, millega tekitas KÜ varale kahju 282 406 krooni ja 90 senti. Revisjonikomisjon asub seisukohale, et algatatud Natalja Konõševa vastu kriminaalasja tuleb täiendada nõudmisega materiaalse kahju sissenõudmisega 2001 aasta eest. (kd 2 t/l 58-59) KÜ Hansapanga konto nr XXXXXXXXXXXX väljavõte perioodist 01.01.2001 kuni 31.12.
28. (kd 2 t/l 62-69) 10.09.2003 koostatud KÜ esindaja M S tsiviilhagi täiendus mille kohaselt tekitas Natalja Konõševa KÜle ajavahemikul 01.01.2001 kuni 09.06.2003 varalist kahju 536 251 krooni ja 30 senti. (kd 2 t/l 81-82) Koopia KÜ 19.02.2001 üldkoosoleku protokollist, millest nähtuvalt kuulati ära tegevdirektor, kes rääkis tehtud töödest, eelseisvatest töödest, olmeküsimustest, remondifondi moodustamisest. Juhatusse kandideerisid A , B , B , kes võeti juhatusse ühehäälselt. (kd 2 t/l 83-89) Koopia KÜ juhatuse 07.06.2001 koosolekust, millest nähtuvalt jagati juhatuse liikmete vahel ülesanded maja seisukorra kindlakstegemiseks. (kd 2 t/l 90-93) Koopia KÜ juhatuse 20.12.2001 koosolekust, millest nähtuvalt arutati maa erastamise ja korteriomandi seadmise küsimusi. (kd 2 t/l 94-97) 14 • • • • • • • • • • Koopia KÜ juhatuse 20.09.2002 koosolekust, millest nähtuvalt arutati juhatuse uue esimehe valimist ja juhatuse liikmetele ülesannete jaotust, raamatupidamise korrastamiseks raamatupidamisfirma teenuste kasutamist. (kd 2 t/l 98-100) Koopia KÜ 15.05.2002 üldkoosoleku protokollist, millest nähtuvalt arutati audiitorkontrolli tulemusena tehtud ettekirjutust sisekorraeeskirja kohta, remondirahade kulutamist ja tehtud remondi kvaliteeti, tehti parandused 2000 aasta kulude ja tulude osas, jooksva remondi ja teeninduskulude osas. 2000 aasta aruanne võeti vastu ühehäälselt. 2001 aasta osas tõstatus küsimus kes saab korteriühistust palka, so valvurid, koristaja ja santehnik, kellest valvurid saavad puhtalt kätte 1300 krooni ja koristaja 1400 krooni. Ühehäälselt võeti vastu 2001 aasta aruanne. Määrata direktori ja raamatupidaja palgafondiks 73 380 krooni. Arutati 2002 aasta eelarvet ja esialgne eelarve põhimõtteliselt kinnitada 15.06.
29. Võtta hinnapakkumised fassaadi remondiks. (kd 2 t/l 103-111) Kviitungid OÜ S poolt vee ja kanalisatsiooni kasutamise eest tasumise kohta. (kd 2 t/l 112113) 22.12.2004 koostatud ekspertiisiaktist nr DR-0019-04/1127 nähtuvalt on ekspert andnud arvamuse, mille kohaselt: KÜ 2001 aasta kuni 09.06.2003 peetud raamatupidamise arvestus ei vasta Raamatupidamise seadusele ja heale raamatupidamistavale. KÜ kassast on perioodil 01.01.2001 kuni 31.05.2003 tehtud väljamakseid, millel eksperdile esitatud materjalide põhjal puudub dokumentaalne tõestus. KÜ ei ole peetud arvestust elanikelt kommunaalteenuste eest laekunud sularahamaksete kohta ajavahemikul 01.01.2001 kuni 09.06.2003 vastavalt kviitungitele ja koondaruandele. Perioodil 01.01.2001 kuni 31.12.2002 lõpuks peab eksperdile esitatud materjalide põhjal KÜ kassajääk olema 282 406,90 krooni. Perioodil 01.01.2003 kuni 31.05.2004 on esitatud materjalide põhjal kassasse lisandunud 228 632,40 krooni. KÜ ei ole peetud 2001 kuni 2002 kassaarvestust. On olemas kassa sissetulekuorderid AS S vee eest sularahas tasutud arvete kohta. KÜ pangakontolt on tehtud ülekandeid Tallinna Veele. AS S poolt tasutud summad ei ole nendes ülekannetes eristatavad. Makse on makstud väljamakstud töötasudelt ning need on deklareeritud ja makstud Maksuametile, välja arvatud revisjoniakti kohaselt 2001 kassast makstud valvuritetasu 62 400 krooni, millelt ei ole tasutud sotsiaalmaksu ning kinni peetud isiku tulumaksu. (kd 2 t/l 123-128) Koopia KÜ juhatuse 18.03.2004 koosoleku protokollist, millest nähtuvalt kõrvaldati AA juhatuse esimehe kohalt ja kohustati A.Ai koheselt üle andma juhatuse liikmetele finantsdokumentatsioon, pangarekvisiidid, pangakaart, seifi võtmed. Ajutiselt panna juhatuse esimehe ülesanded juhatuse liikmele N.B. (kd 3 t/l 11-12) OÜ L teatis KÜle arvete esitamise kohta 12.01.2003 kogusummas 2070 krooni ning seisuga 15.07.2005 ei olnud arved laekunud. (kd 3 t/l 47) CNC Serv teatisest nähtuvalt ei ole KÜga äriühingul olnud sõlmitud mingeid lepinguid ega töid teostatud. (kd 3 t/l 52-53) ROÜ teatisest nähtuvalt oli äriühingul tööalaseid suhteid KÜga XXX. Perioodil 1999 juni 2003 sõlmisid ärilepinguid remonditööde tegemise kohta majas aadressil XXX. Viimane makse laekus korteriühistult 23.12.2002 summas 4734 krooni ja 06 senti. Pärast 31.12.2002 tegi firma remonditöid 04.03.2003 summas 601 krooni ja 80 senti ning 08.05.2003 summas 932 krooni ja 20 senti. Tellimused tulid tegevdirektorilt Natalja Konõševalt ja senini ei ole arveid tasutud. Pärast nimetatud kuupäeva ei ole korteriühistuga muid tehinguid teostatud. Ei oska kommenteerida järelpärimises esitatud summat 6271 krooni ja 60 senti. (kd 3 t/l 56-57) V OÜ teatisest nähtuvalt ei ole äriühingul KÜga olnud mingeid töösuhteid järelpärimises nimetatud ajavahemikul ning sellega seoses ei saa esitada raha kättesaamist tõendavaid dokumente. (kd 3 t/l 60) T K OÜ teatisest nähtuvalt kuulus äriühingule sanitaartehnika kauplus Kalevipoja 11, milline likvideeriti
30. Töösuhteid korteriühistuga olnud ei ole. Võimalik, et on müüdud kaupa sularaha eest nagu teistelegi klientidele. Midagi konkreetsemat lisada ei ole. (kd 3 t/l 66) 15 • • • Tõendist maksustatava tulu kohta nähtub, et Natalja Konõševa sai 2000 aastal tulu 39496 krooni, 2001 aastal KÜst 7710 krooni, KÜst 29240 krooni, 2002 aastal KÜst 13 368 krooni, KÜst 29596 krooni, KÜst 11 880 krooni, 2003 aastal 55138 krooni. (t/l 68) Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et Natalja Konõševa keskmiseks päevasissetulekuks 2001 kuni 2003 aastal oli 72 krooni ja 44 senti. (kd 3 t/l 118) HLB Expertus Audit vannutatud audiitori Arvo Lepik 15.08.2007 koostatud KÜ raamatupidamisdokumentatsiooni erikontrolli aruandes on asutud alljärgnevatele seisukohtadele. Koondregister „Arveldused korteriomanikega“ 2001 aasta eest annab põhiosas usaldusväärse ja objektiivse informatsiooni korteriomanike üldsumma arvestamise kohta korteriomanikele ja tarbijatele (OÜ S). Siiski võib väita, et täieliku analüütilise arvestuse puudumise tõttu võivad taastatud koondregistris esitatud summad olla ebatäpsed. Tuvastati, et OÜ S vastu oleks pidanud vee tarbimise eest olema nõue 2001 aasta mais 350 krooni võrra suurem, mis suurendab ka „Arveldused korteriomanikega“ 2001 aastasaldot samas summas. Juhitakse tähelepanu, et registri „Arveldused korteriomanikega“ nimetus oleks pidanud olema „Nõuded ostjate vastu“, sest nõudeid oli lisaks korteriomanikele ka OÜ S vastu ja arvatavasti ka EMT vastu. Juhul, kui ongi nõue ka EMT vastu, siis oleks pidanud deebetsaldole lisama ka nõuded EMT vastu, mis aga ei oleks muutnud kassa arvestuslikku saldot, sest EMTga ei ole toimunud sularahatehinguid. Leidmaks summat, mis on korteriomanikelt saadud sularahas, on kasutatud võrdlust: 130 044 („Arveldused korteriomanikega“ algsaldo – saadud 2000 aasta bilansist) + 921 170,76 (välja kirjutatud arved tuginedes tegelikele kuludele ja dokumentatsioonile) – 429 267,7 (panka laekunud summad korteriomanikelt) – 100 326 („Arveldused korteriomanikega“ lõppsumma tuginedes Natalja Konõševa poolt esitatud käibeandmiku 2002 aasta algsaldole) = 521 621 krooni. Käsutuses oli 2002 aasta majandusaasta aruanne, kus on korrigeeritud 2001 aasta saldosid. Need saldod aga ei vasta taastatud arvestusele „Arveldused korteriomanikega“ 2001 aasta lõppsaldo osas. Samuti on korrigeeritud aruandes kassa saldo 31.12.2001 ainult 641 krooni, mis hinnanguliselt tundub võimatu, arvestades asjaolu, et korteriomanikelt ja OÜ Slt pidi laekuma (orienteeruvalt) 521 621 krooni kassasse ja 2000 aasta kassa lõppsaldo on 14 011,9 krooni. Eelnev lubab arvata, et 2002 aasta majandusaasta korrigeeritud 2001 aasta saldod on ebakorrektsed. Taastatud koondregister „Arveldused korteriomanikega“ 2001 aasta eest annab tõenäoliselt usaldusväärse ja objektiivse informatsiooni sularahas makstud korterimaksete kohta vaid üldsumma osas. Sularaha-laekumised moodustasid üldlaekumistest 54,85%, mida võib 2001 aasta kohta pidada reaalseks suuruseks. Kuna puuduvad kassa sissetuleku orderid, ei saa siiski dokumentaalselt kuidagi tõendada, et summad on ka tegelikult laekunud. Taastatud koondregister „Kassa 2001“ kajastab lähteandmete põhjal tõenäoliselt kassasse laekunud raha summat. See summa on suure tõenäosusega 521 621 krooni, kuid analüütilise arvestuse puudumise tõttu ei saa täpset summat tegelikult välja tuua. Kassa sissetulekuordereid on väga vähe. Sissetulekuorderitega on kaetud ainult 36 230 krooni ulatuses OÜ Slt laekunud raha ning 4432 krooni ulatuses eraisikutelt saadud raha. Kogusummas teeb see orderitega kaetud laekumisteks 40 662 krooni. Ülejäänud summa kohta (521 621 – 40 662 = 480 959 krooni) puudub analüütiline arvestus. Sularahas oleks pidanud olema tasutud umbes 379 991,9 krooni eest kulusid, et kassa algsaldost 14 011,9 krooni oleks saanud lõppsaldo 641 krooni. Arvutuskäik oleks alljärgnev: algsaldo 14 011,9 krooni + kassa sissetulek 521 621 krooni – raha panka 155 000 krooni – kassajääk perioodi lõpukuupäevaga 641 krooni = 379 991,9 krooni Siiski peab märkima, et sellise puuduliku arvestuse alusel ei ole kuidagi võimalik dokumentaalselt tõendada tegelikult toimunud sularahaoperatsioonide mahtusid. Küsimusele kas juhatuse 2001 aasta aruandes on kajastatud arveldused OÜga S vee eest, ei saanud audiitor vastata, kuivõrd ei ole 2001 aasta aruannet. Saab vaid tugineda 2002 aasta aruande 2001 aasta korrigeeritud saldodele. Tulude-kulude aruandes ei ole eraldi nähtav tulu vee ja kütte müügist (kulude müügist) OÜle S. Bilansis ei ole viitlaekumisi (nõudeid) OÜ S vastu. Kuna 2000 aasta aruandes oli bilansis eraldi konto „Muud“ (nõuded) ja 2001 aasta korrigeeritud aruandes puudub selline konto, siis on põhjendatud väide, et erinevate aruandlusperioodide aruanded ei ole 16 omavahel vastavuses. Aruannetest nähtub, et varasemalt eksisteeris eraldi analüütiline arvestus OÜ S osas, mida aga hiljem aruannetest ei nähtu. See lubab arvata, et korteriomanike korteriüürides sisalduvad alates aastast 2002 ka OÜ S veetarbimised. Ülaltoodu on siiski vaid oletuslik vastava dokumentatsiooni puudumise tõttu. OÜle S on 2001 aasta eest arvestatud kulu vee tarbimise eest 44 205 krooni. See summa tugineb arvetele, sularaha-kviitungitele ja veemõõdikute näitudest tuletatud summale. Võimalik ei ole siiski välja tuua summat, mis on arvestatud arvete ja kviitungite alusel, sest kviitungitel ei ole märget, millise arve, teenuse või perioodi eest summa tasuti. OÜ S maksis vee eest 36 230 krooni 2001 aasta kviitungite alusel. „Arveldused korteriomanikega“ 2002 aasta eest annab suures osas usaldusväärse ja objektiivse informatsiooni korterimaksete üldsumma arvestamise kohta korteriomanikele. Lisaks leiti, et ei saa garanteerida 100% õigsust, sest kontrollimiseks oli koopia käsitsi koostatud algtabelist, kus kõik numbrid ei olnud täpselt välja loetavad. Puudus võimalus näha korteriomanikele antud üüriarvete koopiaid, et neid ise kokku liita ja arvutuste alusel järeldusi teha. Samuti ei saa kindel olla, et sularahas tasuti täpselt sellises summas nagu koostatud arvestus näitab (arvestus on tehtud suurel määral algtabelile tuginedes, kuid numbrid ei olnud seal aasta lõikes täpselt väljaloetavad) Koostatud tabel „Arveldused korteriomanikega“ 2002 aasta eest annab lõppsaldoks 199 987,4 krooni, kuid algtabel näitab saldoks 209 739,92 krooni kui liita kokku saldod korterite kaupa. „Arveldused korteriomanikega“ 2002 algsaldod vastavad „Arveldused korteriomanikega“ taastatud 31.12.2001 saldole, kuid ei olnud vastavuses 2002 aasta majandusaruande 2001 aasta korrigeeritud saldoga. Registrites ei ole kajastatud arveldused OÜga S vee eest. Kviitungite põhjal on alust arvata, et OÜ Sle arvestati 2002 aastal vee eest vähemalt 41 725,5 krooni kulu. Maja tellitud veetarbimise väljavõtte põhjal on aga alust arvata, et OÜ Sle arvestati kulu 50 750 (kui ühe m3 hind oli sama, mis 2001 aastal, so 35 krooni). OÜ S maksis vee eest kviitungiga summas 41 725,5 krooni (Koondkontos 2002 Kassa on see summa 46 725,5). 2001 aasta „Arveldused korteriomanikega“ hõlmab arvestuses ka OÜ St, aga 2002 aasta oma mitte. Seetõttu peaks arvestuse saldo OÜ Sga 2001 aasta lõpus olema 0, siis ei mõjutaks ta edasist arvestust. Samas ei saa olla kindel, et OÜ S 2001 aasta lõppsaldo on 0, sest puudub 2000 aasta kontode analüütiline arvestus, mis oleks kasutatav antud kliendi algsaldo tõendamiseks. On alust arvata, et alates 2002 aastast on OÜ S energiakulu arvestatud korteriomanike kulusse (alates 2002 aastast puudub konto „Muud nõuded“ ja on arveldused korteriomanikega, kus ei ole OÜd S). O L poolt koostatud aruandes ei ole tõenäoliselt kajastatud OÜ Slt laekunud sularaha. Registris „Kassa 2002“ ja „Kassa 2003“ kajastatud raha kulud ei vasta raamatupidamisseadusele selles osas, et ei ole näidatud ära piisava täpsusega kulu olemust (nt kredideeriti 2003 aastal kontot summas 77 097 krooni ja selgituseks märgiti „Mitmesugused tegevuskulud.“ Korteriühistu poolt 2001-2002 makstud sotsiaalmaksetena makstud summad ei vasta tulu-kulu aruandele ja majandusaasta aruandele tervikuna. 2002 aasta majandusaasta aruande 2001 aasta korrigeeritud tulu-kulu aruandes on sotsiaalmaksuks märgitud summa 162 259 krooni, mis on eeldatavasti eksimus. Audiitor asus seisukohale, et selle numbri all on mõeldud töötasude kulu kokku (st brutopalk ja sotsiaalmaksud). Taastatud kassa register annab väljamakstud palkadeks 2001 aastal (netosummas) 98 226 krooni, mis aga olid tõenäoliselt nn „ümbrikupalgad“ ja nende pealt ei ole tasutud õiges ulatuses palgamaksusid. Samuti ei vasta 2002 aasta töötasud makstud sotsiaalmaksule. Töötasu on arvestuslikult 2002 aastal kokku 141 163 krooni, kuid sotsiaalmakse on makstud justkui oleks netopalgad 2002 aastal kokku 52 048 krooni. Töötasud ei lähe kokku deklareeritud summadega, sest KÜs tasuti arvatavasti osaliselt nn ümbrikupalka. Siiski peab seejuures märkima, et esitatud väited ei ole esitatud materjalide alusel dokumentaalselt tõendatavad. Revisjoniaktid ajavahemikust 01.01.2001 kuni 31.12.2001 ja 01.01.2002 kuni 09.06.2003 ei anna täielikku pilti KÜ finantsmajanduslikust tegevusest, sest erinevad aruanded/väljavõtted ei ole omavahel vastavuses. 2001 aasta „Arveldused korteriomanikega“ arvestuses on ka OÜ S, mida aga ei ole 2002 aasta registris „Arveldused korteriomanikega“. Leitakse, et revisjoniaktid ei ole täies osas õiged. KÜ raamatupidamise üldine korraldus oli kogu perioodi jooksul mittetäielik, puudlik ja vigane. Revisjoniaktid vahemikust 01.01.2001 kuni 31.12.2001 ei too välja KÜ kulusid 17 • • • • majandustegevuse teostamise kohta elumaja mõtteliste osade haldamise osas, näiteks hoone territooriumi jn teenindamiseks ja revisjonikomisjon ei ole andnud nendele töödele ka hinnangut. KÜs ei ole võimalik tõepäraselt taastada raamatupidamisarvestust revisjoniaktides märgitud ajaperioodil, sest puudub eeldatavasti suur osa kuludokumente, juhatuse protokolle, lepinguid firmadega ja töötajatega, teostatud tööde akte. Eeldatavasti tehtud kulutuste tuvastamiseks/tõendamiseks peaks KÜ tegevjuhi poolt nimetatud ettevõtetelt tellima välja kirjutatud müügiarvete koopiad väidetavalt teostatud tööde kohta. Teostatud tööde tegemise fakti saab kontrollida omakorda füüsilisel vaatlusel. Samas ei saa väita, et möödunud perioodide raamatupidamisarvestuse taastamine täielikus mahus oleks võimalik. Algdokumentide mälu järgi välja nõudmine ei hõlma suure tõenäosusega kindlasti dokumentatsiooni täielikku mahtu. Lähtudes revisjonikomisjoni poolt läbi viidud revisjonist võib järeldada, et revisjonikomisjon on võtnud tarvitusele vajalikke meetmeid taastamaks kulude kassa osa. Vajalike meetmetena kontrollis revisjon 2002 aasta töötasusid, sh ka nn „taskupalkasid“. Väljamakstud töötasude tõendina kasutati KÜ poolt esitatud maksudeklaratsioone Maksuametile. Leitakse, et revisjonikomisjon oleks saanud põhjalikumalt kontrollida KÜ tegevjuhi väitel tehtud maja hooldus- ja remonditöid. Nende tööde teostamise kohta oleks saanud tellida dokumentaalset kinnitust nende firmade raamatupidamistest. Eelnev kehtib eeldusel, et KÜs siiski reaalselt teostati mingeid hooldus- ja remonditöid. Dokumentaalselt saaks tõendada vaid osa kuludest. Revisjonis on rakendatud üldtunnustatud revisjonide läbiviimise ja objektiivse revisjoniakti koostamise praktikat. Leitakse aga siiski, et revisjonikomisjon oleks saanud põhjalikumalt kontrollida remondi- ja hooldustööde teostamist majas tellides firmadest arvete koopiad. Samuti oleks pidanud revisjonikomisjon panema tähele, et OÜ Sga ei olnud arveldused tasakaalus, see tähendab, et arvestuslik kulu oli ettevõttel suurem kui summa, mida ta tasus kviitungite alusel. See tähendab, et KÜl võiks tekkida nõue OÜ S vastu. Samuti ei ole taastatud/koostatud revisjonikomisjon registrit „Arveldused OÜ Sga“ 2002 aasta kohta, kuigi 2001 aasta kohta oli vastav arvestus olemas (registri „Arveldused korteriomanikega“ hulgas) Kindlasti oleks pidanud pärast revisjoni võtma vastu otsused raamatupidamise üldise korralduse ja dokumentide säilitamise parandamiseks. Vaid täieliku ja aktsepteeritava raamatupidamisarvestuse sisseviimine saaks tagada varade säilimise. Isikute suhtes, kes viivad läbi ettevõtte finantsmajandusliku tegevuse revisjone ei ole kehtestatud eraldi nõudeid. Revisjonikomisjoni valiti liikmed hääletuse teel (seati üles kandidatuurid, kellele ei seatud eraldi nõudeid). Kokkuvõtteks jõuti järeldusele, et esitatud dokumentatsiooni alusel võib väita, et KÜ raamatupidamisarvestus ei vastanud uuritavatel perioodidel raamatupidamise seaduses esitatud nõuetele. Täieliku dokumentatsiooni olemasolul oleks raamatupidamisarvestus taastatav, kuid peaaegu kogu algdokumentatsiooni puudumisel saab vara tegelikust seisust ja liikumisest teha vaid oletusi. Tehtavad oletused võivad olla suurel määral küll tõenäoliselt õiged, kuid need ei ole aktsepteeritava algdokumentatsiooni puudumisel tõendatavad. Koopia korteriühistu juhatuse 25.05.1999 koosoleku protokollist, millest nähtuvalt osalesid koosolekul O.T, A.M, N.Konõševa ja P.L. Esimese päevakorrapunktina käsitleti tegevdirektori töö tingimusi - % eelmisest palgast (katseaeg, arvuti ja auto kompensatsioon). Ettepanek määrata palgaks 5000 krooni, endiselt, eelmisest palgast 80% 3 kuulise katseaja jooksul, samuti välja maksta arvuti ja auto kasutamise kulud. Teine ettepanek oli jätta juhatuse esimehe kohusetäitjaks O T. Kolmandaks määrati, et pangadokumentide allakirjaõigus on tegevdirektoril ja A.Mil ja P.L. Neljanda päevakorrapunktina määrata katseajaks 3 kuud, seejärel tunnistada töö rahuldavaks ja lõpetada. Viienda päevakorrapunktina oli ettepanek sisse viia raamatupidamine, kuid alaliseks raamatupidaja kohaks sellel aastal võimalused puuduvad. Kuuendaks määrati tegevdirektoriks N.Konõševa. Koopia KÜ majandustegevuse aastakavast 1999 aastaks, mille kohaselt oli planeeritud hoolduskulu 346 984 krooni. Koopiad KÜ aruannetest 2000, 2001, 2002 kohta. Kohtuistungil esitatud tsiviilhagi täpsustus, mille kohaselt KÜ on esitanud N.Konõševa vastu rahalise nõude 399 077 krooni ja 40 sendi ulatuses. 18 • Tsiviilhagi nõude täpsustatud arvestus seisuga 01.02.2007, mille kohaselt on süüdistuses märgitud perioodi jooksul laekunud sularaha summas 961 640 krooni ja 70 senti, millisest summast on dokumentaalselt tõendatud väljamakseid 377 001 krooni ja 30 sendi ulatuses ja dokumentaalselt tõendamata 199 573 krooni ja 90 sendi ulatuses ning nõude täpsustatud summa on 399 077 krooni ja 40 senti. Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd eitavad ütlused, kannatanu KÜ esindaja M S ütlused, tunnistajate O T, LÕi, N M, P L, A Mi, MS, O L, N B , S A , N N , L G, AAi, J B , Ž M , A T , J G , E K , T T , T L , E B ja D K ütlused, audiitori AL selgitused ning tutvunud kriminaaltoimiku kirjalike materjalidega, sealhulgas KÜ perioodi 01.01.2002 kuni 09.06.2003 finants-majandustegevuse revisjoniaktiga, vara arestimise määrusega, Tallinna Hooneregistri teatisega, KÜ korteriomanikega arveldustega aastast 2002, maksu arvestustega 2002 aastal, Tallinna Linnakohtu registriosakonna registriandmete väljatrükiga KÜ juhatuse liikmete kohta, Natalja Konõševa tähtkirjade saatmist tõendavate kviitungite ja arvega, Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti meeldetuletusega, 27.06.2003 koostatud KÜ dokumentatsiooni ja vara loendamise aktiga, 08.07.2003 koostatud Natalja Konõševa teatisega KÜ nõudele, grupeerimislehtede koopiatega arvelduste kohta korteriomanikega, koopiaga käsitsi kirjutatud lehest, koopiatega kassa sissetulekuorderitest OÜ S poolt vee- ja kanalisatsiooni eest tasumise kohta, AS Hansapanga tõendiga allkirjaõiguslike isikute kohta korteriühistu arvelduskonto kasutamisel, KÜ põhikirjaga, KÜ saldo andmetega 2002 ja 2003 aasta kohta, töötasu arvestamise tabelitega, koopiaga 19.04.1999 toimunud korteriühistu üldkoosoleku protokollist, 29.07.2003 esitatud tsiviilhagiga, Hooneregistri tõendiga, KÜ arvelduskonto väljavõtetega 01.01.2002 kuni 31.12.2002, KÜ 2002 aasta tulude-kulude aruande ja bilansiga, LÕi aruandega raamatupidamise olukorrast, protokolliga 09.06.2003 toimunud aruandlusvalimiskoosolekust, KÜ arvelduskonto väljavõttega perioodist 01.01.2003 kuni 09.06.2003, aktidega korteriühistu kassa ja dokumentatsiooni vastuvõtmise-üleandmise kohta seisuga 26.04.1999, protokolliga KÜ 21.10.2003 toimunud üldkoosoleku kohta, KÜ juhatuse esimehe A.A taotlusega tsiviilhagi tagamiseks, A.Ai täiendava avaldusega tekitatud varalise kahju kohta, 09.09.2003 koostatud KÜ perioodi 01.01.2001 kuni 31.12.2001 finantsmajandustegevuse revisjoniaktiga, KÜ arvelduskonto väljavõttega ajavahemikust 01.01.2001 kuni 31.12.2001, 10.09.2003 koostatud KÜ esindaja M S tsiviilhagi täiendusega, koopiaga KÜ 19.02.2001 üldkoosoleku protokollist, koopiaga KÜ 07.06.2001 juhatuse koosoleku protokollist, koopiaga KÜ 20.12.2001 juhatuse koosoleku protokollist, koopiaga KÜ 20.09.2002 juhatuse koosoleku protokollist, koopiaga KÜ 15.02.2002 üldkoosoleku protokollist, koopiatega kviitungitest OÜ S poolt vee ja kanalisatsiooni eest tasumise kohta, ekspertiisaktiga nr DR-0019-04/1127, koopiaga KÜ 18.03.2004 juhatuse koosoleku protokollist, OÜ Lukuabi teatisega, CNC Service teatisega, R OÜ teatisega, V OÜ teatisega, T K OÜ teatisega, tõendiga Natalja Konõševa maksustatava tulu kohta, teatisega kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta, HLB Expertus Auditi vannutatud audiitori aruandega, koopiaga KÜ 25.05.1999 juhatuse koosoleku protokollist, koopiaga 1999 aasta majandustegevuse aastakavast, koopiatega 2000, 2001, 2002 aasta aruannetest, esitatud tsiviilhagi täpsustuse ja tsiviilhagi arvestusega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Natalja Konõševat süüdistati selles, et tema KÜ juhatuse liikmena ja olles vastavalt KarS § 288 ametiisik, kellele oli ülesandeks pandud järelevalve, juhtimine ja haldamine ning alates 01.01.2001 varaliste väärtuste liikumist korraldavaid ülesandeid täites omandas kassas 14 011 krooni ja 90 senti ja saanud enne 09.06.2003 korteriomanikelt oma käsutusse 961 640 krooni ja 70 senti, kulutas korteriühistu vajaduste peale 487 501 krooni ja 30 senti, mis on dokumentaalselt tõendatav ja 197 680 krooni ja 35 senti, mis ei ole dokumentaalselt tõendatav ning KÜ kassas 290 470 krooni ja 95 sendi suurust ülejääki omades pööras nimetatud rahalised vahendid ebaseaduslikult enda kasuks. Seega Natalja Konõševa pani toime omastamise, so valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise suures ulatuses, ametiisikuna,

§ 201lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteo. 19 Kohtuistungil loobus prokurör süüdistusest Kar

S § 201 lg 2 p 3 osas seoses Karistusseadustiku muudatustega, mistõttu ei hakka kohus analüüsima süüdistatava süüküsimust KarS § 201 lg 2 p 3 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises ja lähtudes KrMS § 301 sätetest peab kohus süüdistusest loobumise tõttu menetlust jätkamata süüdistatava loobutud süüdistuse osas õigeks mõistma. Seetõttu mõistab kohus Natalja Konõševa prokuröri poolt süüdistusest loobumise tõttu KarS § 201 lg 2 p 3 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises õigeks. Kohtuliku uurimise käigus esitas kannatanu KÜ esindaja täpsustatud tsiviilhagi koos hagi arvestusega ning taotles N.Konõševalt 399 077 krooni ja 40 sendi väljamõistmist korteriühistu kasuks. Samas on aga N.Konõševat süüdistatud KarS § 201 lg 2 p 2 järgi selles, et ta omastas KÜ rahalisi vahendeid 290 470 krooni ja 95 sendi ulatuses. Seega tsiviilhagi suurus on otseselt seotud süüdistuse mahuga ning tsiviilhagi summa suurendamine oleks käesolevas kriminaalasjas süüdistuse oluline muutmine, mis eeldaks uue süüdistusakti koostamist ja kohtule esitamist KrMS § 268 lg 2 mõttes, kuivõrd süüdistuse mahu suurendamine ja sellest tulenevalt oluline muutumine ei ole süüdistatava olukorra kergendamine, mis välistaks uue süüdistusakti koostamise vajaduse. Kuivõrd kohtuliku uurimise käigus uut süüdistusakti esitatud ei ole, ei saa ka kohus arvestada esitatud tsiviilhagi täiendust ja peab kriminaalasja läbi vaatama selles süüdistuses, millisest prokurör ei ole loobunud,

§ 201

lg 2 p 2 järgi ja rahaliste vahendite omastamises summas 290 470 krooni ja 95 senti. Kriminaalasjas on üle kuulatud rida tunnistajaid, kes ei andnud süüdistatava süüküsimuses, so KÜ kassast 290 470 krooni ja 95 sendi enda kasuks ebaseadusliku pööramise kohta mingit informatsiooni. Endise KÜ juhatuse liige O T sõnul tehti majas remonti, N.Konõševa tegi vähempakkumised ja juhatuse koosolekul arutati kõik läbi ning otsused olid kollegiaalsed. N.Konõševa kooskõlastas kulutused ja viidi läbi revisjone, kanti ette üldkoosolekutel. Endise juhatuse liikme P L sõnade kohaselt lepingud hankijatega allkirjastas kas N.Konõševa või juhatuse esimees, arutati tegevusplaane, N.Konõševa esitas remondi kohta aruande. Seda ei mäleta kas revisjonikomisjoni akt esitati, kui korrektselt revisjonikomisjon tegutses, seda ei mäleta. Endise juhatuse liikme A Mi selgituste kohaselt kontrollisid N.Konõševa tööd juhatuse liikmed, olid detailsed kontrollid, revisjonkomisjon enne koosolekut. Tehti hinnapakkumisi tehtavate tööde osas. Endine juhatuse liige NBseletas, et igal aastal said aruande, mis allkirjastati ja selle järgi oli kõik korras. Kaheliikmeline komisjon kontrollis ja kanti ette üldkoosolekul. Juhatus tegeles vaid jooksvate probleemidega. Tekkisid kahtlused, et raamatupidamisega ei ole kõik korras, N.Konõševa ei olnud raamatupidaja, tegi nii palju kui oskas. N.Konõševal ei olnud ka ametijuhendit ega materiaalse vastutuse lepingut. Arvab, et N.Konõševa palk oli 5500 krooni ja kompensatsioon. Kui N.Konõševa ei teinud midagi õigesti, siis olid lepingud, tehti reaalselt töid. Endine juhatuse liige SAselgitas, et kas revisjonikomisjon tööd tegi aastatel 2001 kuni 2003, seda ei mäleta, kuid iga kord valiti revidentideks 1-2 inimest. Suuremad tööd lükati aastast aastasse edasi, toimusid väiksemad remondid. Endine juhatuse liige L G seletas, et revisjonikomisjoni alaliselt ei olnud, moodustati vaid kontrollimiseks. 2003 pärast koosolekut tehti revisjon ja aktile kirjutas alla neli inimest, tema ise nende hulgas. L.Õll tutvustas ja selgitas, mida oli teinud, oli sellega nõus. Ise revisjonist osa ei võtnud. Endine juhatuse liige JBseletas, et oli juhatuses lühikest aega, koosolekutel arutati vaid üldisi küsimusi. N.Konõševa jättis aktiivse inimese mulje, kuid tegelikult ei tehtud midagi. Remont oli kosmeetiline, sanitaarremonti ei tehtudki. Endise juhatuse liikme ATselgituste kohaselt jagati elanikele enne koosolekut aruanded, plaanid järgmiseks aastaks, andmed remondi ja torustiku vahetuse kohta. 2003 viidi läbi aruandevalimiskoosolek ja kõik oli korras. N.Konõševa sai palka 3000 kuni 5000 krooni. Tehti suuri töid, milleks olid aia paigaldus, katuse parandamine, fassaadi remont ja trepikodade remont. Muretseti inventari, koristati lund, telliti traktoreid. Revisjonikomisjon kontrollis, ülesanded N.Konõševale andis juhatus. Endine juhatuse liige EK seletas, et oli juhatuse liikmeks lühikest aega, mäletab seda, et N.Konõševa oli tegevdirektor ja talle oli määratud palk. Mida koosolekutel arutati, seda ei mäleta, kuid peavad olema protokollid. Tunnistaja EB ütluste 20 kohaselt teadis ta N.Konõševat kui tegevdirektorit ja kui midagi vaja oli, siis helistas ja tehti korda. Seega suurema osa endiste juhatuse liikmete sõnade kohaselt võib teha järelduse, et juhatuses O.T, P.L, A.M, N.B, A.T ja elanik E.B nägid elamuühistus suuremate tööde tegemist, remonti, haljastusega tegelemist jne. Samas selles juhatuses juhatuse liikmetena olnud S.A ja J.B ei näinud mingite tööde tegemist ja pidasid toimunut kosmeetiliseks sanitaarremondiks. Nii nendest ütlustest kui ka kohtuistungil oli märgata, et korteriühistus on kaks leeri. Ühed on N.Konõševa vastu, teised poolt, ühed peavad tehtud töid suurteks, teised kosmeetiliseks remondiks. Kohus asub seisukohale, et selleks, et teha kindlaks seda, kas korteriühistus juhatus või tegevdirektor tegeles elamu haldamisega ja kas korteriühistu tegi kulutusi hoone remondiks või korrashoiuks, pidanuks iga tunnistaja ülekuulamise järgselt kindlaks tegema millist remonti on tunnistaja silmas pidanud, seda remonditud ala vaatlema ja seejärel ka hindama tehtud tööde võimalikku maksumust. Käesoleval juhul on kohtueelsel menetlusel piirdutud vaid tunnistajate vastuoluliste ütlustega, millised ei riimu ühegi muu objektiivse tõendiga, kuivõrd neid ei ole kogutudki, vaid ainult teiste tunnistajate umbmääraste ütlustega. Üle on kuulatud vaid endised juhatuse liikmed, paar majaelanikku, osa valvureid ja koristaja. Selliste andmetega ei ole aga midagi peale hakata kui puuduvad raamatupidamisdokumendid, mis kinnitaks kulutuste tegemist. Kuivõrd aga kohtueelne menetlus toimus olukorras, kus raamatupidamisdokumendid puudusid, pidanuks üle kuulama kõik majaelanikud maja remondi ja hoolduse osas, fikseerima väidetavalt tehtud tööd, hindama need tööd ja tuvastama töid teostanud füüsilised või juriidilised isikud, tutvuma töid teostanud juriidiliste isikute raamatupidamisdokumentatsiooniga, saamaks andmeid raamatupidamise algdokumentide kohta. Seejuures olnuks suureks abiks ka töid teostanud füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt välja nõuda teostatud ja vastuvõetud tööde aktid, mis aga eeldaks nende töid teostanud isikute tuvastamist. Sellega oleks aga olnud võimalik tuvastada ligilähedaseltki tehtud kulutused ja tehtud tööde mahud. Seetõttu ei ole kindlaks tehtud ka seda, kuidas toimusid arveldused. Kuivõrd see on kõik tegemata, siis ei ole ei kohtueelse ega kohtuliku uurimisega ümber lükatud süüdistatava ja mitme tunnistaja väiteid selle kohta, et korteriühistus tehti remonttöid, sanitaarremonti, tegeleti haljastusega ja kanti muid kulusid. Kannatanu esindaja väide selle kohta, et tegevdirektor omastas ühistu varalisi vahendeid jääb seetõttu paljasõnaliseks, kuivõrd isegi ei ole püütud süüdistatava ja tunnistajate ütlusi ümber lükata. Peale selle on N.Konõševa selgitanud, et kõiki arveid tema ei väljastanud ja arvete väljakirjutaja saaks kindlaks teha arvel oleva allkirja järgi. Osa arveid väljastasid või tasusid teised korteriühistu juhatuse liikmed. Ka kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli pangakonto käsutamise õigus peale N.Konõševa ka juhatuse liikmetel P.L ja A.Mil. Seejuures ei ole ei kohtueelse ega kohtuliku arutamise ajal seda väidet kontrollitud, mistõttu ei ole selline süüdistatava väide ümber lükatud ning kohus leiab, et seni, kuni ei ole välistatud võimalus, et korteriühistu rahalisi vahendeid käsutasid süüdistuses märgitud ajavahemikul ka teised juhatuse liikmed, ei saa väita, et ainult N.Konõševal oli võimalus korteriühistu rahalisi vahendeid käsutada. Mis puudutab tegevdirektorile makstud palka, siis N.Konõševa on väitnud, et tema palgaks oli 5000 krooni kuus, millele lisandus kompensatsioon auto ja arvuti eest, kuid ükski endine juhatuse liige ei osanud konkreetselt öelda seda, missugune oli N.Konõševaga sõlmitud tööleping ja kui suur oli kindlaks määratud N.Konõševa palk. Arvamused olid alates miinimumpalgast koos kompensatsioonidega kuni 5500 kroonini koos lisatasudega. Kriminaaltoimikus tööleping puudub. N.Bi sõnade kohaselt puudus ka N.Konõševal ametijuhend ja temaga ei olnud sõlmitud materiaalse vastutuse lepingut. Tunnistaja A.T sõnade kohaselt oli aga 2003 aasta üldkoosolekul P.L öelnud, et alates sellest aastast hakatakse tegevdirektorile palka maksma ametlikult. Seega tunnistajate ütlustega ei ole võimalik kindlaks teha N.Konõševa tegeliku palga suurust. Kohtuliku menetluse käigus läbi viidud raamatupidamisdokumentatsiooni erikontrolli aruandest nähtuvalt on audiitor asunud seisukohale, et kogutud andmete põhjal võib tulla järeldusele, et korteriühistu töötajatele on makstud ümbrikupalkasid, kuivõrd töötasud ei lähe kokku deklareeritud summadega ning palgamaksusid ei ole makstud õiges summas, kuivõrd need ei riimu palkadega. Seega ei ole 21 tegelikult ka olemasoleva dokumentatsiooni põhjal võimalik kindlaks teha N.Konõševa palkasid, samuti valvurite ja koristaja tegelikke palkasid. Seetõttu ei saa ka kindlaks teha korteriühistu rahalistest vahenditest tegelikult palkadeks makstud summasid. Kohtuliku arutamise ajal esitas süüdistatav oma dokumentide hulgast leitud juhatuse koosoleku protokolli, mille kohaselt 25.05.1999 oli korteriühistu juhatus vastu võtnud otsuse, et tegevdirektori palgaks määratakse 5000 krooni, millele lisanduvad arvuti ja auto kasutamise kulud. Seega riimuvad N.Konõševa ütlused palga suuruse kohta esitatud juhatuse protokollis fikseerituga, samuti N.Bi ja A.T ütlustega. Küll võib teha järelduse, et palga tasumist puudutavates raamatupidamisdokumentides ja esitatud deklaratsioonides on püütud N.Konõševa nn ametlikku palka näidata miinimumpalgana, millele lisandus ümbrikupalk, kuivõrd sel juhul sai kõrvale hoida maksude maksmisest ja raha kokku hoida. Juhatuse liikmetena on koosoleku protokollile allkirja andnud nii O.T, A.M, P.L kui ka N.Konõševa. Ometigi on O.T, A.M ja P.L kohtuistungil väitnud, et nende mäletamist mööda oli N.Konõševa palga määramisel arutusel miinimumpalk, millele lisandusid lisatasud ning mis kokku ei oleks olnud suurem kui 5000 krooni. Sellised ütlused ei riimu aga kuidagi juhatuse koosoleku protokollis fikseerituga. Kohus asub seisukohale, et nimetatud tunnistajad on püüdnud selliste ütluste andmisega ühtlustata oma ütlusi korteriühistus säilinud raamatupidamisdokumentidega, millistest nähtuvalt on N.Konõševale arvestatud palgaks miinimumpalka, välistamaks nende endi kui juhatuse liikmete vastutust maksude varjamise eest. Samas nähtub samast juhatuse koosoleku protokollist, et korteriühistu pangakonto kasutajateks on määratud tegevdirektor ja lisaks temale juhatuse liikmed A.M ja P.L. Neid andmeid kinnitab ka AS Hansapanga teatis, kuid sellest teatisest nähtuvalt on sellised pangakonto kasutajate andmed kehtivad juba alates 26.04.1999, so kuu aega varem. Toimikus oleva korteriühistu 19.04.1999 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on üldkoosolek otsustanud uude juhatusse valida O T, A M, EK, P L, Natalja Konõševa ning panga- ja rahalistele dokumentidele allkirjaõigus anti Natalja Konõševale ja A Mile või P Le. Seega allkirjaõiguse osas ühtivad korteriühistu üldkoosoleku 19.04.1999 protokoll ja kohtuistungil esitatud 25.05.1999 juhatuse koosoleku protokoll, mistõttu puudub kohtul alus kahelda kohtuistungil esitatud juhatuse koosoleku protokolli koopia ehtsuses, kuivõrd töölepingu sõlmimise ja palga suuruse määramise kompetents kuulus vastavalt põhikirjale juhatuse kompetentsi. Arvestades eelmärgitud asjaolusid asub kohus seisukohale, et ei kohtueelse ega kohtuliku uurimisega ei ole olnud võimalik tuvastada N.Konõševale töölepingus märgitud ja tegelikult makstud palga suurust ning N.Konõševa väiteid selle kohta, et tema palk oli just 5000 krooni, millele lisandusid lisatasud vastavalt juhatuse otsusele, ei ole ümber lükatud. Mis puudutab arveldusi korteriomanikega, siis leiduvad kriminaaltoimikus 2001 aasta kohta vaid A.A esitatud arvete koopiad septembri, oktoobri, novembri ja detsembri eest ning 2002 aasta kohta leiduvad kriminaaltoimikus vaid koopiad S OÜle esitatud veearvetest, kuid puuduvad igasugused andmed korteriomanikele esitatud arvetest. 2003 aasta kohta leiduvad üksikud koopiad arvetest, mis on esitatud A, V, G , B , Z , Tle, N , T , L ja S e. Ometigi oli sularahas tasuvaid korteriomanikke oluliselt rohkem ning kohus ei pea võimalikuks, et korteriomanikelt ei oleks saanud rohkem andmeid esitatud arvete ja tasutud summade kohta. KÜs on 58 korterit ja kõigi korteriomanike küsitlemisel oleks ilmselgelt saanud oluliselt enam informatsiooni esitatud arvete ja tasutud rahaliste vahendite kohta, tuvastamaks ka tegelikke laekumisi. Kriminaaltoimiku materjalidest võib teha järeldusi ka korteriomanikel suhteliselt suurte võlgnevuste kohta, mis tekitab olukorra, kus korteriomanikelt on küll rahalisi vahendeid arvestatud, kuid need on tasumata, seega kassasse laekumata. Samuti leiduvad üksikud koopiad arvetest OÜle S 2001 ja 2002 aastal. Samas on esitatud arvetel märgitud summad väga erinevad ning mõnel juhul on ühes kuus mitu arvet, kuid ei ole võimalik tuvastada millise perioodi teenuse eest on arve esitatud. Teisalt aga ei nähtu kriminaalasja materjalidest, et kohtueelsel menetlusel oleks huvi tuntud OÜ S raamatupidamise algdokumentide vastu, tuvastamaks OÜ S poolt tegelikult KÜle makstud summasid ning on piirdutud vaid KÜ allesjäänud dokumentatsiooniga, millest on tehtud aritmeetilised järeldused. 22 Raamatupidamisdokumentatsiooni erikontrolli aruandest nähtuvalt on audiitor asunud seisukohale, et taastatud koondregister „Arveldused korteriomanikega“ 2001 aasta eest annab tõenäoliselt usaldusväärse ja objektiivse informatsiooni sularahas makstud korterimaksete kohta vaid üldsumma osas. Sularaha laekumised moodustasid üldlaekumistest üle poole, mida võis 2001 aasta kohta pidada reaalseks suuruseks. Kuna puuduvad kassa sissetuleku orderid, ei saa siiski dokumentaalselt kuidagi tõendada, et summad on ka tegelikult laekunud. Taastatud koondregister „Kassa 2001“ kajastab lähteandmete põhjal tõenäoliselt kassasse laekunud raha summat. See summa võib suure tõenäosusega olla 521 621 krooni, kuid analüütilise arvestuse puudumise tõttu ei saa täpset summat tegelikult välja tuua. Sissetulekuorderitega on kaetud ainult väikeses ulatuses OÜ Slt laekunud raha ning 4432 krooni ulatuses eraisikutelt saadud raha. Kogusummas teeks see orderitega kaetud laekumisteks 40 662 krooni. Ülejäänud summa kohta puudub analüütiline arvestus. Seega sellise puuduliku arvestuse alusel ei ole kuidagi võimalik dokumentaalselt tõendada tegelikult toimunud sularahaoperatsioonide mahtusid. Erinevate aruandlusperioodide aruanded ei ole omavahel vastavuses. See lubaks arvata, et korteriomanike korteriüürides sisalduvad alates aastast 2002 ka OÜ S veetarbimised. See on aga oletuslik vastava dokumentatsiooni puudumise tõttu. OÜle S on 2001 aasta eest arvestatud teatud kulu vee tarbimise eest, mis tugineb arvetele, sularaha-kviitungitele ja veemõõdikute näitudest tuletatud summale. Samas aga ei ole võimalik välja tuua summat, mis on arvestatud arvete ja kviitungite alusel, sest kviitungitel ei ole märget, millise arve, teenuse või perioodi eest summa tasuti. „Arveldused korteriomanikega“ 2002 aasta eest annab suures osas usaldusväärse ja objektiivse informatsiooni korterimaksete üldsumma arvestamise kohta korteriomanikele, kuid ei saa garanteerida 100% õigsust, sest kontrollimiseks oli koopia käsitsi koostatud algtabelist, kus kõik numbrid ei olnud täpselt välja loetavad ja puudus võimalus näha korteriomanikele antud üüriarvete koopiaid, et neid kokku liita ja arvutuste alusel järeldusi teha. Peale selle ei saa kindel olla, et sularahas tasuti täpselt sellises summas nagu koostatud arvestus näitab. Koostatud tabel „Arveldused korteriomanikega“ 2002 aasta eest annab lõppsaldoks ühe summa, kuid algtabel näitab saldoks oluliselt suurema summa kui liita kokku saldod korterite kaupa. „Arveldused korteriomanikega“ 2002 algsaldod vastavad „Arveldused korteriomanikega“ taastatud 31.12.2001 saldole, kuid ei ole vastavuses 2002 aasta majandusaruande 2001 aasta korrigeeritud saldoga. Kriminaalasja materjalides leiduvad korteriühistu arvelduskonto väljavõtted, millistes kajastuvad korteriomanike poolt tasutud kommunaalmaksed, erinevatele juriidilistele isikutele kas regulaarselt tasutud arved või üksikud arved, samuti N.Konõševa poolt sisse makstud summad ning äriühingute poolt sissemakstud summad. Ajavahemikul 01.01.2001 kuni 31.12.2001 on arvelduskontolt tasutud Eriautobaasile, Ranile, Tallinna Soojusele, Tallinna Veele, EKE Projekti Maamõõdubüroole, Kandurile, Eesti Energiale, Talavikule, Ragn-Sells Eestile, Fagelile, Lukukojale, Merela Grupile, Üksi Prügiveole, Lavateirile, Lasnamäe Haljastusele ning ajavahemikul 01.01.2002 kuni 31.12.2002 AS Mõigu Ehituskoondisele, Tallinna Veele, Tallinna Küttele, Ranile, Kandurile, Üksi Prügiveole, Eesti Energiale, Pluvole, Talavikule, Lukukojale, Benesto Holdingule, Protsendile, Lavateirile, Saku Metallile. Samas on järelepärimised teenuse osutamise ja arve maksmise kohta esitatud OÜle Lukukoda, CNC Servisele, OÜle Rani, OÜle Vidiko ja Tasaku Kaubandusele, millistelt äriühingutelt on saadud vähe informatsiooni. Kui jätta kõrvale Tallinna Vesi, Tallinna Soojus ja Tallinna Küte, Eesti Energia, Kandur, Üksi Prügivedu, millistele äriühingutele on tehtud regulaarseid makseid, siis on jäetud kontrollimata kõikidele ülejäänud äriühingutele tehtud väljamaksed ja väljamakse tegemise alused ja põhjendused ning väljamakse tegemise viisid. Seega ei ole tuvastatud, kas väljamaksed olid ainult sularahata arvelduste korras või toimus ka sularahaga arveldusi. Samuti ei nähtu, et oleks kontrollitud seda, kas korteriühistul oli võlgnevusi nende äriühingute ees, kellele tehti regulaarseid väljamakseid. Samuti on korteriühistu arvele tasunud sellised äriühingud nagu AS EMT, Dunkri Kaubandus, jne, kuid ei ole huvi tuntud kas sissemakse tegijad on tasunud arved täielikult või mitte ja kas toimus ka sularahaga arveldusi. Selliste andmete puudumisel ei ole võimalik kindlaks teha korteriühistu rahaliste vahendite kulutamist maja remondiks, hoolduseks ja korrashoiuks. 23 Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et korteriomanikelt arvestatud ja OÜ S poolt tasutud sularaha liikumise kohta ei ole kogutud arvestatavaid andmeid ning neid kogutud andmeid ka pärast korrigeeritud saldo koostamist või revisjoniakti ei ole võimalik aluseks võtta varalise kahju ulatuse kindlakstegemisel. Raamatupidamisdokumentatsiooni erikontrolli aruandest võib teha järelduse, et kohtueelsel menetlusel kogutud ja taastatud informatsioon võib anda usaldusväärse ja objektiivse informatsiooni sularahas arvestatud korterimaksete kohta vaid üldsumma osas, kuid ei ole kuidagi võimalik dokumentaalselt tõendada tegelikult toimunud sularahaoperatsioonide mahtusid, sealhulgas korterimaksete laekumisi. Kriminaalasjas leiduvad revisjoniaktid ja hagid, millistes esitatud rahalised nõuded on erinevad, kuigi algandmed pärinevad samast kriminaaltoimikust ja on samad. Nii revisjoniaktides kui ka hagides on tehtud lihtsad aritmeetilised liitmis- ja lahutamistehted ning liidetavateks ja lahutatavateks arvudeks on pangakonto väljavõtete ja kogutud andmete alusel eeldatavalt korteriomanike poolt tasutud summad, kassa sissetulekuorderitest ilmnevad OÜ S poolt tasutud summad, samuti revisjonikomisjoni enese poolt taastatud register. Seejuures on revisjoniakti koostajad ja hagi esitajad eeldanud, et nende kasutuses olevad algandmed on õiged ja lähtusid nendest andmetest. Lahutamistehete alusel saadi eeldatav laekuma pidanud summa ja eeldatav kassajäägi summa ning leiti, et selles ulatuses ongi N.Konõševa varalist kahju tekitanud. Kohus asub seisukohale, et taoline lähenemine revisjoniaktis ja tsiviilhagis on äärmiselt lihtsustatud ning kontrollimata on jäetud võimalused kõrvutada andmeid teistest allikatest saadavate algandmetega. Kohtueelsel menetlusel määrati raamatupidamisekspertiis, milles pöörati esmatähelepanu sellele, kas korteriühistus peetud raamatupidamise arvestus vastas raamatupidamise eeskirjadele ja tavadele. Ka kogu kohtuliku menetluse käigus püüdis kannatanu esindaja O.L ja N.M küsitlemisega näidata seda, et raamatupidamise arvestus tegelikult puudus ja eelmärgitud tunnistajad ei tea raamatupidamise põhitõdedest midagi. Kohus asub seisukohale, et raamatupidamise arvestuse puudumine korteriühistus on teisejärguline ning raamatupidamisarvestuse olemasolu või puudumine ei ole selles kriminaalmenetluses tõendamisesemaks. Raamatupidamisarvestuse mittevastavus raamatupidamise seaduse nõuetele ei moodusta veel KarS § 201 ettenähtud kuriteo koosseisu. Raamatupidamisekspertiisi määramisel on tahetud teada saada seda, kas KÜ poolt toodud kahjud on tõesed. Seega ilmselt taheti teada seda, kas revisjoniaktides tuvastatud varalised kahjud korteriühistule on õigesti välja arvestatud. Ekspert on aga asunud seisukohale, et KÜ kassast on perioodil 01.01.2001 kuni 31.05.2003 tehtud väljamakseid, millel eksperdile esitatud materjalide põhjal puudub dokumentaalne tõestus. Seega on ekspert jätnud esitatud küsimusele vastamata ning ekspert ei ole küsimusele vastanud ei eitavalt ega jaatavalt. Peale selle on ekspertiisi määramisel esitatud küsimus selle kohta, kas KÜ raamatupidamises on piiritletud elanikelt kommunaalteenuste eest laekunud sularahamakseid ajavahemikul 01.01.2001 kuni 09.06.2003 vastavalt kviitungitele ja koondaruandele ning kui on, siis millises mahus ja millised summad kassasse ei ole laekunud. Ekspert on asunud seisukohale, et KÜ ei ole peetud arvestust elanikelt kommunaalteenuste eest laekunud sularahamaksete kohta ajavahemikul 01.01.2001 kuni 09.06.2003 vastavalt kviitungitele ja koondaruandele. Samuti on eksperdilt küsitud millistel perioodidel on puudujääk tekkinud ning millistes summades ning ekspert on jõudnud seisukohale, et perioodil 01.01.2001 kuni 31.12.2002 peab esitatud materjalide põhjal KÜ kassajääk olema 282 406 krooni ja 90 senti ning perioodil 01.01.2003 kuni 31.05.2004 on kassasse lisandunud 228 632 krooni ja 40 senti. Sellisest vastusest ei ole võimalik tuvastada puudujäägi suurust. Peale selle on küsitud eksperdilt seda, kas kassasse on sisse kantud OÜst S kviitungite alusel laekunud rahad ning kui on, siis kas need on üle kantud Tallinna Veele. Ekspert on asunud seisukohale, et ajavahemikul 2001 kuni 2002 ei ole KÜ peetud kassaarvestust. On olemas kassa sissetuleku orderid ASlt S vee eest sularahas tasutud arvete kohta. KÜ pangakontolt on tehtud ülekandeid Tallinna Veele, kuid AS S poolt tasutud summad ei ole nendes ülekannetes eristatavad. Lõpuks on küsitud ka eksperdilt seda, mil viisil on teostatud KÜ makseid, kas seaduslikul alusel ning kas nendelt on makstud makse. Ekspert on leidnud, et makse on makstud väljamakstud töötasudelt ning need on deklareeritud ja 24 makstud Maksuametile, välja arvatud revisjoniakti kohaselt 2001 kassast makstud valvuritetasu 62 400 krooni, millelt ei ole tasutud sotsiaalmaksu ning kinni peetud isiku tulumaksu. Nendest esitatud küsimustest ja saadud vastustest saab järeldada, et korteriühistul puudus raamatupidamisarvestus, ei peetud arvestust kommunaalteenustes eest laekunud sularahamaksete kohta, et kassast on tehtud väljamakseid, mille kohta puudub dokumentaalne tõestus ja OÜ S poolt vee ja kanalisatsiooni eest tasutud summad ei ole Tallinna Veele tehtud ülekannetes eristatavad. Samuti on jõutud seisukohale, et 2001 kassast makstud valvurite tasult ei ole makstud sotsiaalmaksu ja on esitatud kahe perioodi kohta kassajäägi andmed, kusjuures ühe perioodi kohta andmed selles osas kui palju pidanuks kassajääk olema ja teise perioodi kohta andmed selles osas, kui palju lisandus kassasse. Seejuures teise perioodi osas puudutas N.Konõševa süüküsimust vaid viiekuuline osa. Eksperdi antud vastusest ei ole see aga eristatav. Ekspertiisi kirjeldavast osast võib teha järeldusi, et eksperdile ei ole esitatud nii palju materjali kui seda oli kohtu käsutuses, mistõttu on eksperdi vastused üldsõnalised ega ole kasutatavad N.Konõševa süüküsimuse lahendamisel. Peale selle on eksperdile esitatud küsimus OÜ S veearvete kohta, kuid ekspert on andnud vastuse AS S kohta, mistõttu ei ole võimalik üheselt väita kas tegemist on sama äriühinguga. Kriminaalasjas ei leidu ühtegi dokumenti selle kohta, et N.Konõševa oleks tööle võetud korteriühistusse kas tegevdirektorina, majavalitsejana või mõne muu töötajana. Samas ei ole ei kannatanu esindaja ega ükski ülekuulatud tunnistaja kahelnud selles, et N.Konõševa tööle võetud oli ja tööülesandeid täitis ning palka sai. Kuivõrd seda asjaolu vaidlustatud ei ole, leiab kohus, et kriminaalasjas leiduvate andmetega on tõendamist leidnud, et N.Konõševa, olles valitud juhatuse liikmeks, töötas samal ajal ka tegevdirektorina. Samas aga ei ilmne kriminaalasjast, et N.Konõševal oleks olnud mingit ametijuhendit või et temaga oleks sõlmitud materiaalse vastutuse lepingut, mis kohustaks teda varaliselt vastutama korteriühistu rahaliste vahendite kasutamisel tekkiva varalise kahju eest. Seda asjaolu kinnitas ka tunnistaja NBning korteriühistu esindaja ei ole püüdnud vastupidist tõestada. Korteriühistuseaduse § 2 lg 1 sätete kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Mittetulundusühingute seaduse § 2 lg 1 kohaselt on mittetulundusühing eraõiguslik juriidiline isik. Vastavalt Mittetulundusühingute seaduse § 18 lg 1 sätetele on mittetulundusühingu, sealhulgas ka korteriühistu kõrgeimaks organiks selle liikmete üldkoosolek ja vastavalt lõike 2 sätetele võtab üldkoosolek vastu otsuseid kõikides mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või mittetulundusühingu muu organi pädevusse. Seejuures kuulub vastavalt §le 19 üldkoosoleku pädevusse p 3 kohaselt juhatuse liikmete määramine ja p 5 kohaselt juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes mittetulundusühingu esindaja määramine. Seejuures peab sama seaduse § 26 lg 1 kohaselt mittetulundusühingul olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Seega olnuks juhatuse liikme N.Konõševa vastu saanud nõuet esitada vaid üldkoosolek, kes oleks teinud vastava otsuse. Kriminaaltoimikus selline üldkoosoleku otsus puudub ning kriminaalmenetlust on alustatud korteriühistu juhatuse liikme avalduse alusel. Eelmärgitud seaduse § 32 lg 1 sätestab, et juhatuse, samuti muu organi liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju mittetulundusühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Kriminaalasjas üle kuulatud endised juhatuse liikmed O.T, A.M ja P.L kinnitasid nagu ühest suust, et suuremad remondid, raha kasutamine ja muud olulised küsimused lahendati kollegiaalselt juhatuse koosolekutel. Juhatuse liikmed olid oma sõnutsi kursis majas toimuvaga. N.Konõševa kooskõlastas juhatusega kulutusi, tehti hankeid ja N.Konõševa andis juhatusele aru. Seejuures olevat olnud ka majaelanikust raamatupidaja ning toimusid revisjonid. Sellistest ütlustest võib teha järelduse, et juhatuses kooskõlastatud rahaliste vahendite kulutamisest olid teadlikud kõik juhatuse liikmed ja nad nõustusid kulutuste tegemisega, so rahaliste vahendite kasutamisega. Asjaolu, et puudub raamatupidamise arvestus, 25 ei tähenda seda, et kooskõlastatult rahalisi vahendeid ei kasutatud. Kriminaalmenetlust on aga alustatud N.Konõševa suhtes, mis kohtu arvates rikub võrdse kohtlemise põhimõtet, kuivõrd juhatus juhib korteriühistut, mitte tegevdirektor. Asjaolu, et juhatuse liikmed suhtusid oma ülesannetesse kas pealiskaudselt või ükskõikselt ning jätsid ilmselt majaga seotud küsimuste lahendamise N.Konõševa kanda, ei välista kohtu arvates ka teiste juhatuse liikmete vastutust. Vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 34 lg 1 sätetele teostab üldkoosolek järelevalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt revidendid või audiitorid koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad üldkoosolekule. Kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajate ütlustest võib teha järeldusi selle kohta, et nii 2001 kui ka 2002 toimusid korteriühistus revisjonid ja üldkoosolek kinnitas aruanded. Alles 2003 aasta juunis tõusetus küsimus rahaliste vahendite puudujäägist ja tehti uus revisjon. Seega üldkoosolek, täites oma järelevalve funktsiooni, määras revisjonid ja revideerijad, kes leidsid, et mingeid minetusi ei ole. Vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 35 sätetele korraldab juhatus mittetulundusühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Seega saab taolisest sättest aru saada vaid üheselt: KÜ juhatus pidi korraldama korteriühistu raamatupidamise. Kriminaalasjast ei nähtu, et korteriühistu juhatus aastatel 2001 kuni 09.06.2003 oleks koosnenud vaid N.Konõševast. Samuti ei ole kogutud kriminaalasjas ühtegi kirjalikku või dokumentaalset tõendit selle kohta, et raamatupidamise korraldamist oleks delegeeritud N.Konõševale. Seega lasus raamatupidamise korraldamise kohustus kõigil juhatuse liikmetel võrdselt. Mittetulundusühingute seaduse § 36 lg 1 kohaselt koostab pärast majandusaasta lõppu juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras ning lõike 2 kohaselt esitab juhatus aruanded üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kui mittetulundusühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse või revisjonikomisjoni arvamuse. Seejuures lõike 3 kohaselt otsustab majandusaasta aruande kinnitamise üldkoosolek. Tunnistajate ütluste kohaselt aruanded esitati ja kinnitati üldkoosoleku poolt. Vastavalt inkrimineeritud süüteo ajal kehtinud raamatupidamise seadusele laienes raamatupidamise seadus teiste hulgas ka eraõiguslikule juriidilisele isikule (§ 2 lg 1) ning eraõiguslik juriidiline isik, antud juhul KÜ tn 34, olles raamatupidamiskohuslane, oli kohustatud täitma raamatupidamise põhinõudeid (§ 4 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5; lg 2) Seejuures pidi korteriühistu juhatus kui mittetulundusühingu volitustega juht täitma raamatupidamise korraldamise kohustust sama seaduse § 6 mõttes, tehes seejuures ise valikud p 1, 2 või 3 vahel. Sama korteriühistu, mida juhtis juhatus, pidanuks vastavalt § 16 sätetele koostama ka raamatupidamise sise-eeskirjad. Kriminaaltoimikust aga ei ilmne seda, et eelmärgitud juhatuse kohustusi oleks delegeeritud N.Konõševale. Ülalmärgitud korteriühistuseaduse ja mittetulundusühingute seaduse sätetega on kooskõlla viidud ka korteriühistu põhikiri, milline on kinnitatud üldkoosolekul 03.02.1998 ja selles põhikirjas sätestatud kohustuste täitmine oli asjaomastele isikutele, seejuures ka juhatuse kõigile liikmetele täitmiseks kohustuslik. Sama põhikirja p 56 kohaselt valivad juhatuse liikmed enda hulgast esimehe, kes korraldab juhatuse tööd. Kriminaaltoimikust ei ilmnenud seda, et juhatuse esimeheks oleks valitud N.Konõševat. Seega ei saanud ka N.Konõševa juhatuse tööd juhtida, kuigi mõni ülekuulatud tunnistajatest arvas, et juhatuse esimeheks oli just N.Konõševa. Põhikirja p 63 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed juhatuse pädevusse kuuluvate otsuste vastuvõtmise või vastuvõetud otsuste täitmata jätmise tagajärjel ühistule tekitatud varalise 26 kahju eest solidaarselt ning juhatuse liige vastutab varaliste kahjude eest, mida põhjustas tema tegevus ühistu esindamisel, kui juhatus ei kiida tema tegevust heaks. Juhatuse liikme vabastab vastutusest tema poolt esitatud eriarvamus vastuvõetud otsuse kohta, mis on protokollitud või tema puudumisel mõjuval põhjusel juhatuse koosolekult, millel ülalnimetatud otsus vastu võeti. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on endised juhatuse liikmed kinnitanud, et kõik otsused võeti vastu kooskõlastatult ning ükski juhatuse endistest liikmetest ei ole väitnud, et ta oleks olnud mingi otsuse vastu. Seega toimus korteriühistu rahaliste vahendite käsutamine kooskõlastatult ning kõigile juhatuse liikmetele oli teada ka asjaolu, et korteriühistul puudus raamatupidamise arvestus. Raamatupidamisdokumentatsiooni erikontrolli aruandest ja mõne tunnistaja ütlustest võib teha järeldusi selle kohta, et korteriühistus töötanud isikutele, sealhulgas ka N.Konõševale maksti ümbrikupalka, mida ilmselgelt teadsid kõik juhatuse liikmed. Sellest tulenevalt teeb kohus järelduse, et korteriühistu juhatus, sealhulgas ka N.Konõševa oma tegevusega lõi olukorra, kus korteriühistul puudus ülevaade sularaha sihipärase liikumise ja kulutamise kohta ning puudus ülevaade finantstegevusest. Samas süüdistatakse Natalja Konõševat selles, et tema KÜ juhatuse liikmena omandas kassas 14 011 krooni ja 90 senti ja saanud enne 09.06.2003 korteriomanikelt oma käsutusse 961 640 krooni ja 70 senti, kulutas korteriühistu vajaduste peale 487 501 krooni ja 30 senti, mis on dokumentaalselt tõendatav ja 197 680 krooni ja 35 senti, mis ei ole dokumentaalselt tõendatav ning KÜ kassas 290 470 krooni ja 95 sendi suurust ülejääki omades pööras nimetatud rahalised vahendid ebaseaduslikult enda kasuks. Süüdistuse kohaselt seega Natalja Konõševa pani toime omastamise, so valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise suures ulatuses,

§ 201lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo.

Kohus seisukohale, et esitatud süüdistuse formuleeringu puhul on tegemist materiaalse kahjustusdeliktiga ning süüteokoosseisu dispositsioonis nimetatakse koosseisulise asjaoluna suures ulatuses varalise kahju tekitamist, so varaline kahju peab ületama kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Kohtuotsuse koostamise ajal on kehtivaks palga alammääraks 4350 krooni ning suure kahjuga oleks tegemist juhul, kui tekitatud varaline kahju ületaks 435 000 krooni. Ka viimane tsiviilhagi täiendus suurendas varalise kahju suurust 399 077 krooni ja 40 sendini. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et KarSRS § 8 lg 2 mõttes ei ole inkrimineeritava teo puhul tegemist kuriteoga, millega on tekitatud suur kahju ning inkrimineeritavat kahju saaks hinnata vaid olulise kahjuna ja kuriteo peaks kvalifitseerima KarS § 201 lg 1 järgi. Sellist tüüpi süüteokoosseis on lõpule viidud alles siis, kui teo tagajärjel on saabunud tegelik kahju. Üldjuhul on vallasasja omastamisel või õigusvastasel hõivamisel võimalik tuvastada vallasasja maksumust lähtuvalt kas turuhindadest, jaehindadest või kasvõi hindaja arvamusega. Käesoleval juhul on tegemist korteriühistu rahaliste vahendite omastamisega ning varalise kahju suurus on kohtueelsel menetlusel tuvastatud puudulike algandmete alusel, kusjuures on lähtutud aritmeetilistest tehetest ning aluseks on võetud eelmine kassa jääk, pangaväljavõtete alusel tuvastatud ja dokumentaalselt tõendatavate summade laekumine ja väljamaksed, samuti eeldatavalt, kuid mittekontrollitavate summade laekumine ja sellest summast on lahutatud pangaväljavõtete alusel ja üksikute algdokumentide alusel tuvastatavad summad ning tulemuseks on väidetav puudujääk. Kogu see puudujääk on süüdistatavale inkrimineeritud kui omastatud rahalised vahendid. Samas nähtub kriminaalasjast, et kohtueelsel menetlusel ei ole kontrollitud süüdistatava väiteid tehtud kulutuste kohta, ei ole välja nõutud korterielanikelt kassa väljaminekuordereid korterimaksete kohta, ei ole nõutud välja OÜ S raamatupidamise algdokumentatsiooni ega huvi tuntud väidetavalt tehtud tööde, nende eest tasumise viisi ega tööde maksumuse ning tasu saajate kohta. Tähelepanuta on jäetud ka asjaolu, et ilmselgelt on töötajatele makstud ümbrikupalka, kuid palgavahede nõudmine N.Konõševalt ei saa olla põhjendatud, kuivõrd maksude maksmata jätmisega ei tekitatud kahju korteriühistule, vaid riigile. Samas on maksmata jäetud maksude suurus jäetud tuvastamata. Seejuures on kannatanu esindajad esitanud kogu menetluse vältel erinevaid tsiviilhagisid, kus kord leitakse, et nõustutakse palkade suurustega, seejärel leitakse, 27 et nende summade väljamaksmised on olnud põhjendamatud ja kuuluvad N.Konõševalt väljamõistmisele. Taolised asjaolud viivad kohtu seisukohale, et süüdistatav võis tõepoolest süüdistuses märgitud ajavahemikul korteriühistu rahalisi vahendeid omastada, kuid ei kohtueelse ega kohtuliku uurimisega ei ole osutunud võimalikuks tuvastada korteriühistule tegelikult tekitatud varalist kahju. Kohus asub seisukohale, et kannatanu esindaja lihtsustatud ja pealiskaudne lähenemine varalise kahju suuruse tuvastamisel on juhtinud kohtueelse menetleja eksitusse ja kõrvale kriminaalmenetluse menetlusesemest ning suunanud kohtueelse menetleja tuvastama seda, kas on rikutud raamatupidamise seaduse sätteid, unustades seejuures ära vajaduse tuvastada isiku süü ja tegelikult tekitatud varaline kahju. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel on kohtul tekkinud kahtlused, mida ei õnnestunud kohtuliku uurimisega kõrvaldada ning kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatav tuleb temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdistatava süü tõendamatuse tõttu õigeks mõista. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et süüdistatav tuleb õigeks mõista, siis lähtuvalt KrMS § 310 lg 2 sätetest jätab kohus KÜ esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 1 sätetele on menetluskuluks valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on kannatanu esindaja esitanud kohtuistungil menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on KÜ kandnud seoses UÜ PariteetMW esindaja M S teenuste kasutamisega kulusid 30 000 krooni ulatuses. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kohus mõistab süüdistatava temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises õigeks, siis jäävad eelmärgitud kulud kannatanu kanda, sest menetluskulude otsustust saab kohus vastavalt KrMS § 313 lg 1 p 12 sätetele teha vaid süüdimõistva kohtuotsuse korral. Märt Toming Kohtunik 28