← Eesti

1-07-8343\13

1-07- 8343 KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Tallinna Ringkonnakohus

  1. märts 2008 a. Tallinn, kirjalik menetlus 1-07-8343 Meelika Aava Vadim Korotkovi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 424 järgi Harju Maakohtu
  2. veebruari 2008 a. otsus Süüdistatav Vadim Korotkov Vadim Korotkov RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Vadim Korotkovi apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu
  3. veebruari 2008.a otsusega mõisteti I. Bõkov kokkuleppemenetluse korras süüdi ja karistati KarS § 184 lg 2 p 2 järgi vangistusega 3 aastat ja KarS § 424 järgi vangistusega 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. V. Korotkov mõisteti süüdi suures koguses narkootilise aine omandamises, valdamises ja edasiandmises ning sõiduauto juhtimises narkojoobe seisundis. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav V. Korotkov kohtuotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist. Apellatsioonis esitab V. Korotkov hulgaliselt taotlusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega Kriminaalmenetluse seadustiku
  4. peatüki
  5. jao mingi sätte rikkumisele. V. Korotkovi apellatsioonis selliste sätete rikkumisele ei viidata. Asjaolu, et süüdistatav V. Korotkov on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda Kriminaalmenetluse seadustiku
  6. peatüki 2
  7. jao rikkumiseks. Seda seisukohta on rõhutanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
  8. septembri 2005 a. otsuses nr. 3-1-1-79-05 K. Timofejevi süüdistusasjas (RT III, 31, 309). Kriminaalmenetluse seadustiku § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku
  9. peatüki
  10. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
  11. aprilli 2006.a määruses nr 3-1-1-38-06 S. Põldoja süüdistusasjas (RT III 2006, 17, 160). Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 on kohtunik seisukohal, et süüdistatava V. Korotkovi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada. Meelika Aava 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.