← Eesti

1-08-3687\2

1-08-3687 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. märtsil 2008.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-3687 (07930000065) Kohtunik Rafkat Minzatov Kri

§ 25

lg 1,2 järgi, käskmenetluses Süüdistatav Alexander Mikhalenko Elukoht xxx, isikukood 35601302233, VF kodanik, keskeriharidus, emakeel – vene keel, töövõimetu. Varasem karistatus: - 28.08.2006.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS §

§ 25lg 1,2 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses ehk summas 2500 krooni tingimisi katseajaga 3 aastat Kar

S § 73 alusel; - 09.01.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS §

§ 25lg 1,2 järgi rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses ehk summas 2000 krooni tingimisi katseajaga 3 aastat Kar

S § 73 alusel. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 30.07.2007.a. RESOLUTSIOON Tunnistada Alexander Mikhalenko süüdi KarS §

§ 25

lg 1,2 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 30 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Suurendada KarS § 65 lg 2 alusel uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 28.08.2006.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt kohtuotsuse nr 1-06-9549 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra 2500 krooni ulatuses ja lõplikuks karistuseks määrata Mikhalenkole rahaline karistus 80 miinimumpäevamäära ulatuses ehk summas 4000 (neli tuhat) krooni. Rahaline karistus tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr xxx SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr xxx Hansapangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber xxx ning selgitus: „Alexander Mikhalenko, 1-08-3687, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 1-08-3687 Alexander Mikhalenkole valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid – 400 sigaretti „Arktika Ljogkije“, mis asuvad hoiul MTA Ida Maksu- ja Tollikeskuse tolliinspektuuri laos, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Alexander Mikhalenkolt riigituludesse välja kriminaalmenetluse kulud - kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 7 (seitse) krooni, määratud kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel õigusabi osutamise eest 3964 (kolm tuhat üheksasada kuuskümmend neli) krooni 80 senti ning sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada Alexander Mikhalenko osaliselt kriminaalmenetluse kulude maksmisest. Mõista süüdistatavalt riigituludesse sundraha summas 3000 (kolm tuhat) krooni, määratud kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel õigusabi osutamise eest 2000 (kaks tuhat) krooni. Ülejäänud kriminaalmenetluse kulude osa jätta riigi kanda. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr zzz SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr xxx Hansapangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber xxx ning selgitus: „Alexander Mikhalenko, 1-08-3687, kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. Maakohus tuvastas Alexander Mikhalenkot süüdistatakse selles, et olles varem 12.12.2003 ja 16.02.2006 Maksu- ja Tolliameti poolt karistatud Tolliseadustiku § 283-1 lg 1 ja Tolliseaduse § 73 lg 1 järgi ning 28.08.2006 ja 09.01.2008 Viru Makohtu poolt karistatud KarS §

§ 25

lg 1,2 järgi, taas pani toime kuriteo järgmistel asjaoludel: Alexander Mikhalenko ületades

  1. mail
  2. a kell 00:20 Narvas Eesti Vabariigi riigipiiri tollipiiripunkti jalakäijate liiklusriba kaudu, liikudes Vene Föderatsioonist EV territooriumile, piiri passikontrollile järgneva tollikontrolli käigus, deklareerides suuliselt 200 tükki Venemaa (edaspidi – VF) päritolu VF aktsiisimarkidega sigaretti ARKTIKA LJOGKIE, üritas toimetada deklareerivat kaupa üle tollipiiri tollikontrolli eest varjatuna. Kuid kavandatud tegu lõpule viia ning välja viia tollikontrolltsoonist deklareeritavat ja tollikontrolli eest varjatud kaupa tal ei õnnestunud temast sõltumatutel põhjustel: tollikontrollitsoonis läbiviidud tollikontrolli tulemusel avastati lisaks deklareeritule veel VF päritoluga ja aktsiisimärkiga 400 tk sigaretti ARKTIKA LJOGKIE, mis olid peidetud jope all olevas vesti taskutes ning ei olnud tema poolt mingil viisil deklareeritud, mille kohta Ida maksu- ja tollikeskuse Narva tollipunkti ametnik koostas füüsilise isiku väärteoprotokolli nr EE560/
  3. Samasugused süüteod pani Alexander Mikhalenko toime ka 13.11.2003.a, mille eest talle kohaldati väärteokaristusena 12.12.2003.a otsusega nr 5500/087 rahatrahv 180 krooni, mis pole tasutud, 24.04.2004.a ja 09.07.2004.a, mille eest karistati teda 28.08.2006.a Viru Maakohtu otsusega nr 106-9549 rahalise karistusega kolmeaastase katseajaga, 18.01.2006.a., mille eest talle kohaldati 2 1-08-3687 väärteokaristusena 16.02.2006 otsusega EE560/013 rahatrahv 360 krooni, 20.08.2006, 15.09.2006, mille eest karistati teda 09.01.2008.a Viru Maakohtu otsusega nr 1-06-12722 rahalise karistusega kolmeaastase katseajaga. ATKAS § 57 lg 1 alusel on vähemalt 18 aasta vanusel reisijal lubatud väljastpoolt EÜ territooriumi ühe päeva jooksul esmakordsel Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks aktsiisivabalt toimetada Eestisse koos temaga liikuvas pagasis tubakatooteid mitte rohkem kui 200 sigaretti või 100 sigarillot või 50 sigarit või 250 grammi suitsetamistubakat või 250 grammi närimistubakat. Tolliseaduse § 37 lg 2 ja § 47 lg 2 alusel, kui reisija pagasis oleva kauba kogus ületab Eesti maksuseadusega kehtestatud maksuvaba koguselist piiri, tuleb esitada kirjalik tollideklaratsioon või reisija deklaratsioon vastavalt kauba tolliterritooriumile toimetamise eesmärgile. Seega pani Alexander Mikhalenko toime KarS § 25 lg 1, 2 - § 391 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo see on, deklareeritava kauba üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamise katse tollikontrollist kõrvale hoidudes, selle deklareerimata jättes, olles isik, kellele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust. 12.03.2008.a koostatud süüdistusakti kohaselt tegi Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna vanemprokurör Larissa Prokopenko ettepaneku tunnistada Alexander Mikhalenko süüdi KarS §

§ 25

lg 2 alusel ja karistada teda rahalise karistusega 30 (kolmkümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 28.08.2006 Ida-Viru Maakohtu poolt kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra 2500 krooni ulatuses ja lõplikuks karistuseks määrata rahalise karistuse 4000 krooni ulatuses. Vastavalt KrMS § 180 lg 3, arvestades Alexander Mikhalenko varalist seisundit, taotleb prokurör jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda, kuna menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu. Maakohus leiab Uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab kohus, et Alexander Mikhalenko süü KarS §

§ 25

lg 1,2 järgi on tõendatud 08.05.2007.a väärteomenetluse lõpetamise määrusega, reisija läbivaatuse aktidega, 08.05.2007.a väärteoprotokolliga, kahtlustatava Alexander Mikhalenko ütlustega, samuti kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega. Süüdistatava tegu kvalifitseeriti õigesti KarS §

§ 25lg 1,2 järgi.

Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse süüteo iseloomu ja karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti prokuröri arvamust karistuse osas. Kohus leiab võimalikult kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning jätab kriminaalmenetluse kulude osa riigi kanda. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS §-dest 251 lg 1, 253 lg 1 ja 254. Rafkat Minzatov Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.