1-07-12251 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht
- märtsil 2008.a., Tallinn Kohtukoosseis Jüri Paap, Meelika Aava, Ene Randmäe Sekretär Maaria Rei Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 11.01.2008.a. kohtuotsus Anton Galjanov süüdistuses Apellant abiprokurör Maksim Kink Prokurör Maksim Kink Kaitsja adv. Leelo Viil RESOLUTSIOON
- tühistada Harju Maakohtu 11.01.2008.a. otsus Anton Galjanov õigeksmõistmises KarS § 120 järgi.
- Tunnistada Anton Galjanov süüdi KarS § 120 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses so. summas 2500 krooni.
- Muus osas kohtuotsus jätta muutmata.
- Apellatsioon rahuldada. 1 EDASIKAEBUS Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik Apelleeritud kohtuotsusega Anton GALJANOV, sünd.06.06.1979.a., kodakondsuseta, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht x tunnistati süüdi ja karistati kehalises väärkohtlemises KarS § 121 järgi rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses so. 3000 krooni ja avaliku korra raskes rikkumises KarS § 263 p 3 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses so. 2500 krooni. Liitkuriteoks mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel rahaline karistus 60 päevamäära ulatuses so. 3000 krooni, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, sest kriminaalasja arutati lühimenetlusena, kandmisele kuuluvaks mõisteti rahaline karistus 40 päevamäära so. 2000 krooni. Sellest loeti ärakantuks 2 päeva eeluurimise ajal vahi all oldud aeg, mistõttu lõplikuks kandmata karistuseks mõisteti rahaline karistus 34 päevamäära so. 1700 krooni. See rahaline karistus mõisteti KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga. Maakohtu kohtuotsuse kohaselt põhjustas A.Galjanov oma elukohas Tallinnas x füüsilist valu ja tervisekahjustuse oma abikaasale I. G 06.01.2007.a. kella 03.00 ajal ja 18.02.2007.a. kella 10.00 ajal. Samuti ta helistas mobiiltelefonilt 13.05.2007.a. kella 22.36 ajal korterist Tallinnas x Põhja Politseiprefektuuri juhtimiskeskuse numbrile 110 ning tegi pommiähvarduse, väites, et x keldris toimub viieteistkümne minuti pärast plahvatus. Selle tagajärjel kella 22.55 ajal evakueeriti elanikud väidetavast pommi asukohast, rikkudes nende rahu ja avalikku korda. Süüdistuses KarS § 120 järgi tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises mõisteti A.Galjanov õigeks, sest ähvardamise fakt pole tõendatud. Maakohtu 2 hinnangu kohaselt on kannatanu ütlused ähvardusest tema elule ja tervisele paljasõnalised ja teiste tõenditega mittehaakuvad. Süüdistatava sisenemist tuppa kööginoaga käes, seejuures ähvardavalt käitumata, ja tunnistaja esimese korralduse peale noa maha viskamist ei saa vaadelda kannatanu elu või tervise ähvardamisena. Apellatsioon ja taotluse sisu Apellant leiab, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja palub kohtuotsus tühistada osas, millega A.Galjanov õigeks mõisteti, A.Galjanov KarS § 120 järgi süüdi tunnistada ja karistada teda rahalise karistusega. Prokurör rõhutab, et KarS § 120 on teodelikt, selle realiseerimine ei nõua tagajärgede saabumist, seega on selle järgi kvalifitseeritav kuritegu viidud lõpule ähvarduse kannatanule teatavaks saamisega. Kohtupraktika kohaselt noaga ähvardamine tähendab elule ohtliku vägivallaga ähvardamist, sest selline vägivald võib kahjustada kannatanu tervist või põhjustada tema surma. Prokuröri hinnangu kohaselt kohtulikul uurimisel tuvastati, et 06.01.2007.a. kella 03.00 ajal läks süüdistatav Tallinnas x korteris abikaasa õe O. B tuppa ja nõudis, et tema eest varjunud abikaasa I.G läheks temaga kaasa, seejuures hoidis ta I.G ühe meetri kaugusel ettesirutatud käes nuga nii, et selle tera oli suunatud I.G poole. Prokuröri arvates vastab selline käitumine KarS § 120 koosseisule. On oluline, et abikaasad tülitsesid sageli ja tülitsedes püüdis mees abikaasale valu tekitada. Ka kõnesoleval korral oli A.Galjanov ebakaine, abikaasa varjus märatseva abikaasa eest oma õe tuppa, A.Galjanov küll viskas noa O.B käsul põrandale, kuid haaras I.G käest selliselt, et tekitas kannatanule punetuse ja hiljem verevalumi. Selline taust on prokurörile aluseks väita, et kehalisele väärkohtlemisele eelnenud kööginoaga lähenemine kannatanu juurde öisel ajal koos nõudmisega tulla võõrast elutoast süüdistatavaga kaasa kandis ähvardavat iseloomu ja kannatanul oli alust hinnata mehe käitumist ähvardusena vähemalt oma tervise vastu. Süüdistatav lähenes 20 cm terapikkusega noaga demonstratiivselt füüsiliselt nõrgema kannatanu juurde temas hirmutunde tekitamiseks. Noa käest viskamise hetkeks oli KarS § 120 koosseis juba lõpule viidud. Ringkonnakohtu seisukoht 3
- Menetlusosaliste sh. süüdistatava nõusolekul arutas maakohus süüdistusasja lühimenetlusena. Seetõttu kannatanut ja tunnistajaid kohtus üle ei kuulatud ja piirduti nende poolt eeluurimisel antud ütlustega.
- Vaidlusaluses ähvardamise süüdistuses võttis A.Galjanov maakohtus omaks, et nimetatud ajal ja kohas tal oli abikaasaga tüli, kuid selle käigus mingit nuga ei kasutatud. Kannatanu oli talle hiljem kinnitanud, et ütluseid noa kasutamisest ta andis eesmärgiga vabaneda abikaasast, kannatanu õde oli andnud tunnistusi kannatanu ütluste kohaselt. Seevastu eeluurimisel kinnitas A.Galjanov kahtlustatavana, et ta pole nuga naise poole suunanud ega noaga oma naist ähvardanud; samas rääkis kodusest kööginoast noateraga umbes 15 cm, millega ta kooris puuvilja (tl. 88-93).
- Kannatanu I.G kinnitas eeluurimisel, et tüli käigus purjus A.Galjanov väljus toast ja tuli tagasi koos kööginoaga, midagi lausumata lähenes kannatanu poole suunatud noaga kuni ühe meetri kaugusele kannatanust, mida I.G hindas oma elu või tervise ohustamisena, süüdistatava väide tol hetkel puuvilja koorimisest ei vasta tegelikkusele (tl 55-58, 76-77). Ka kannatanu õde, tunnistaja O.B, kinnitas, et abikaasadevahelise tüli käigus tõi A.Galjanov köögist noa, mille ta viskas põrandale peale tunnistaja sekkumist (tl. 79-82).
- Kõnesolevas vaidlusküsimuses- kas on toime pandud ähvardamine KarS § 120 tähenduses või mitte- järelduse tegemisel peab ringkonnakohus vajalikuks osutada süüdistuses nimetatud teole eelnenud ja sellele järgnenud sündmustele. Kriminaalasja materjalide kohaselt olid süüdistatava ja kannatanu vahekord halb juba pikemat aega. Kannatanu ja tunnistaja O.B on andnud ütluseid, et suures osas oli see põhjustatud armukadetsemisest ja alkoholi pruukimisest, süüdistatava eesmärk oli tekitada kannatanule valu ja on kasutanud tema suhtes vägivalda. Ka kõnesoleval ööl abikaasad tülitsesid, kannatanu läks oma õe elutuppa, et vältida tüütamist ja sõimamist. Sellisele ähvardamisele, mis lõppes kannatanu õe hüüde järel „Hulluks oled läinud või?“, järgnes aga süüdistatava poolt kannatanule füüsilise valu ja verevalumi põhjustanud kehaline väärkohtlemine ning kannatanu helistamine politseisse.
- Selline taust annab ringkonnakohtu arvates aluse uskuda kannatanu kinnitust, et ta võttis tema poole noatera suunamist ohuna oma elule ja tervisele isegi juhul, kui ähvardaja midagi ei öelnud või ei vehkinud noaga. Süüdistatav tõi köögist noa, suunas selle kannatanu poole ja lähenes kannatanule temas hirmutunde tekitamiseks, kannatanu sundimiseks oma tahte vastaselt käituma ja mulje jätmiseks, et kahju tekitamine sõltub tema tahtest. Selline eesmärkkannatanus hirmu- ja ohutunde esilekutsumine- saavutati ajaks, mil konflikti 4 sekkus kannatanu õde, kannatanul oli alus karta tema poole suunatud noa kasutamist tema elu ja tervise vastu. Selline järeldus tuleneb asjas olevate kõikide tõendite kogumist, ringkonnakohtu arvates on maakohus uurinud kriminaalasja ühekülgselt ning alusetult jätnud tähelepanuta abikaasadevahelised halvad suhted üldse ja tõendid varasemate vägivallatsemiste kohta, samuti arutuselolevale teole vahetult järgnenud teise vägivallateo toimepanemine süüdistatava poolt. Selline ühekülgne lähenemine viis A.Galjanovi alusetule õigeksmõistmisele. Käitumise kvalifitseerimisel ähvardusena ei oma tähtsust, et objektiivselt see mingit tervisekahjustamist kaasa ei toonud.
- Kõnesoleva teo eest karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta, et tegemist on teise astme kuriteoga, samuti kõiki apelleeritud kohtuotsuses näidatud karistust mõjustavaid asjaolusid. A.Galjanovile tuleb mõista rahaline karistus, varem teda kriminaalkorras pole karistatud ja süüdistatava ütluste kohaselt on abikaasadevahelised suhted käesolevaks normaliseerunud. Mõistetav karistus ei mõjuta kuritegude kogumi eest mõistetavat karistust.
- Käesoleva kohtuotsuse tegemisel juhindub ringkonnakohus KrMS §-dest 337 lg 1 p 4, § 338 p 1 ja § 340 lg 4 p
- Jüri Paap Meelika Aava Ene Randmäe 5