) §§ 7419 lg 1; § 741 lg 1; Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 661 lg 1 järgi. 24.01.2008.a üldmenetluse otsusega nr 2670,07,017712 on määratud T. Post`ile kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest, kohaldades Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 63 lg 1,
25.12.2007.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Deniss Teder`i poolt väärteoprotokoll nr AB959093 selle kohta, et 25.12.2007.a kella 10.20 ajal Pärnumaal Audru vallas Audru-Tõstamaa tee 5. km juhtis T. Post mootorsõidukit (Audi 80, r/n XXXXXX) alkoholijoobes, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, millega eiras Lääne PP Pärnu PO konstaabel Erki Vainult`i poolt 24.12.2007.a antud seaduslikku korraldust – mitte juhtida mootorsõidukit kuni kainenemiseni; sõidukil puudus kohustuslik liikluskindlustuse leping, millega rikkus LE §§ 76 p 1; 70 p 1,2 ja KarS § 276 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
S § 276; LKindlS § 661 lg 1 järgi. 17.01.2008.a üldmenetluse otsusega nr 2670,07,017747 on määratud T. Post`ile kohtuvälise menetleja poolt antud väärteo toimepanemise eest, kohaldades KarS § 63 lg 1,
Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud T. Post`i suhtes lisakaristust
Kaebuse sisu 08.02.2008.a esitas T. Post Pärnu Maakohtule kaebus väärteoasjades koostatud üldmenetluse otsustele taotlusega temale kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvide vähendamiseks poole võrra ning kohaldatud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise – tühistamiseks. Kaebaja tunnistab väärtegude toimepanemist ning saab aru tegude tõsidusest, kuid palub karistuse määramisel arvestada, et nimetatud eksimused on esmakordsed ning T. Post`il puudub ajutiselt sissetulek, mis teeb kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvide tasumise väga raskeks. Kaebuse esitaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Tomson oma 20.02.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjades vastu võetud otsused muutmata ja T. Post`i kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel: Kohtuväline menetleja leiab, et isik, kes juhib mootorsõidukit alkoholijoobes on üliohtlik nii endale kui teistele kaasliiklejatele ja näitab tema suhtumist ühiskonda, kus iga päev kaotab keegi liikluses elu. Mootorsõiduki juhina pidi menetlusalune isik olema teadlik kehtivast seadusandlusest, so mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis võidakse karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja lisakaristusena võib kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3-st kuust kuni 9 kuuni. Liiklusseaduse kohaselt võib lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse ära võtta kõigilt, kes on toime pannud väärteo
Seadus ei sea tingimusi menetlusaluste isikute osas. Karistus määratakse vastavalt karistusõiguse normidele. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Lisaks arvestatakse otsuse tegemisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt kõnealustes asjades tuvastatud ei ole, kuid karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades on kohtuvälise menetleja poolt selgelt põhjendatud karistuste määramise aluseks võetud asjaolud. Menetleja on seisukohal, et esitatud kaebusest võib välja lugeda vaid eesmärki – saada kergem karistus. Selliste liiklusnõuete rikkumiste osas nagu joobeseisundis juhtimine, on politseil nulltolerants, mistõttu karistus on üks vahend nende õiguserikkumiste toimepanemise vähendamisel. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 1 palub menetleja jätta kohtuvälises menetluses T. Post`i suhtes koostatud otsused muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Pärnu Maakohtu seisukoht 2
lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises, so protokollidega alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel ning kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja tunnistab väärtegude toimepanemist ning ei vaidlusta väärteomenetlustes tehtud toiminguid, nõustudes rikkumiste kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et kõnealustes ajades puuduvad tegude õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning teod ise on koosseisupärased. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlused läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsused tuginevad väärteomenetluste käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja tegudele on antud õige juriidiline hinnang ning otsued väärteoasjades on seaduslikud, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluste lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel. Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud temale kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvide vähendamist poole võrra ja kohaldatud lisakaristuse tühistamist majanduslikel põhjustel. Samuti palub T. Post arvestada karistuse mõistmisel tema siirast kahetsust. LE § 76 p 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis so alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
lg 2 alusel võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. T. Post`i on väärteoasjas nr 2670,07,017712 kohtuvälise menetleja poolt karistatud
lg 1 alusel rahatrahviga 170 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul üle sanktsiooni keskmise määra ning väärteoasjas nr 2670,07,017747 samuti
lg 1 alusel rahatrahviga 278 trahviühiku ulatuses, mis on sanktsiooni maksimaalmäära lähedases määras ja
Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. Nähtuvalt asja materjalidest juhtis kaebuse esitaja 24.12.2007.a kella 23.00 ajal Pärnumaal Audru vallas Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee 3,2. km mootorsõidukit alkoholijoobes; omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust; sõidukil puudus kohustuslik liikluskindlustuse leping, millega rikkus LE §§ 76 p 1; 70 p 1,2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
S § 661 lg 1 järgi ning 24.01.2008.a asjas koostatud üldmenetluse otsusega nr 2670,07,017712 on määratud T. Post`ile kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest, kohaldades KarS § 63 lg 1,
Antud juhul ei kohaldanud kohtuväline menetleja kaebuse esitaja suhtes lisakaristust, kuivõrd T. Post`il puudusid eelnevad kehtivad väärteokaristused. Rahatrahv väärteo toimepanemise eest on määratud üle sanktsiooni keskmise määra. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega vastavalt KarS § 56 lg
Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud T. Post`i suhtes lisakaristust
Arvestades eelnevat asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on põhjendatud rahatrahvi määramine sanktsiooni maksimaalmäära lähedases määras ning lisakaristuse kohaldamine kaebuse esitaja suhtes, kuivõrd Liiklusseaduse kohaselt võib lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse ära võtta kõigilt, kes on toime pannud väärteo
7419 lg 1 mõttes. Lisakaristuse kohaldamisel lähtus kohtuväline menetleja asjaolust, et kaebuse esitajale koostati eelmisel päeval väärteoprotokoll muuhulgas mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse esitaja oma senisest käitumisest järeldusi teinud ning leiab, et karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades, so arvestades võimalust mõjutada T. Post`i edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, on T. Post`ile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastavuses karistuse kohaldamise alustega ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks, sh kohaldatud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise – tühistamiseks. Kohus asus seisukohale, et antud juhul ei saa kergendava asjaoluna arvestada isiku siira kahetsusega, kui isik kaks korda lühikese ajavahemiku jooksul, kõnealuses asjas vähem kui 24 tunni jooksul, tabatakse mootorsõiduki juhtimiselt alkoholijoobes. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, mille kohaselt kuulub mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimine ühiskonna liikmeid enim ohustavate õiguserikkumiste hulka, mille puhul tuleb rakendada karmimaid karistusi. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel H. Hansen`i poolt 24.01.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,07,017712 ja Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar I. Veber`i poolt 17.01.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,07,017747 ei kuulu tühistamisele ning T. Post`i kaebus ei kuulu rahuldamisele. Anu Tammeniit Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.