4-08-1601\1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2008.a Paide kohtumaja Väärteoasja number 4-08-1601 Kohtunik Heino-Vello Pihlak Asja läbivaatamise aeg
2. aprill 2008.a, kirjalik menetlus Väärteoasi Raimo Kullamaa kaebus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Üllar Kütt’i 12.02.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2510,08,000367 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Raimo Kullamaa, isikukood 36610282763, elukoht xxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx Kohtuväline menetleja: Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskond RESOLUTSIOON Jätta Raimo Kullamaa kaebus rahuldamata ja Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse 12.02.2008.a otsus väärteoasjas nr 2510,08,000367 muutmata. Saata kohtuotsuse politseijaoskonnale. ärakiri Raimo Kullamaale ja Lääne Politseiprefektuuri Paide Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna
3. veebruari 2008.a otsusega väärteoasjas nr 2510,08,000367 on karistatud Raimo Kullamaad liikluseeskirja (LE) § 124 p 1 rikkumise eest. 19.01.2008.a kella 00.04 ajal juhtis asulasisesel teel Türi linnas mootorsõidukit kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 21 km/h, sõites kiirusega 76+- 5km/h. Raimo Kullamaa pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 järgi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu on väärteo toime pannud isiku kahetsus. Väärteo eest on karistuseks määratud rahatrahv 1 500 krooni s.o 25 trahviühikut ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Kaebaja taotlus 25.02.2008.a saabus Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja Raimo Kullamaa kaebus otsusele väärteoasjas nr 2510,08,
4. Kaebuse esitaja märgib kaebuses, et rahatrahv on tasutud 19.02.2008 ning vaidlustab otsuse lisakaristuse osas. Kaebuse esitaja märgib kaebuses, et pani rikkumise toime öisel ajal, tänav oli tühi. Ta sisenes Türi linna ega pannud õigeaegselt tähele asula märki ning sellega jäi hiljaks ka kiiruse vähendamine. Tahtlus liiklusseaduse rikkumiseks tal ei olnud. Oma teoga ei tekitanud ta liiklusohtlikku olukorda, ei seadnud ohtu kellegi elu, tervist ega vara. Oma tegu kahetseb siiralt. Ta on olnud seadusekuulekas, omab ainult ühte kehtivat väärteokaristust. Juhtimisõigus on igapäevaelus hädavajalik ning ilma sõiduauto kasutamiseta tekib ületamatuid raskusi isiklikus elus kui ka seoses töise tegevusega. Kaebuse esitaja elab Tartust väljas, töökoht aga asub Tartu linnas. OÜ ROKK & MP, kus ta töötab, teostab ventilatsiooni paigaldamise töid üle Eesti ning seoses tegutsemisega teistes äriühingutes on hädavajalik sõita objektide vahet üle Eesti. Noorem laps õpib Tartus, samuti töötab abikaasa Tartus. Juhtimissõigusest ilmajäämine mõjuka raskelt nii perele kui pärsiks kaebuse esitaja töö- ja ärialast tegevust. Kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta ning on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 29.02.2008.a kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma vastuses võttis alljärgneva seisukoha. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Menetlusalune isik pani toime ühiskonnaohtliku teo, millega seadis ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Karistuse määramisel on arvestatud teoohtlikkust ja menetlusaluse isiku eelnevaid kehtivaid samalaadseid rikkumisi. Kuna menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud rahaliste karistustega, on näha, et need pole oma eesmärki täitnud, mistõttu määras kohtuväline menetleja rahalise karistuse 1500 krooni koos lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Kohtuvälise menetlejana jääb Üllar Kütti väärteoasjas nr 2510,08,000367 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud rahalist karistust, mis on 1500 krooni koos lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus väärteoasjas nr 2510,08,000367 tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning karistuse tühistamiseks ei ole põhjust. Asjaolu, et mootorsõiduki juhtimisõigust on vaja töö tegemiseks, oli talle teada enne rikkumise toimepanemist ja samuti sellisele rikkumisele järgneda võiv võimalik karistus. See aga ei hoidnud teda rikkumise toimepanemisest. Kohtuväline menetleja ei pea vajalikuks kohtuistungist osavõttu ja on nõus väärteoasja kirjaliku menetlemisega. Kohtu seisukoht Vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leidis, et käesolevat väärteoasja saab lahendada kirjalikus menetluses. 2 KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LS § 7422 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Vastavalt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile väärteoasjatoimikus (VTT tl 4) kasutas liiklusjärelvalve kiirusemõõteseadet Stalker Dual DC083448, mis on taadeldud (tunnistus TTRSS-07/00020) ja testitud 18.01.2008 kell 19.
5. Seade on olnud töökorras. Seadme töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine asulasisesel teel, hea nähtavusega, tehisvalgusel vihmase ilmaga ning märja teekattega teel. Seadme lugem mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel oli 76 km/h, mõõdetaval teelõigul oli lubatud sõidukiirus 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 5 km/h, seega ületas Raimo Kullamaa poolt juhitud mootorsõiduk mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Raimo Kullamaa on allkirjaga kinnitanud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli õigsust (VTT tl 4 pöördel). Vastavalt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile (VTT tl 3) on Raimo Kullamaa 19.01.2008 andnud toime pandud väärteo kohta järgmisi ütlusi: „Juhtisin autot 859 MGT lubatust kiiremini. Kahetsen tehtut.“ Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et väärteoasjas leiduvate kirjalike tõenditega (menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll) on tõendamist leidnud, et 19.01.2008.a kella 00.04 ajal juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 21 km/h võrra, sõites kiirusega 76 +/- 5 km/h, seega on menetlusalune isik toime pannud talle väärteoprotokollis süüks arvatud väärteo. Tegemist on Liikluseeskirja § 124 p 1 nõude rikkumisega (suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 km/h) ja väärtegu on õieti kvalifitseeritud LS § 7422 lg 2 järgi. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. Kohus ei ole neid tuvastanud. Menetlusalune isik on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi. Järgnevalt hindab kohus, kas kohtuväline menetleja on karistust määrates lähtunud karistuse mõistmise alustest. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis menetlusaluse isiku puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on Raimo Kullamaa tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut kogu menetluse vältel, mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on arvestanud kergendava asjaoluga. Vastavalt karistusregistri teatisele (VTT tl 5) on tal kaks kehtivat väärteokaristust: Lääne PP 23.10.2006 otsusega karistamine LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 3000 krooni ja Lõuna PP 12.06.2007 otsusega LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 3000 krooni. Mõlemad on lubatud sõidukiiruse ületamine eest. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta, kuid karistusregistri seaduse § 26 lg 5 sätestab, et kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaeg viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- või lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Nimetatud asjaolule on viidanud ka kohtuväline menetleja väärteoasja otsuses lisakaristuse määramise põhjenduses – menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada 3 seadusekuulekalt käituma. Tuvastamist on leidnud korduv lubatud kiiruse ületamine alates oktoobrist 2006.a. Seejuures ei ole kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmist. Lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust, mida varem kohaldatud ei ole. Seega on väär arusaamine, et tal on üks kehtiv karistus. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et lubatud sõidukiiruse ületamine mootorsõiduki juhi poolt on süütegu, mis seab peale rikkuja enda ohtu ka teised ühiskonnaliikmed. Seetõttu on karistuse mõistmisel kindlasti üheks oluliseks aspektiks ka õiguskorra kaitsmise huvid ning tegemist on riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega. LS § 7422 lg 2 järgi mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis, karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Karistusseadustiku (KarS) § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. LS 7422 lg 4 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kokkuvõtvalt kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel lähtunud seaduses sätestatud alustest, karistus on põhjendatud. Kaebuses toodud asjaolud ei anna põhjust lisakaristuse tühistamiseks. Kohus peab vajalikuks märkida, et lubatud kiiruse ületamine on tuvastatud alles linna tänaval, mitte vahetult linna sisenemisel. See asjaolu näitab rikkumise otsest tahtlust, mitte asula märgi märkamata jätmist ega saa olla ettevaatamatusest tingitud eksitus. Seadusandja on õiguskorra ja kodanike huve arvestades pidanud alates oktoobrist 2005 sellist väärtegu karmima karistamise väärseks teoks, lisades lisakaristuse kohaldamise. Karistus isikule määratakse toime pandud süülise teo eest, mitte mingi muu põhjuse järgi. Seetõttu ei ole arvestatavad menetlusaluse isiku poolt esitatud põhjused, miks ei ole võimalik teda karistada lisakaristusega. Tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Asjas ei esine arusaamist, et liikluseeskirjadest tuleb igal ajal ja alati kinni pidada, ka öisel ajal. Lubada ei või endale ka juhuslikku kiiruse ületamist. Rikkumine ei ole esmakordne, isikule on liiklus- ja karistusparktikas selgeks saanud, mida toob endaga kaasa kiiruse ületamine või muu liiklusalane rikkumine. Menetlusalune isik ei ole ainult rahatrahvidest järeldusi enda jaoks teinud. Järeldusi ei teinud ka peale protokolli koostamist, jättes vastulause esitamata kohtuvälisele menetlöejale. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest ja seadusesätetest, leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 12.02.2008.a otsus väärteoasjas nr 2510,08,000367 tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 120 lg 1, 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3 ning LS §-st 7422 lg 2 ja
6. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 4