1-08-3365\4

nr. 1-08-3365 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2008.a. Kriminaalasja number 1-08-3365 / nr 06231401623/ Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuistungi aeg
2. aprillil 2008.a. Kriminaalasi Prokurör Peeter Märtson süüdistuses KarS § 423 lg.1 järgi kokkuleppemenetluses. Rainer Amur Kaitsja Maano Saareväli SÜÜDISTATAV Peeter Märtson - elukoht : xxx, isikukood :34803300318, kodakondsus: EV, Kõrgharidus, emakeel: Eesti keel, töökoht: ISS Eesti, varem kriminaalkorras karistamata. haridus: RESOLUTSIOON Mõista Peeter Märtson süüdi KarS § 423 lg.1 järgi ja karistada 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise vangistusega. KarS § 73 lg 1,3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Peeter Märtson ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu . Välja mõista Peeter Märtson’lt O. G. kasuks tema poolt esitatud tsiviilhagi summas 50000.(viiskümmend tuhat) krooni. Välja mõista Peeter Märtson’lt menetluskulud riigituludesse KrMS § 180 lg.3 alusel osaliselt s.o. ekspertiiside eest : 4150.- (neli tuhat ükssada viiskümmend krooni) ning sundraha 3260.- (kolm tuhat kakssada kuuskümmend) krooni. Menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Hansapangas nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „ Peeter Märtson, 1-08-3365 , kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD. Kohtuotsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtule. Esitatud süüdistus. Peeter Märtson’i süüdistatakse selles, et tema 26.11.
4. a. kella 16:49 ajal juhtides mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimisnumbriga 768 APY, millega ta liikus Tallinnas mööda Pirita teed maja nr 12 lähedal suunaga Narva mnt poole teises sõidureas, lähenedes reguleerimata, kuid valgustatud ülekäigurajale, rikkus ettevaatamatusest järgmisi liiklusnõudeid: LE § 46 /lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale/, § 47 /kui reguleerimata ülekäiguraja ees on pärisuunavööndis seisma jäämas või seisma jäänud sõiduk, ei tohi juht sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, jäämata seisma ülekäiguraja ees/, § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/, § 126 p 3 /Juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest/, põhjustades liiklusnõuete eiramise tagajärjel liiklusõnnetuse. Peeter Märtson, juhtides mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimisnumbriga 768 APY minimaalselt kiirusega 86 km/h teelõigul, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 70 km/h, ei kohandanud sõidukiirust arvestades liiklustihedust, ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid selliseks, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mistahes takistuse ees, lähenedes teises sõidureas reguleerimata, kuid valgustatud ülekäigurajale, ei vähendanud sõidukiirust enne ülekäigurada vaatamata sellele, et paremal sõidureas liikunud sõiduauto oli peatunud enne ülekäigurada jalakäijale tee andmiseks. Eirates ettevaatamatusest eelnimetatud liiklusnõudeid, ei andnud Peeter Märtson reguleerimata ülekäigurajal paremalt vasakule teed ületavale jalakäijale O. G.sõites talle otsa, tekitades kannatanule O. G. liiklusõnnetuses tervisekahjustusi: peaajuvapustus ja põrutushaav pea piirkonnas, paremal III-VI ja vasakul III-IV roiete stabiilsed murrud, IV nimmelüli ristjätke murd vasakul, vaagnaluude murrud (ristluuniudeluuliigese lahknemine vasakul, vasakpoolse häbemeluu alumise haara killunenud vähese nihkumisega murd ja ülemise haara murd kaugmises osas ulatusega puusanapa eesserva), vasaku pindluu topeltmurd peaaluses osas, rebimishaav parema põlve piirkonnas, tervisekahjustused jäljed pea ja näo piirkonnas armid otsmiku-kiiru piirkonnas vasakul (juustega kaetud peanahal), alahuulel vasakul, keskosas lõual ja lõua all paremal ning
5. hamba (ülalõuas paremal) pikisuunaline murd ja
6. hamba (alalõuas vasakul) kildmurd, tervisekahjustuse jäljed alajäsemetel – paranev pigmenteerunud arm parema põlve välispinnal, kaks pigmenteerunud armi parema sääre keskmises kolmandikus sirutus-sisepinna piiril, imendumise lõppjärgus nahaalune verevalum vasaku sääre välispinnal ja pigmenteerunud arm vasaku sääre keskmises kolmandikus sirutuspinnal, millised tervisekahjustused ei ole eluohtlikud, kuid vajavad pikaajalist ravi, mille kestvus ületas 4 kuud. Oma tegevusega pani Peeter Märtson toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Süüdistatav Peeter Märtson tunnistas ennast kuriteos kohtuistungil süüdi ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde tema karistamise osas. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Peeter Märtson-’le mõistetavaks karistuseks KarS § 423 lg.1 alusel 1 /ühe/ aasta 6 /kuue/ kuulise vangistus, mis jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 /kolme/ aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava süüditunnistamine ja tema karistamise kohta kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Peeter Märtson tuleb süüdi tunnistada KarS § 423 lg.1 järgi ning mõista karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanule O. G. tekitati füüsiline, moraalne ja varaline kahju. Tsiviilhagi on esitatud summas 50 000.- krooni. Süüdistatavalt tuleb välja mõista kohtukulud s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha- II astme kuriteo eest 1,5 miinimumpalka (6525.-krooni) ja ekspertiisi kulud KrMS § 180 lg.3 alusel osaliselt võttes arvesse süüdimõistetud materiaalset olukorda . Kohtunik: