4-08-1451\1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2008.a Paide kohtumaja Väärteoasja number 4-08-1451 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Väärteoasi Alar Tohvelmann’i kaebus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna kiirmenetluse kiirmenetluse otsusele nr 115757578 väärteoasjas nr 2510,08,000771 Menetlusalune isik (kaebuse Alar Tohvelmann, isikukood 38407254917, elukoht xxxx x xxxxxxx, xxxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx esitaja) Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuur Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Resolutsioon Jätta Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna juhtivkonstaabel Üllar Kütti 6.02.2008.a kiirmenetluse otsus nr 115757578 väärteoasjas 2510,08,000771 muutmata ja Alar Tohvelmanni kaebus rahuldamata. Edasikaebamine Otsuse peale võib esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu kassatsioonikaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kätte toimetatud. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Väärteo kohtueelne menetlus 6.02.2008 juhtis Alar Tohvelmann Paide linnas Raudtee tänaval mootrosõidukit Ford Sierra registrimärgiga xxx xxx, milles sõitja ei olnud kinnitatud turvavööga. Alar Tohvelmann rikkus liikluseeskirja § 68 p 5 sätteid ning väärtegu on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi. Alar Tohvelmanni määrati karistuseks rahatrahv 10 trahviühikut, so 600 krooni. Kaebuse nõuded ja motiivid Kaebuse esitaja vaidlustab eelmärgitud otsuse täies ulatuses ja palub selle tühistada. Kaebuse esitaja on nõus kirjaliku menetlusega. Kaebuse kohaselt kaebaja sõidutas oma venda tema soovil Paide linnas Pärnu tänava ja Raudtee tänava ristmikule. Pärnu tänaval enne Raudtee tänava ristmikku kõndis samal sõidurajal inimene, mistõttu ta aeglustas sõidukiirust juba varakult. Pärnu tänaval, paarkümmend meetrit enne ristmikku, kui auto kiirus oli 10-15 km/h, vabastas I T märkamatult end turvavööst. Raudtee tänaval viibinud juhtivkonstaablid Üllar Kütt ja Ralf Lahesoo andsid märguande peatumiseks siis, kui kaebaja oli pärast pööret Pärnu tänavalt Raudtee tänavale auto praktiliselt juba peatanud omal soovil. I T väljus autost, soovides minna mööda Pärnu tänavat Säästumarketisse jalgsi, kuid politseinikud pidasid ta kinni ja alustasid nii tema kui kaebaja suhtes kiirmenetlust, sest politseinike väite kohaselt sõitis I T ilma turvavööta. Politseinikud vestlesid kiirmenetlust läbi viies kaebajaga ja tema vennaga eraldi. Juhtivkonstaabel Üllar Kütt viis läbi kiirmenetlust kaebajaga, Ralf Lahesoo I T. Kaebuse kohaselt Üllar Kütt alustas kiirmenetlusega enne kaebajapoolseid selgitusi teatega, et karistab rahatrahviga, mis aga tähendab otsuse langetamist enne, kui kiirmenetluses oleksid välja selgitatud kõik asjaolud. Üllar Kütt kaebuse esitaja selgitusi pehmendava asjaoluna ei arvestanud, trahvides kaebuse esitajat teo eest, mille sooritamiseks puudus tahtlus. I T karistamisel piirduti suulise hoiatusega. Kaebuse esitaja vaidlustab Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna kiirmenetluse otsuse nr 115757578 järgmistel põhjustel:
2. Kaebuse esitaja ei olnud rikkumise toimepanija.
3. Kaebuse esitaja peatas auto koheselt pärast seda, kui I T end turvavööst vabastas.
4. Liiklusseaduse järgi võib kaasreisija kinnitamata turvavöö puhul vastutusele võtta nii juhi kui kaasreisija. Ühe ja sama rikkumise puhul on määratud erinev karistus, seega on rikutud Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud võrdse kohtlemise printsiipi.
5. Kaebuse esitaja on varem karistamata, autojuhi staaži viis ja pool aastat.
6. Lahtise turvavööga pidurdavas autod sõitmine ei põhjustanud sõitjale reaalset ohusituatsiooni. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei tunnista kaebust ja seda järgmistel põhjustel:
7. Väärteoasja materjalidest nähtub, et kaebuse esitaja süü 6.02.2008 kella 15.04 ajal Paide linnas Raudtee tn Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi kvalifitsseritava väärteo toimepanemises on tõendatud Alar Tohvelmanni enda ütlustega. Alar Tohvelmann väidab, et kaassõitja vabastas turvavöö hetk enne peatumist Raudtee tänaval. Kohtule esitatud kaebuses väidab Alar Tohvelmann, et kaassõitja vabastas turvavöö Pärnu tänaval ja paarkümmend meetrit enne Raudtee tänavaga ristumist. Kiirmenetluse otsusega on Alar Tohvelmanni karistatud selle eest, et sõidutas kinnitamata turvavööga kaasreisijat Raudtee tänaval. Seda, et Raudtee tänaval oli kaasreisijal turvavöö kinnitamata, on oma ütlustes kinnitanud ka kaasreisija IT.
8. Raudtee tänaval peatas menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduauto juhtivkonstaabel Ralf Lahesoo just seetõttu, et märkas Pärnu tänavalt Raudtee tänavale suunduval sõiduautol kaasreisija turvavöö mittekinnitatud olekut. Kohas, kus Ralf Lahesoo seisis, oli Pärnu tänavat näha umbes 20-30 meetrit. Tema nägemisulatuses oli kaassõitja turvavõõ kogu aeg kinnitamata. Kaebaja väide, et Üllar Kütt alustas kiirmenetlust teatega rahatrahviga karistamise kohta enne Alar Tohvelmanni selgitust, on ebaõige. Kiirmenetluse läbiviimise eelduseks on, et menetlusalune isik nõustub sellega ja et ta on nõus andma ka rikkumise kohta ütlusi. Seda, et Alar Tohvelmann nõustus kiirmenetlusega kinnitab ka tema allkiri. Samuti on allkiri temalt võetud kiirmenetluse läbiviimise tingimuste teatavaks tegemise kohta. Samuti on ta andnud omapoolse seletuse, kus ta oli teadlik, et kõrvalistuja vabastas ennast turvavööst sõidu ajal.
9. Kaebuses väidab menetlusalune isik, et peatas sõiduki koheselt, kui kaasreisija ennast turvavööst vabastas. Oma ütluses on kaasreisija I T väitnud, et turvavööst vabastas ta ennast Pärnu tänaval ja paakümmend meetrit enne Raudtee tänavaga ristumist. Sõiduki aga peatas Ralf Lahesoo Raudtee tänaval ja seda siis, kui see oli juba sellel tänaval sõitnud umbes 20 meetrit. Seega teepikkus, mida Ralf Lahesoo oma silmaga antud sõiduki puhul nägi, oli umbes 50 meetrit. Sellel teelõigul oli kaasreisija turvavööga kinnitamata.
10. Kaebaja väide, et antud juhul on ühe ja sama rikkumise eest vastutusele võetud kaks isikut. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et antud juhul oli siiski kaks erinevat väärtegu, mis küll on omavahel seotud. Kaasreisija rikkumine seisnes selles, et ta ei kinnitanud sõidu ajal turvavööd. Juhi rikkumine seisnes selles, et ta sõidutas sõitjat, kes ei olnud sõidu ajal turvavööga kinnitatud. Seega 2 juhi rikkumine seisnes tegevuses ja kaasreisija oma tegevusetuses.
11. Kaebaja väidab, et lahtise turvavööga sõitmine pidurdavas autos ei põhjusta sõitjale reaalset ohtu. Sellele vaidleb kohtuväline menetleja vastu, kuna kinnitamata turvavööga sõitmine kujutab kindlasti endast suurt ohtu sõitjale. Seda enam, et tegemist oli Paide linna kõige tihedama liiklusega tänavaga ja Raudtee tänava ja Pärnu tänava ristmikul oli varasemalt toimunud mitmeid liiklusõnnetusi. Ka kaebaja auto peatamise ajal liikus samal tänaval teisi sõidukeid. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud sellega, et karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad, arvestatud on sellega, et Alar Tohvelmannil varasemad karistused puuduvad. Kohtumenetlus Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maa- või linnakohtu kohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses ja selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Nii kaebuse esitaja kui kohtväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus lahendabki kaebuse kirjalikus menetluses. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kaebuse esitajat on karistatud Liiklusseaduse § 7435 lg 1 alusel kiirmenetluse otsusega 6.02.2008 selle eest, et ta sõidutas sõitjat, kes ei olnud nõuetekohase turvavarustusega kinnitatud (LE § 68 p 5). LS § 7435 lg 1 näeb ette karistuseks rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Kaebuse esitajat karistati rahatrahviga 10 trahviühikut. Kohus on asja lahendamise käigus jõudnud tõendite hindamise tagajärjel veendumusele, et kaebuse esitaja pani toime liikluseeskirja § 68 p 5 rikkumise, st sõidutas sõitjat, kes ei olnud nõuetekohaselt turvavarustusega kinnitatud. Ei oma tähtsust see, kas meeter vähem või rohkem auto sõitis, milles kaassõitjal turvavöö oli kinnitamata, vaid see, et kaassõitja turvavöö oli sõidu ajal kinnitamata. Liikluseeskirja nõuded on täitmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja ja ka kaassõitja väited on vastuolulised. Kaebuse alguses väidab Alar Tohvelmann, et sõidutas oma I T Paide linnas Pärnu ja Raudtee tänava ristmikule. Liikudes Pärnu tänaval vähendas enne Pärnu-Raudtee tänava ristmikule jõudmist oluliselt kiirust ning paarkümmend meetrit enne ristmikku vabastas kaassõitja end turvavööst, kuigi sõitja turvavöö avamist ta ei märganud, siis edasi jälle väidab, et kaassõitja vabastas turvavöö vahetult enne peatumist. Kaasõitja (sõitja LE mõistes), I T, tunnistusest selgub, et ta vabastas enda turvavööst Pärnu tänava maja nr 96 kohal, sest arvas, et vend peatab auto ja laseb tema autost välja, kuid sõitis siiski edasi ja tegi vasakpöörde Raudtee tänavale, kus oli politseipatrull. Sõitja andis politseile seletuse, kus väidab, et avas turvavöö enne auto seiskumist. Auto seiskus Raudtee tänaval, kuid sõitja enda väite kohaselt vabastas turvavöö Pärnu tänaval. See tähendab, et auto oleks sellise selgituse järgi pidanud peatuma jääma ristmikule. Kohtuväline menetleja vaidles kaebuse esitajale vastu ja väidab, et kaebuse esitaja sõitja turvavöö ei olnud kinnitatud juba Pärnu tänaval sõites umbes 50 meetrit. Seetõttu auto peatatigi politsei poolt. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tuvastamist on leidnud, et autos, mida juhtis kaebuse esitaja, ei olnud sõitjal turvavöö kinnitatud Pärnu tänaval, st enne peatumist Raudtee tänaval. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja on LE § 68 p 5 rikkumises süüdi ning kohtuväline menetleja on karistuse määramisel õigesti hinnanud 3 rikkumise raskusastet ja juhi isikut ning karistus ei ole ülemäära suur ning asjaolu, et kohtuväline menetleja piirdus sõitja suhtes hoitusmenetlusega ei anna alust järeldada, et on rikutud võrdse kohtlemise printsiipi. Juht, kui suurema ohu allika valdaja, on vastutav sõitja ohutuse eest. Tuginedes VTMS § 132 lg 1 jätab Pärnu Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 6.02.2008.a kiirmenetluse otsuse nr 115757578 väärteoasjas nr 2510,08,000771 muutmata ja kaebuse rahuldamata. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 4