180.00 krooni. Menetluskulud jätta Väino Neido kanda. Välja mõista Väino Neidolt riigituludesse postikulu 132.50 (ükssada kolmkümmend kaks krooni ja 50 senti) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017 AS SEB Pank või 221023778606 Hansapank, viitenr 2800049696). Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav, teatades kirjalikult Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu soovist kasutada kassatsiooniõigust 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik 14.novembri 2007.a. Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna otsuse alusel määrati Väino Neidole Liiklusseaduse (
) § 7435 lg 1 alusel rahatrahv 3 trahviühikut, s.o. 180.00 krooni selle eest, et Väino Neido 16.oktoobril 2007.a. kella 16.32 ajal Järva maakonnas Imavere vallas Imavere saeveski juurde viival teel juhtis mootosõidukit ja kontrollijale esitamiseks puudus mootorsõiduki omaniku poolt väljaantud kirjalik volikiri, mis on
Kaebuse esitaja leiab, et väärteo menetlemisel on rikutud menetlusnorme, kuna talle ei võimaldatud alates esimese menetlustoimingu, s.o. väärteoprotokolli koostamisest, võtta ühendust kaitsjaga. Ka ignoreeriti VTMS § 19 lg-s 5 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada menetlustoimingu eesmärki, kuna teda kinnipidanud politseinik ei selgitanud talle sõiduki kinnipidamise põhjust ning sama sätte lg-s 6 sätestatud menetlusaluse isiku nõuet teha menetlustoimingu tingimuste, käigu, menetlustulemuste ning menetlustoimingu protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse. Kuigi Väino Neido nõudis väärteoprotokolli lahendamise juurde enda kutsumist koos kaitsjaga ja lahendamise aja eelnevat etteteatamist kutse teel, tehti otsus tagaselja. Väino Neido leiab, et väärteoprotokolli nr AB949991 koostamise ajendiks oli vahetult eelnevalt politseiniku enda rikkumised, nimelt mittetervitamine, peatamise põhjuse mitteselgitamine ning kaebuse esitaja poolt juhitud kaubiku peatamine ristmikul, kus see takistas teiste liiklejate liiklust. Kuna kaebuse esitaja nõudis politseilt selgitusi eelpoolnimetatud rikkumiste kohta, käsutati ta kohaselt politsei autosse ning tal ei olnudki võimalust nõutud dokumenti leida. Ka leiab Väino Neido, et vaidlustatud otsuse koostaja ei ole olnud tema suhtes objektiivne ning on jätnud arvestamata tema poolt esitatud vastulause. Kaebuse kohaselt on Väino Neidol olnud volitus kogu aeg autos, kuid kuna ta oma tavapärasest asukohast volitust ei leidnud, ei saanud ta seda kohe ka kontrollijale esitada. Pärast väärteoprotokolli koostamist leidis ta nõutud dokumendi üles ja käitus vastavalt kontrollija poolt öeldule, et volikirja leidmisel ta tühistab protokolli. Paraku Paidesse jõudes, mil ta soovis volikirja koheselt politseijaoskonnas esitada, teda sisse ei lastud, kuigi politseitöötajad olid majas olemas. Väino Neido leiab, et tema poolt olemasoleva volituse mitteleidmine ei seganud, takistanud ega ohustanud mingil moel normaalset teeliiklust, mistõttu tema karistamine ei ole põhjendatud, paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja menetlus lõpetada. Kohtuistungil jääb kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Lisaks on kaebuse esitaja esitanud taotluse kohtuniku taandamiseks VTMS § 25 lg 1 p 3 alusel (tl 59-62). Taandamist põhjendab taotleja sellega, et asja arutav kohtunik ei ole tema suhtes neutraalne. Erapoolikust põhjendab taotluse esitaja sellega, et kohtunik Järva Maakohtu esimehena ei karistanud kaebaja arvates põhjendamatult endist kohtu kordnikku ega ole käitnud muul moel kaebaja arvates sobival viisil, tehes alusetud märkusi tema viibimise kohta kohtumajas. Samuti leiab kaebuse esitaja, et kohtunik ei ole usaldusväärne, kuna usub pimesi politseid ning viitab ühele kohtuotsusele. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja leiab, et kohtuniku taandamiseks puudub alus. Ka leiab ta, et Väino Neido karistamine on põhjendatud. Volikiri võib küll autos olla, kuid rikkumine seisnes selles, et Väino Neido ei esitanud volikirja kontrollijale. Kohtuväline menetleja nõustub sellega, et volikirja olemasolu on tõesti võimalik kontrollida kohapeal ja minuti jooksul, aga seda juhul, kui Väino Neido oleks volikirja ise esitanud. Politseiametnikul ei ole kohustust ise sõidukist volikirja otsida ning takistusi talle selle otsimisel ei tehtud. Hilisem volikirja 2 esitamine ei muuda antud väärteoasjas Väino Neido poolt toimepandud rikkumist olematuks. Ka leiab kohtuväline menetleja, et asja menetlemisel menetlusnorme rikutud ei ole. Kohtu seisukoht Kaebuse esitaja poolt on esitatud taotlus kohtuniku taandamiseks VTMS § 25 lg 1 p 3 alusel, s.o. juhul, kui kohtunik ei ole küll menetlusaluse isiku lähendane ega varem menetlenud sama väärteoasja, kuid muul põhjusel ei saa olla erapooletu. Põhjusena taandamiseks on toodud asjaolu, et kohtunik kohtu esimehena ei ole menetlenud 2002.a. endise kohtu kordniku distsiplinaarasja Väino Neidole meelepäraselt. Antud distsiplinaarasja menetlemise tulemusena selgus, et ametnikule etteheidetav tegevus ei kajastunud turvakaamerate salvestistel ning puudus alus endise ametniku karistamiseks. Selliselt sai asjast informeeritud nii Väino Neidot kui Justiitsministeeriumi, kellele Väino Neido samuti kaebuse edastas. Süüdistus, et kohtunik kohtu esimehena on tõendusmaterjali mingil moel hävitanud, on alusetu ning sellist süüdistust ei ole kohtu esimehe üle järelvalvet teostanud ametnikud kunagi esitanud. Sellest, et kohtunik on kohtumajas mitteseonduvalt mingi konkreetse menetlusega väljendanud ennast moel, mis Väino Neidole ei ole meeldinud, ei saa automaatselt tuletada kohtuniku erapoolikust. Antud väärteoasjas on olemas tõendid ka selle kohta, et kohus üritas Väino Neidot kohtusse kutsuda korduvalt (tl 49-51). Kutse edasitoimetamise võimatusel tulnuks Väino Neidol väljastusteate saamisel minna postiasutusse, kuid seda ta ei teinud ning alles vahetult enne esimest kohtuistungit, kui kordnik toimetas kohtukutse postkasti, ilmus kaebuse esitaja ka kohtumajja. Asja arutaval kohtunikul lasub kohustus selgitada menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi, sealhulgas hoiatada kohtusse mitteilmumise tagajärgedest ning seda kohtunik ka tegi sõltumata menetlusaluse isiku soovist. Viited sellele, on kohtunik usaldab politseid pimesi, tuues näiteks kohtuotsuse ühes kriminaalasjas, millega kaebuse esitajal ei ole mingit seost, on alusetu ning tõendamata. Vastavalt Eesti kohtunike eetikakoodeksi p-le 25 peab kohtunik taanduma siis, kui tal on eelarvamus poole suhtes, mis takistab asja objektiivset lahendamist; kui ta on asjaosalistega lähedastes suhetes; tal on eraviisiline teave menetlusega seotud faktiliste asjaolude kohta; ta on varasemalt asjaosalisi nõustanud või teab, et otsus võib puudutada teda ennast või tema perekonnaliiget. Antud juhul ei ole kohtunik olnud seotud Väino Neidoga eelpoolnimetatud moel. Veelgi enam, kohtunik ei ole kunagi arutanud ühtki asja ei tsiviil-, kriminaal- ega väärteomenetluses, kus menetlusaluseks isikuks oleks olnud Väino Neido. Ainuüksi asjaolu, et kohtunik teab kaebuse esitajat kui Paide linna elanikku ei saa olla põhjuseks kohtuniku taandamisel. Väino Neido poolt kohtuniku taandamise aluseks olevad väited on kohtuniku arvates otsitud ning suunatud endale sobiva kohtuniku valimiseks. Kohtunik leiab, et saab lahendada kohtuasja erapooletult, mistõttu tuleb jätta taotlus rahuldamata. Vastavalt VTMS § 73 lg 1 p-le 1 on teinud kohtuväline menetleja otsuse Väino Neido karistamise kohta
LE § 70 alusel peavad mootorsõidukijuhil olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadusega volitatud isiku nõudel sõiduks vajalikud dokumendid, milleks on ka
lg 3 kohaselt volikiri.
lg 3 järgi peab sõiduki juhil, kui ta ei ole sõiduki omanik või kui tema nimi ei ole kantud sõiduki registreerimistunnistusele sõiduki kasutajana, kaasas olema sõiduki kasutamiseks volikiri, kui omanik ei ole kaassõitja. Tunnistajate ütluste kohaselt Väino Neido neile volikirja kontrollimisel Imavere vallas ei esitanud ning seda ei eita tegelikult ka Väino Neido, kelle kinnitusel oli tal volikiri kontrollimise ajal olemas, kuid ta ei leidnud seda autost nii kiiresti üles kui soovisid politseinikud. Samas nähtub tunnistajate Heigo Tamsalu ja Ivar Huopolaineni ütlustest, et Väino Neidol oli kohapeal piisav aeg volikirja otsida. Viimatinimetatud tunnistajad ei eita, et Väino Neidoga võis juttu olla sellest, et kui ta otsitud volikirja üles leiab, võib selle viia politseijaoskonda, sest karistus määratakse 3 seal, kuid tunnistajad eitavad kaebuse esitaja poolt väidetut selle kohta nagu nad oleks lubanud volikirja hilisemal esitamisel juba koostatud protokolli tühistada. Õige on kohtu arvates kohtuvälise menetleja seisukoht, et kuigi juhi üldkohustusena sõidudokumentide esitamise kohustus ei ole määratletud mingi konkreetse ajavahemikuga, tuleneb seaduse mõttest siiski kohustus need esitada koheselt nõudmisel, mitte hiljem.
lg 1 alusel peavad mootorsõiduki juhil kõik sõiduks vajalikud dokumendid kaasas olema, seega lasub tal kohustus nende olemasolu ka enne sõidu alustamist kontrollida. Väino Neido seletuse kohaselt leidis ta nõutud dokumendi pärast politsei lahkumist Imaveres üles ning tunnistajate Sirje Jõgi, Hillar Metti ja TKu ütluste kohaselt soovis Väino Neido anda tõesti samal päeval ka Paide politseijaoskonnas selgitusi toimunu kohta. Samas tunnistajate ütlustest ei nähtu, et Väino Neido oleks seda teinud koheselt peale väärteoprotokolli koostamist. Vaidlust ei ole olnud Väino Neidole süüks pandava väärteo toimepanemise aja osas, mingi aeg kulub ka sõiduks Imaverest Paidesse, kuid tunnistaja Sirje Jõgi on kinnitanud, et kaebuse esitaja nõudis politseimajja sissesaamist kella kuue paiku. Samast kellaajast on rääkinud ka tunnistajad Hillar Mett ja TK. Kuigi Väino Neido väidete kohaselt soovis ta politseis oma ülesleitud volikirja koheselt näidata, tõendid näitamise kohta puuduvad. Tunnistaja Sirje Jõgi kinnitusel tegi ta Väino Neidole ka vastava ettepaneku, kuid volikirja tunnistaja ei näinud. Väino Neido seletuse kohaselt käis ta politseimajas ka järgmisel päeva hommikul ja kuigi ta vastavalt Piret Vaheri avaldusele (tl 74) ja tunnistaja Sirje Jõgi kinnitusele ülemkomissari vastuvõtule ei saanud, oli tal võimalus esitada soovi korral oma volikiri või lisada see vastulausele, mida Väino Neido teinud ei ole. Nimetatud volikirja ei olevatki enam alles ning kohtusse on esitatud teine volikiri (tl 63). Kaebuse esitaja on leidnud kohtuvälise menetleja poolt terve rea menetlusnormide rikkumisi. Nii leiab ta, et talle jäeti selgitamata tema peatamise põhjus, samas on kohtuistungil tunnistajad Ivar Huopolainen ja Heigo Tamsalu Väino Neido peatamise põhjust põhjendanud sellega, et tekkis kahtlus autojuhi suhtes. Väino Neido kaebuse kohaselt on rikutud VTMS § 19 lg 1 p 2 sätestatud menetlusaluse isiku õigust kaitsja abile. Antud juhul ei olnud kaitsja osavõtt kohustuslik. Samas tunnistajate Ivar Huopolaineni ja Heigo Tamsalu ütluste alusel oli Väino Neidol kohapeal võimalus kaitsjaga ühendust võtta ning nagu nähtub ka Väino Neido enda vastulausest, eelistas ta helistamist politseiprefektuuri (tl 5-15). Tunnistajate ütluste kohaselt ta kaitsjat kohapeal ei nõudnud ning kaitsja puudumist ei ole Väino Neido ka vastuväidete esitamisel ette heitnud. VTMS § 19 lg 2 kohaselt ei peata ka kaitsja mitteilmumine menetlustoimingu tegemist ning kaitsja puudumist ei peeta VTMS § 150 lg-s 1 sõnaselgelt väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Kaitsja mittekohalviibimine ei takistanud Väino Neidol kuidagi nõutud dokumendi esitamist ega toonud sellest tingituna kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu lahendi. Väino Neido heidab kohtuvälisele menetlejale ette ka seda, et tal VTMS § 19 lg 1 p 6 kohaselt ei lubatud teha menetlustoimingu tingimuste, käigu, menetlustulemuste ning menetlustoimingu protokolli koha avaldusi, mis tulnuks protokollida. Kohapeal viibinud politseinikud on väitnud, et Väino Neidol oli pretensioone kogu nende tegevuse kohta, samas olukorras, kus Väino Neido teatas, et ta neid ei usalda ja et tal ei ole kaasas prille, polnud tema avalduste fikseerimine mõistlik. Väino Neidole selgitati vastuväidete esitamise võimalust vastulauses, kuid menetlusaluse õiguste eiramist VTMS § 19 lg 1 p 6 alusel vastulausest ei nähtu. Kaebuses ei ole Väino Neido nõus ka sellega, et väärteoprotokolli lahendamise juurde teda koos kaitsjaga ei kutsutud, kuid VTMS § 72 alusel tehakse kohtuvälise menetleja lahend kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. Väino Neido hinnangu kohaselt on peale TKu kõigi tunnistajate ütlused ebaõiged ning kantud soovist talle endise kolleegina kätte maksta, tegemist olevat politseinike ringkaitsega. 4 Tunnistajad on kinnitanud, et neil ei ole isiklikku vihavaenu kaebuse esitaja vastu. Tunnistaja Ivar Huopolaineni ütluste kohaselt ei teadnud ta enne Väino Neido kinnipidamist teda üldse. Kohus selgitas kohtus tunnistajatele kohustust rääkida tõtt, kõik tunnistajad on rääkinud asjast üldjoontes ühtemoodi ning arusaamatuks jääb Väino Neido poolt nimetatud põhjus valeütluste andmiseks. Muud pretensioonid politseinike käitumise kohta jätab kohus tähelepanuta, kuna need ei ole otseselt seotud antud väärteoasjaga ning kohtule teadaolevalt on Väino Neido selle kohta esitanud ka eraldi kaebuse.
lg 1 järgi karistatakse volikirja politseiametnikule esitamise jätmise eest, kuna vastav kohustus on liikluseeskirjas ette nähtud. Volikirja olemasolu ei ole võimalik kontrollida ka muul teel kui seda juhi poolt politseiametnikule esitades, seega on tõendeid kogumis hinnates kohtu arvates Väino Neidole süüks pandud väärtegu leidnud tõendamist. VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel on võimalik väärteomenetluse lõpetamine ka otstarbekuse kaalutlusel. Menetluse lõpetamine on menetleja õigus, mitte kohustus ning on võetud kasutusele eelkõige menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt. Sellise otsustuse tegemisel peab arvestama nii väärteoga õigushüve kahjustamise olulisust, väärteo ühiskonnas esinemise sagedust, toimepanemise asjaolusid, kuriteoks ülekasvamise võimalikkust kui ka menetlusaluse isikut. Õige on see, et Väino Neidole süüks pandav tegu ei ole ohtlik võrreldes mõne teise liiklusalase rikkumisega, kuid Väino Neido üksnes kohtuvälist menetlejat süüdistades ei ole aru saanud oma süüst ega seda kahetsenud. Sellise isiku puhul väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel ei ole põhjendatud. Ka Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud, et tegemist on otstarbekusega lõpetamise korral erandolukorraga, mida peab konkreetselt põhjendama. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus leidnud eelpoolnimetatud põhjustel menetluse lõpetamise aluseks olevaid kriteeriume. Karistuse määramisel on aluseks isiku süü. Väärteo kvalifitseerimisel
lg 1 järgi on piisav selle toimepanemine ettevaatamatusest, seega on Väino Neido toime pannud teo, mis vastab
lg 1 järgi sätestatud süüteokoosseisule, tema poolt toimepandud teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel tuleb arvestada nii karistust kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid. Karistuse määraja on arvestanud karistust kergendava asjaoluna seda, et Väino Neido on varem karistamata isik. Mingeid muid karistust kergendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja karistust määrates ei tuvastanud ning neid ei tuvastanud ka kohus.
Antud juhul on kohtuväline menetleja määranud karistuse kohtu arvates põhjendatult selle miinimummääras. Seega on tõendamist leidnud, et Väino Neido poolt pandi toime LE § 70 p 4 nõuete rikkumine ning teda on õigesti karistatud
Karistus on määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust ning õigesti kohaldatud karistuse kohaldamise aluseid, mistõttu tuleb jätta muutmata Väino Neidole mõistetud karistus. Kuna kohus jättis kaebuse rahuldamata, tuleb VTMS § 38 ja KrMS § 180 alusel menetluskulud (postikulu) hüvitada kaebuse esitajal. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1, §-dest 133-135 leiab kohtunik, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Ingrid Niinemägi Kohtunik 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.