lg 2¹p 1 ja 392 lg 2 p 2 järgi; Roman Keridani süüdistus
lg 2 p 1 – 22 lg 3 ja 392 lg 2 p 2 – 22 lg 3 järgi; Aleksandr Kudrjašovi süüdistus
lg 2¹ p 1 – 22 lg 3 ja 392 lg 2 p 2 järgi; Toivo Hüpsi süüdistus
lg 2¹ p 1 – 22 lg 3, 392 lg 2 p 2 – 22 lg 3 ja 418 lg 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
järgi rahalise karistusega 10100 krooni ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks Kaitsjad Adv. Monika Mägi, Natalia Suvorova, Toomas Alp, Oleg Nišajev RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 02. oktoobri 2007.a otsus osaliselt Marko Vestmanile
lg 2¹ p 1 järgi mõistetud karistuses ja
Teha uus otsus: Mõista Marko Vestmanile
lg 2¹ p 1 järgi karistuseks 15 aastat vangistust.
lg 1 alusel mõista Marko Vestmanile liitkaristuseks 15 (viisteist) aastat vangistust. Mõista Mati Pisale
Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Marko Vestmani kaitsja adv. Monika Mägi ja Mati Pisa kaitsja adv. Toomas Alpi apellatsioonid rahuldada osaliselt. Žilvinas Katiliuse kaitsja adv. Natalia Suvorova, Roman Keridani ja tema kaitsja adv. Oleg Nišajevi ning ringkonnaprokurör Rita Siniväli apellatsioonid jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1 Marko Vestmann tunnistati süüdi
lg 2¹ p 1 järgi ja karistati 18 aastase vangistusega,
lg 2 p 2 järgi 8 aastase vangistusega, liitkaristuseks mõisteti
Karistusaja alguseks loeti 07.02.2006.a. 1.2 Mati Pisa tunnistati süüdi
Karistusaja alguseks loeti 07.02.2006.a.
2 1.3 Roman Keridan tunnistati süüdi
Karistusaja alguseks loeti 08.02.2006.a.
1.4 Žilvinas Katilius tunnistati süüdi
lg 2¹ p 1 järgi ja karistati 12 aastase vangistusega,
Liitkaristuseks mõisteti
Karistusaja alguseks loeti 08.02.2006.a. 1.5 Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi veel Toivo Hüps ja Aleksandr Kudrjašov, kuid nende suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud. 2.1 Marko Vestman tunnistati
lg 2¹ p 1 järgi süüdi selles, et tema, olles varem karistatud ebaseadusliku narkootiliste ainete salakaubaveo ja käitlemise eest, eesmärgiga saada suurt varalist kasu läbi narkootikumide müügi Eestis ja mujal riikides, alates 2005.a sügisest ja jaanuarist 2006 koos Mati Pisaga organiseeris ja juhtis kuni 07.02.2006.a suures koguses narkootiliste ainete hašiši ja kanepi salakaubavedu Hollandi Kuningriigist tuvastamata isikutelt üle riigipiiri Eesti Vabariiki ning nimetatud narkootiliste ainete käitlemist Eestis. Nii värbas Marko Vestman 2005.a septembri lõpus Pärnus kaugsõiduautojuht Aleksandr Kudrjašovi vedama ebaseaduslikult narkootilisi aineid üle riigipiiri, andis Pärnus Savi tn 39 asuva DIO bensiinitankla territooriumil tema kasutusse mobiiltelefoni NOKIA, milles Tele2 sim-kaart, mille kaudu juhendas ja kontrollis viimast, kuidas ja kellelt Hollandis narkootilised ained kätte saada ning kellele Eestis narkootilised ained edasi toimetada. Seejärel korraldas tema telefoni teel eeluurimisel tuvastamata kontaktide kaudu Hollandis Rotselaari lähedal septembri lõpus oktoobri alguses 2005.a kahe tuvastamata koguses hašišit sisaldava pappkasti üleandmise tuvastamata isiku poolt Aleksandr Kudrjašovile, millised A. Kudrjašov toimetas M.Vestmani korraldusel ja telefoni teel pidevalt juhtnööre saades sõidukiga Scania reg nr xxx xxx (haagis xxx xx) 04.10.2005.a üle Eesti Vabariigi riigipiiri Eestisse. Marko Vestman võttis ise nimetatud kastid narkootilise ainega 04.10.2006.a Pärnus, Savi tn 39 asuvas DIO bensiinitanklas Aleksandr Kudrjašovilt vastu. Ebaseaduslikult Eesti Vabariiki toimetatud hašiši salakaubaveo eest maksis Marko Vestman 06.10.2005.a Tallinnas A.Kudrjašovile 80 000.- krooni. Ebaseaduslikult Eesti Vabariiki toimetatud tuvastamata koguses (2 pappkasti) hašišit hoidis või hoiab Marko Vestman seni tuvastamata kohas. Peale selle Marko Vestman ja Mati Pisa omandasid 2006.a jaanuaris Marko Vestmani ettepanekul, tuvastamata kohas ja isikult suures koguses narkootilist ainet - 56,76 kg hašišit, mida hoidsid eelneval kokkuleppel Toivo Hüpsiga viimase korteris Tallinnas aadressil x kuni kinnipidamiseni 08.02.2006.a. Samuti Marko Vestman koos tuvastamata isikutega ja Leedu kodanik Žilvinas Katiliusega organiseeris 03.02.2006.a Hollandist St.Herrenberg lähedalt seitsme pappkasti kokku 135,466kg hašiši üleandmise Zilvinas Katiliuse poolt A.Kudrjašovile. Ka organiseeris Marko Vestman telefoni teel samal päeval Hollandist eeluurimisel tuvastamata isikute poolt kahe koti 6 774 g tetrahüdrokannabinooli sisaldusega kanepiõisikute (marihuaana) üleandmise A. Kudrjašovile. Marko Vestman kontrollis telefoni teel A.Kudrjašovi ja narkootiliste ainete liikumist, korraldas narkootilise aine toimetamise A.Kudrjašovini, juhendasid teda aine vastuvõtmiseks ja selle salakaubana üle Eesti Vabariigi riigipiiri (Ikla piiripunkti kaudu) Eestisse toomiseks 3 06.02.2006.a ning seejärel korraldas Tallinnas hašiši üleandmise A.Kudrjašovi poolt eeluurimisel kindlakstegemata isikutele koos M. Pisaga. Samuti korraldasid Marko Vestman ja Mati Pisa, viimase kokkuleppel Roman Keridaniga tuvastamata isikute poolt nimetatud narkootilise aine hašiši edasitoimetamise Roman Keridani elukohta Tallinnas x. Nimetatud aadressilt tõstis Marko Vestman 07.02.2006.a eelnevalt Roman Keridani ja Mati Pisa poolt sama korteri ukse taha tõstetud kastid hašišiga Žilvinas Katiliuse sõiduautosse Honda Accord reg nr xxx xxx, osa narkootilist ainet - 716,0g hašišit vedas Marko Vestman koos Mati Pisaga kuni kinnipidamiseni Roman Keridani s/a-ga Mercedes Benz, reg nr xxx xxx. Üks kast 18,45 kg hašišiga jäeti Roman Keridani korterisse. Tuvastamata isikute poolt anti koos narkootikumidega R.Keridanile mobiiltelefon Mati Pisale edastamiseks edasiste käitumisjuhiste saamiseks. Sama telefoni teel käskis Marko Vestman 07.02.2006 Mati Pisal minna kokkusaamisele Aleksandr Kudrjašoviga , viimaselt narkootilise aine saamiseks, kuid M.Pisa ei võtnud A.Kudrjašovilt kotte kanepiõisikutega vastu. Seejärel võttis Marko Vestman isiklikult kaks majapidamiskotti 6774g kanepiõisikutega 07.02.2006.a kella 18.00 paiku Tallinnas, x asuvate garaažide lähedal A.Kudrjašovilt vastu ning toimetas koos Mati Pisaga Toivo Hüpsi korterisse Tallinnas x, kus nad kanepi ühte kotti umber tõstsid ja hoidsid kuni kinnipidamiseni 07.02.2006 kell 23.16. Toivo Hüpsi korterist leiti 07.02.2006 läbiotsimisel 56,76 kg hašišit ja 6 774g kanepiõisikuid (marihuaana). Roman Keridani elukohast leiti 08.02.2006.a teostatud läbiotsimisel pappkast 18,45 kg hašišiga. Žilvinas Katiliuse sõiduautost Honda Accord leiti 08.02.2006 teostatud läbiotsimisel 6 pappkasti kokku 116,3 kg hašišiga. Mati Pisa ja Marko Vestmani kinnipidamisel 07.02.2006 sõiduautos Mercedes-Benz leiti Mati Pisa taskust ja sõidukist kokku 716,0 g hašišit. Kokku võeti Maksu-ja Tolliameti töötajate poolt ära 196.23 kg hašišit ja 6774g kanepiõisikuid. 2.2
Vestman süüdi selles, et tema, olles varem karistatud ebaseadusliku narkootiliste ainete salakaubaveo ja käitlemise eest, eesmärgiga saada suurt varalist kasu läbi narkootikumide müügi Eestis ja mujal riikides, alates 2005.a sügisest ja jaanuarist 2006 organiseeris ja juhtis ebaseaduslikult kuni 07.02.2006.a suures koguses narkootiliste ainete hašiši ja kanepi salakaubavedu Hollandi Kuningriigist tuvastamata isikutelt üle riigipiiri Eesti Vabariiki ning nimetatud narkootiliste ainete käitlemist Eestis. Nii värbas Marko Vestman 2005.a septembri lõpus Pärnus kaugsõiduautojuht Aleksandr Kudrjašovi vedama ebaseaduslikult narkootilisi aineid üle riigipiiri, andis Pärnus, Savi tn 39 asuva DIO bensiinitankla territooriumil tema kasutusse mobiiltelefoni NOKIA, milles Tele2 sim-kaart, mille kaudu juhendas ja kontrollis viimast, kuidas ja kellelt Hollandis narkootilised ained kätte saada ning kellele Eestis narkootilised ained edasi toimetada. Seejärel korraldas ta telefoni teel eeluurimisel tuvastamata kontaktide kaudu Hollandis Rotselaari lähedal septembri lõpp oktoobri algus 2005.a kahe tuvastamata koguses narkootilist ainet hašiš sisaldava pappkasti üleandmise tuvastamata isiku poolt Aleksandr Kudrjašovile, millised A. Kudrjašov toimetas M.Vestmani korraldusel ja telefoni teel pidevalt juhtnööre saades sõidukiga Scania reg nr xxx xxx (haagis xxx xx) 04.10.2005.a üle Eesti Vabariigi riigipiiri Eestisse. Marko Vestman võttis ise nimetatud kastid narkootilise ainega 04.10.2006.a Pärnus Aleksandr Kudrjašovilt vastu. Ebaseaduslikult Eesti Vabariiki toimetatud hašiši salakaubaveo 4 eest maksis Marko Vestman 06.10.2005.a Tallinnas A.Kudrjašovile 80 000.- krooni. Ebaseaduslikult Eesti Vabariiki toimetatud tuvastamata koguses (2 pappkasti) narkootilist ainet hašišit hoidis või hoiab Marko Vestman seni tuvastamata kohas. Samuti Marko Vestman koos tuvastamata isikutega ja Leedu kodanik Žilvinas Katiliusega organiseeris 03.02.2006.a Hollandist St.Herrenberg lähedalt seitsme kasti, kokku 135,466 kg hašiši üleandmise Zilvinas Katiliuse poolt A.Kudrjašovile. Samuti organiseeris Marko Vestman telefoni teel samal päeval Hollandist eeluurimisel tuvastamata isikute poolt kahe koti, kokku 6774 g tetrahüdrokannabinooli sisaldusega kanepiõisikute (marihuaana) üleandmise A. Kudrjašovile. Marko Vestman kontrollis telefoni teel A.Kudrjašovi ja narkootiliste ainete liikumist, korraldas narkootilise aine toimetamise A.Kudrjašovini, juhendas A.Kudrjašovi narkootilise aine vastuvõtmiseks ja narkootiliste ainete salakaubana üle Eesti Vabariigi riigipiiri (Ikla piiripunkti kaudu) Eestisse toomiseks 06.02.2006.a, ning seejärel korraldas Tallinnas narkootilise aine hašiši üleandmise A.Kudrjašovi poolt eeluurimisel kindlakstegemata isikutele. Samuti korraldasid Marko Vestman ja Mati Pisa, Mati Pisa eelneval kokkuleppel Roman Keridaniga tuvastamata isikute poolt nimetatud narkootilise aine hašiši edasitoimetamise Roman Keridani elukohta Tallinnas x, kust Marko Vestman 07.02.2006.a eelnevalt Roman Keridani ja Mati Pisa poolt sama korteri ukse taha tõstetud kastid hašišiga Žilvinas Katiliuse sõiduautosse Honda Accord tõstis. Osa - 716,0 g hašišit vedas Marko Vestman koos Mati Pisaga kuni kinnipidamiseni Roman Keridani s/a-ga Mercedes Benz. Üks kast 18,45 kg hašišiga jäeti Roman Keridani korterisse. Marko Vestman võttis isiklikult kaks kotti narkootilise 6774g kanepiõisikutega 07.02.2006.a kella 18.00 paiku Tallinnas, x asuvate garaažide lähedal A.Kudrjašovilt vastu ning toimetas koos Mati Pisaga ja Mati Pisa eelneval kokkuleppel Toivo Hüpsiga viimase korterisse Tallinnas x. 2.3 Mati Pisa tunnistati
Peale selle oli Mati Pisale esitatud M. Vestmani süüdistusega samasisuline süüdistus
Pisa õigeks. 2.4 Roman Keridan tunnistati
lg 2 p 1 – 22 lg 3 järgi süüdi selles, et tema, vastavalt jaanuaris 2006 sõlmitud suulisele kokkuleppele Mati Pisaga, hoidis ebaseaduslikult koos Mati Pisa ja Marko Vestmaniga 06.-07.02.2006 oma elukohas Tallinnas x Aleksandr Kudrjašovi poolt 06.02.2006.a Eesti Vabariiki ebaseaduslikult toimetatud suures koguses 135,446 kg hašišit, millise ebaseadusliku salakaubaveo suure varalise kasu saamise eesmärgil Hollandist Eestisse organiseerisid ja korraldasid eelnevalt Mati Pisa, Marko Vestman ja Žilvinas Katilius. 07.02.2006.a eelnevalt Roman Keridani ja Mati Pisa poolt sama korteri ukse taha tõstetud kastid hašišiga tõstis Marko Vestman Žilvinas Katiliuse sõiduautosse Honda Accord. Osa korteris hoitud, 716,0g hašišit, vedas Mati Pisa koos Marko Vestmaniga kuni kinnipidamiseni Roman Keridani s/a-ga Mercedes Benz. Ühe kasti - 18,45 kg hašišiga jättis Roman Keridan enda korterisse hoiule kuni kinnipidamiseni, mis 08.02.2006.a leiti ja ära võeti. 5 Oma käitumisega, lubades eelnevalt varjata ja ladustada narkootikume enda korteris, ning hiljem neid enda korteris hoides, samuti andes narkootikumide veoks kasutada enda sõiduauto, lõi Roman Keridan soodusolukorra isikute grupile suure varalise kasu saamise eesmärgil suures koguses narkootilise aine omandamiseks, hoidmiseks ja edasiandmiseks, kuna osutas teadlikult füüsilist ja ainelist kaasabi isikute grupi tahtlikule õigusvastasele teole. Roman Keridanile oli esitatud
lg 2 p 2 – 22 lg 3 järgi veel süüdisus selles, et tema vastavalt jaanuaris 2006 sõlmitud suulisele kokkuleppele Mati Pisaga, hoidis ebaseaduslikult koos Mati Pisa ja Marko Vestmaniga 06.-07.02.2006 oma elukohas Tallinnas x Aleksandr Kudrjašovi poolt 06.02.2006.a Hollandist Eestisse ebaseaduslikult toimetatud 135,446 kg hašišit, millise ebaseadusliku salakaubaveo Hispaaniast Eestisse üle riigipiiri organiseerisid ja korraldasid eelnevalt Mati Pisa, Marko Vestman ja Žilvinas Katilius. Oma käitumisega, lubades eelnevalt varjata ja ladustada narkootikume enda korteris ning hiljem neid enda korteris hoides, samuti andes narkootikumide veoks kasutada enda sõiduauto, lõi Roman Keridan soodusolukorra isikute grupile narkootilise aine salakaubaveoks, kuna osutas teadlikult füüsilist ja ainelist kaasabi isikute grupi tahtlikule õigusvastasele teole. Selles süüdistuses mõistis maakohus R. Keridani õigeks. 2.5 Žilvinas Katilius tunnistati süüdi
lg 2¹ p 1 järgi selles, et tema eesmärgiga saada suurt varalist kasu läbi ebaseadusliku narkootikumide müügi ja eelneval kokkuleppel Marko Vestmani, Mati Pisa ja eeluurimisel tuvastamata isikutega, sõitis 03.02.2006 kella 06.31 reisilennukiga Leedust Hollandisse ning samal päeval omandas Hollandis edasiandmise eesmärgil eeluurimisega tuvastamata kohas ja isikult seitse pappkasti, milles 135,466 kg narkootilist ainet hašišit. Nimetatud aine andis Ž.Katilius üle 03.02.2006 Hollandis St.Herrenberg lähedal Marko Vestmani ja Mati Pisa korraldusel M.Vestmani poolt narkootikumide salakaubaveoks värvatud autojuht Aleksandr Kudrjašovile teadmisega, et viimane toimetab kastid hašišiga 06.02.2006.a ebaseaduslikult üle Eestisse ning tagastab temale Tallinnas. Seejärel saabus Žilvinas Katilius 07.02.2006.a Tallinna, sõitis Marko Vestmani ning Mati Pisa juhatusel x maja juurde, kus Marko Vestman, Mati Pisa ja Roman Keridani kaasabil, toimetas Roman Keridani elukohast x Žilvinas Katiliuse sõiduautosse Honda Accord reg nr xxx xxx kuus pappkasti, millistes kokku 116,3 kg hašišit. Ebaseaduslikult omandatud narkootilised ained vedas Žilvinas Katilius eeluurimisel tuvastamata isikutele edasiandmise eesmärgil oma sõiduautoga Honda Accord Tallinnas Peterburi tee 48 asuva hotell “Susi” parklasse, kust need 08.02.2006.a teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. 2.6
lg 2 p 2 järgi tunnistati Žilvinas Katilius süüdi selles, et tema eesmärgiga saada suurt varalist kasu läbi ebaseadusliku narkootikumide müügi ja eelneval kokkuleppel narkootikumide salakaubaveo korraldamiseks Marko Vestmani ja eeluurimisel tuvastamata isikutega, sõitis 03.02.2006 kella 06.31 reisilennukiga Leedust Hollandisse ning samal päeval omandas Hollandis edasiandmise eesmärgil eeluurimisega tuvastamata kohas ja isikult seitse pappkasti, milles 135,466 kg narkootilist ainet hašišit. Nimetatud narkootilise aine andis Ž.Katilius üle 03.02.2006 Hollandis St.Herrenberg lähedal Marko Vestmani korraldusel M.Vestmani poolt narkootikumide salakaubaveoks värvatud autojuht Aleksandr Kudrjašovile teadmisega, et viimane toimetab kastid hašišiga 06.02.2006.a ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri (Ikla piiripunkti kaudu), ning tagastab temale Tallinnas. Seejärel saabus Žilvinas Katilius 07.02.2006.a Tallinna, sõitis Marko Vestmani juhatusel x maja juurde, kus Marko Vestman, Mati Pisa ja Roman Keridani kaasabil, toimetas Roman Keridani elukohast 6 Žilvinas Katiliuse sõiduautosse Honda Accord kuus pappkasti, millistes kokku 116,3 kg hašišit. Ebaseaduslikult omandatud narkootilised ained vedas Žilvinas Katilius eeluurimisel tuvastamata isikutele edasiandmise eesmärgil oma sõiduautoga Honda Accord Tallinnas Peterburi tee 48 asuva hotell “Susi” parklasse, kust need 08.02.2006.a teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. APELLATSIOONIDE SISU 3. Marko Vestmani kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja oma kaitsealuse õigeksmõistmist menetlusõiguse normide rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Apellatsiooni põhjendused on järgmised. 3.1 Kohus on otsuses loetlenud kohtuistungil uuritud tõendeid, kuid jätnud need tõendamiseseme asjaoludega seostamata ja teinud alusetuid järeldusi kuritegude objektiivsete ja subjektiivsete koosseisude täidetuse osas. Ka on kohus jätnud põhjendamatult kõrvale süüdistatavat õigustavad tõendid ja hinnanud süüstavaid tõendeid ebaõigesti. Apellant on seisukohal, et mitte ühestki kohtulikul urimisel käsitletud tõendist ei nähtu, et 2005.a oktoobris A. Kudrjašovi poolt Eestisse transporditud 2 pappkasti sisaldasid narkootikume. A. Kurdrjašovi umbmäärastest ütlustest ei saa kohus teha järeldust, et kahes kastis ei olnud arvutid vaid narkootiline aine. Tulenevalt asjaolust, et süüdistus ei ole kastide sisu määratlenud, ei ole
3.2 2. episoodis on kohus arvesse võtnud ka T. Hüpsi korterist leitud hašiši koguse – 61,48 kg, mille hulka on ekslikult arvatud ka 486 grammi lidokaiini, mis ei sisalda narkootilisi aineid. Selles episoodis esinevad kohtuotsuse põhjendavas osas puudujäägid, mistõttu jääb ebaselgeks, kas kohus luges süüdistuse selles osas mittetõendatuks või tõendatuks. Kohus ei ole süüdistuse versiooni ja kaitsja seisukohti põhjendavas osas üldse käsitlenud. Apellant on seisukohal, et T. Hüpsi korterist leitud 60,99 kg hašišiga ei ole tõendatud. 3.3 Apellant on seisukohal, et kohus on esitatud tõendite põhjal ekslikult leidnud, et M. Vestman täitis nii 7 pappkasti kui ka 2 turukotiga seotud sündmuste puhul
Kohus on ekslikult asunud seisukohale, et tõendatud on M. Vestmani teadmine 7 pappkasti veost Hollandist Eestisse ning nendes kastides sisalduvatest narkootikumidest. 3.4 Nii A. Kudrjašov kui M. Vestman on kinnitanud, et suhtlesid üksnes 2 turukoti üleandmise teemal, mida kinnitavad ka M. Vestmani telefoni kõneeristused. A. Kudrjašov kinnitas pealegi, et kastidega seoses kontakteerus temaga leedu aktsendiga vene keelt kõnelev kodanik ja lubas Tallinnas kastid ise ära võtta. Ka on Kudrjašov selgitanud, et temaga kontakteerusid mitmed isikud. Tõendid viitavad sellele, et M. Vestman ei teadnud Hollandist saabuva kauba tegelikku iseloomu ega valitsenud sündmuste ahelat. M. Vestmani ütlused on kooskõlas jälitustoimingu protokollidega, neist nähtub, kuidas Kudrjašov tuvastamata isikutega kokku sai ja aitas probleemi lahendada. 7 3.5 Nii M. Vestmani kui tunnistaja T. P ütlustest tuleneb, et 2005.a oktoobris lätlasele vahendatud kastid sisaldasid arvuteid, mistõttu ei olnud M. Vestmanil alust midagi muud arvata. Kottide tegelikust sisust sai M. Vestman teada alles 07.02.2006.a. Ta ei teadnud kottide sisust ega isegi mitte transportimisest midagi. Seetõttu ei ole täidetud
3.6 Kohus on teinud eksliku järelduse, et M. Vestman koordineeris ja juhtis sündmusi nii Hollandis kui Eestis. Järeldus tugineb mobiiltelefonide kõneeristustel, kuid apellant on seisukohal, et telefonide leidmine M. Vestmani kinnipidamisel ei tõenda, et kogu kõnedeeristustega hõlmatud perioodi jooksul valdas ja kasutas neid telefone M. Vestman. Apellant toob kõnedeeristuste pinnalt näiteid ja asub seisukohale, et M. Vestman ei valitsenud sündmuste ahelat, mida saab järeldada ka A. Kudrjašovi ütlustest. Nii kohtueelset kui kohtulikku uurimist läbivad eeluurimisel tuvastamata isikud, mis tähendab, et tegelikud teovalitsejad ei istu süüdistatavate pingis vaid asuvad tõenäoliselt välisriikides. Asja tehioludest sai M. Vestman teada pärast nende toimumist, ta ei saanud sündmusi juhtida ega kontrollida. 3.7 Apellant on seisukohal, et kohus on kahes turukotis sisalduvate kanepiõisikute kuuluvuse narkootiliste ainete hulka ebaõigesti tuvastanud. Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 § 3 lg 1 alusel on narkootilised ained nimetatud määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained. Lisa 1 kohaselt kuulub nimekirja ka kanep ja selle töötlemisproduktid. Vastavalt Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-73-05 punktile 14 on narkootikumidega seotud süüteo objektiivse teokoosseisu tuvastamiseks vajalik määrata kanepi tetrahüdrokannabinooli sisaldus, sest alla 0,2 % sisalduse korral ei ole enam tegemist narkootikumiga. Antud kriminaalasjas ei ole ekspertiiside käigus kanepiõisikute tetrahüdrokannabinooli sisalduse suurust kindlaks määratud, mistõttu tuleb tekkinud kahtlus süüdistatavate kasuks tõlgendada. 3.8 Süüdistuse puhul, mille eest on ette nähtud kuni eluaegne vangistus, ei saa tõenditesse suhtuda sedavõrd valikuliselt ja üldsõnaliselt, nagu seda on teinud esimese astme kohus. Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti ja rikkus sellega KrMS § 61 lg sätteid, mis omakorda viis KrMS § 339 lg rikkumisele, kuna see võis kaasa tuua põhjendamatu kohtuotsuse. 3.9
lg 2¹ p 1 objektiivne koosseis ei ole täidetud, sest 2005.a oktoobri kohta ei ole tõendatud, et kastid sisaldasid narkootilist ainet. T. Hüpsi korterist leitud 60,99 kg hasisi seos M. Vestmaniga ei ole tõendatud. 2006.a veebruaris kahe koti kanepiõisikute tetrahüdrokannabinooli sisalduse % ei ole määratud, seega pole tõendatud, et tegu on narkootikumiga.
lg 2¹ p 1 subjektiivne koosseis ei ole täidetud ühegi väidetava kuriteoepisoodi puhul. 2006.a veebruaris 7 pappkasti käitleminse käigus ei olnud M. Vestman kastide ebaseaduslikust sisust teadlik. 3.10 Kohus on kohtuotsuse lk 27 ja 29 ekslikult leidnud, et M. Vestman tegutses suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kohus sisustas mõiste „suur varaline kasu“ ebaõigesti. M. Vestmani varaliseks kasuks ei saa lugeda konfiskeeritud narkootikumide hinnangulist turuväärtust, vaid üksnes reaalset rahalist hinnatavat väärtust, mida M. Vestman arvutite vahendamisest mõistlikult ootas. Suure varalise kasuna on võimalik käsitleda summat, mis ületab suure varalise kahju piirmäära (sajakordne kehtiv palgamäär). Esitatud tõenditest ei nähtu, et M. Vestmanile oleks vahendustegevuse eest lubatud suuremat summat kui 360 000 krooni. Narkootilise aine suur kogus ei tähenda iseenesest suure varalise kasu saamise eesmärki. Kohus on suure varalise kasu saamise eesmärgi tuvastamisel lähtunud Keskkriminaalpolitsei analüüsi- ja planeerimisbüroo andmetest. Kaitsja ei nõustu, et see dokument on objektiivne tõend. Teiseks oleks suure varalise kasu saamise eesmärk mõeldav juhul, kui tõenditest nähtuks, et süüdistatavad planeerisid narkootilist ainet kasutada tänavamüügiks Eestis. Samas on kohus 8 tuvastanud, et Eesti oli menetletavas asjas narkootikumide transiitmaaks. Seega on kohtuotsus enda järeldustes vastuoluline. Juhul, kui kohus leiab, et süüdistatav on siiski toime pannud kriminaalse teo, saaks see olla karistatav üksnes
3.11 Kohtu käsitluse kohaselt on süüdistatavate tegevus olnud ühtne ja kantud samast tahtlusest. Samas on kohus enda järeldustes väidetavalt samast tahtlusest kantud teo eest karistanud nii
lg 2 p 2 kui ja § 184 lg 2¹ p 1 alusel ja jätnud täielikult käsitlemata süütegude kogumi ja konkurentsi probleemid, mis süüditunnistamisega kaasnevad. 3.12 Mõistetud karistus on ebaproportsionaalne. Apellant on seisukohal, et eksisteerib KrMS § 338 p 4 sätestatud kohtuotsuse tühistamise alus, sest mõistetud karistus ei ole kuriteo raskusega vastavuses. Peaaegu 20-aastase vangistuse määramine kanepi töötlusproduktide vahendamise eest ei jäta kohtutele võimalust diferentseerida karistusi kangemata narkootikumide käitlemise puhul. Kohus märgib, et puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud. See tähendab, et karistus peaks jääma sanktsiooni keskmisele tasandile. Kaitsja on seisukohal, et kannatanuteta abstraktse ohudelikti eest ei tohiks mõista karistust, mis on raskem tahtliku tapmise eest mõistetavast karistusest. Kohus arvestas M. Vestmani juhtivat ja kontrollivat rolli, kuid tõenditest nähtub, et tegelikke kasusaajaid ja organisaatoreid ei ole tabatud. Samuti on kaheldav karistuse üldpreventiivne mõju. 4. Mati Pisa kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist, M. Pisa süüdimõistmist
lg 1 järgi ja karistamist vangistusega, mis piirdub tema eelvangistuses viibitud ajaga, kuid mitte rohkem kui 2-aastase vangistusega. Kaitsja leiab, et kohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja kohaldas ebaõigesti kriminaalseadust. 4.1 Kohus on rikkunud PS §-s 12 sätestatud isikute võrdse kohtlemise printsiipi, mis kehtib eelkõige kohtu poolt mõistetud karistuste võrdlemisel. M. Pisa on varem kohtu poolt karistamata, pooles talle inkrimineeritud süüdistuse mahus mõistab kohus M. Pisa õigeks, kuid sellest hoolimata saab ta sama karistuse, nagu Ž. Katilius, kes kohtu andmete kohaselt on varem Leedus ja Saksamaal karistatud 5 korral ja kes mõistetakse süüdi ka
lg 2 p 2 järgi ja kelle kinnipidamisel leitakse tema autost 116,3 kg hašisit – üle poole kriminaalasjas käsitletud narkootikumikogusest. Sellistel asjaoludel ei saa tugineda paljasõnalisele väitele, et Vestman ja Pisa olid võrdväärsed partnerid, kihutasid teisi kuritegusid toime panema. Kohus märkis, et M. Pisa oli autojuhiks, muretses ladustamiseks pinna, kuhu narkootikumid panna. Juba see motiveering on ebaloogiline – isik, kes kellegi ülesandel tegutseb millegi hoidmiseks pinda muretsedes ja on autojuhi staatuses, ei saa oma ülesannete jaotusest tulenevalt olla võrdseks partneriks, teda saab süüdistada kuriteole kaasaitamises. 4.2 Sama süüdistuse raames ebavõrdse kohtlemise krooniks on A. Kudrjašovile mõistetud karistus. Kudrjasov tegutses otsese tahtlusega korraliku summa teenimise eesmärgil, kuid teda karistati vangistusega tingimisi. Kui isikute ebavõrdse kohtlemise õigustuseks on üksnes asjaolu, et isik kõik kinnipidamisel ära rääkis, saab rääkida karistuse vähendamisest, kuid mitte nii olulisel määral. Ebavõrdne kohtlemine peab olema nii formaalselt kui materiaalselt põhiseaduspärane. M. Pisale mõistetud karistus seda ei ole. 9 4.3 Kaitsja leiab, et M. Pisale omistatud kuritegu on ebaõigesti kvalifitseeritud ja märgib, et lisaks tahtlusele koosseisupäraste tegude suhtes peab esinema ka kavatsetus suure varalise kasu saamise suhtes. Narkootilise aine suur kogus ei tähenda iseenesest suure varalise kasu saamise eesmärki. Maakohtu järeldused kõne all olevas osas on oletuslikud. Muuhulgas väidetakse apellatsioonis, et tuvastatud tehiolude kohaselt ei olnud Keridani korteris olnud esemed määratud ei Pisale ega Vestmanile. Seega puudub kohtul võimalus väita, et keegi süüdistatavatest pidi nende esemete realiseerimisest suurt varalist kasu saama. Kohtuotsus on selles osas oletuslik ega vasta seaduse nõuetele. 4.4 Kohtuotsuses toodu, nagu oleks T. Hüpsi korterit ilma tema teadmata saanud kasutada üksnes M. Pisa, ei vasta tõele. Kohtuistungil kohtu poolt viidatud läbiotsimise protokoll näitab üheselt, et uurimine oli ebaobjektiivne. Protokollis märgitakse, et läbiotsimine toimub M. Pisa kasutuses olevas korteris, T. Hüps on kohtuistungil kinnitanud, et tema oma korterit M. Pisale pole kasutada andnud. Kohtu väide, nagu oleks M. Pisa enda äranägemise järgi T. Hüpsi korterit kasutanud, on meelevaldne. M. Pisa on selle kohta kohtuistungil oma selgitused andnud. 4.5 Suure varalise kasu saamise eesmärk ei ole tõendatud ka prokuröri poolt taotletud ja istungil uuritud tõendite alusel. Apellant teeb arvutused, võttes aluseks äravõetud narkootilise aine koguseid ning väidab, et äratoodud hindu arvestades ei saa kuidagi järeldusi teha suure varalise kasu saamise eesmärgist. Pealegi puuduvad tõendid, et süüdistuses käsitletud hašiš oleks mõeldud müügiks Eestis, siis puudub alus aluseks võtta Keskkriminaalpolitsei poolt pakutavat turuhinda, vaid lähtuda tuleb EUROPOLI tabelist. 4.6 Apellant ei pea õigeks, et suur tõenduslik tähendus on omistatud telefonide kõneeristustele, kuivõrd eelistus tuleb anda isikulistele tõenditele. Keegi ei viita kordagi suurele varalisele kasule, mida loodeti. 4.7 DNA ekspertiisid, mis kinnitasid M. Pisa bioloogilise materjali olemasolu T. Hüpsi korteris, ei kinnita iseenesest midagi, sest M. Pisa on selgitanud, et T. Hüpsi korteris peeti korduvalt pidusid, kus temagi on viibinud. Veel märgib apellant, et tõenäolises vormis antud ekspertarvamus ei ole tõendina kohaldatav, kuna ei sisalda viidet sellele, kui suur protsent tõenäolisust esineb. Puuduvad igasugused tõendid, et T. Hüpsi korteris oleks kunagi kellegi poolt mingit ainet kaalutud või valmistatud. Kaitsja on kindlal seisukohal, et M. Pisa käitumine seonduvalt temale esitatud süüdistusega on kvalifitseeritav
4.8 M. Pisale mõistetud karistusega seonduvalt märgib kaitsja, et mõistusevastaselt pikad karistused ei kasvata kedagi ümber ja tekitavad ka ühiskonnas arusaamatusi ning mõistmatust (apellant toob võrdluse kohtuotsusega, millega karistati isikut
Kui isiku surnuks peksnud ja keldri põranda alla matnud isikut karistataks kergemini kui käesoleval juhul M. Pisa, on disproportsioonid teo ühiskonnaohtlikkuse ja selle eest kohaldatava karistuse vahel liiga suured. Varem karistamata isik ei eelda enda suhtes nii suurt karistust ja seda ei eelda tema suhtes ka ühiskond tervikuna. M. Pisa teost osavõtu aste on oma olemuselt võrreldav R. Keridani omaga, kuid M. Pisa karistus on üle 2 korra suurem. 5. Žilvinas Katiliuse kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja oma kaitsealuse õigeksmõistmist nii
lg 2¹ p 1 kui 392 lg 2 p 2 järgi materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. 10 5.1 Kohus mõistis Ž. Katiliuse süüdi kaastäideviijana salakaubaveos. Selline väide tugineb oletusele, et M. Vestmanil, M. Pisal ja eeluurimisel tuvastamata isikutel oli eelnev kokkulepe narkootikumide salakaubaveo korraldamiseks. Kohtus kontrollitud kirjalikud tõendid ei kinnita, et Ž. Katilius oleks enne süüdistuses nimetatud kuupäeva 03.02.2006.a tundnud M. Vestmani ja M. Pisa. Kõik nimetatud isikud jäid kohtus seisukohale, et nendel ei olnud omavahelist kokkupuudet. Eelnev kokkulepe eeldab kas suulist või vaikivat omavahelist suhtlust, mida tuvastatud ei ole. Telefonide kõneeristused samuti seda ei kinnita. Seega on oletusliku iseloomuga süüdistuse osa, kus väidetakse, et M. Vestman ja M. Pisa andsid Ž. Katiliusele korralduse anda narkootilised ained üle A. Kudrjašovile. Täielikult on tõendamata ka süüdistus selles, et korraldused anti teadmisega kauba ebaseadusliku toimetamise kohta üle riigipiiri ning et piiri ületamine pidi toimuma Ikla piiripunktis. 5.2 Kohus on viidanud Kudrjašovi ütlustele, kuid kohtuotsuses esitatu ei ole kooskõlas kohtuistungi protokolliga. 5.3 Ž. Katilius ei eita, et viibis 03.02.2006.a Hollandis, lendas Amsterdami kella 06.31 lennukiga ja ajas isiklikke asju seonduvalt auto ostusooviga. Tema viibimist väljaspool Amsterdami ei ole tõendatud. Kudrjašovi ütlused tuleb kahtluse alla seada, sest ta on piinliku täpsusega (kohandatult Katiliuse süüdistusega) nimetanud vestluse sisuks fakti, et mees võtab karbid vastu Tallinnas. Selliseid ütlusi ei ole Kudrjašov eeluurimisel andnud. Kaitsja on seisukohal, et Kudrjašovi ütluste näol on tegemist rõõnaga, kuid need on ka üldsõnalised ja vastuolulised. Kaitsja leiab, et kohtumenetluses uuritud tõendid ei kinnita Ž. Katiliuse süüd
5.4
Vestmani, M. Pisa ja Ž. Katiliuse seotuse või suhete kohta. Mobiiltelefonide kõneeristuste kohaselt ei ole ajavahemikul 01-09.02.2006.a tema kaitsealusel ühtki kõnet Eestist ega Eestisse olnud. Süüdistus on vastuoluline. Rõhutatakse Vestmani ja Pisa korraldavat rolli ja nende juhendavat osa. Katiliust ei saa vaadelda kaastäideviijana, sest kaastäideviimisega on tegemist juhul, kui isikud on võrdsed otsustama, kas ja kuidas tegu toime panna. Pappkastid olid Vestmani ja Pisa valduses ning Katilius osutas kaasabi nende toimetamisel ühest kohast teise ja seda teovalitsejate korraldusel. Sellist arvamust on toetanud ka Vestman kohtuistungil (protokolli lk 8). 5.5 Maakohus on asunud seisukohale, et teovalitsejad M. Vestman ja M. Pisa panid ise kuriteo toime, olid võrdväärsed partnerid. Samas teeb aga kohus meelevaldse järelduse, et ka Katilius on kaastäideviija, kuna ta pani Hollandis pakid peale ja lubas siin (?) vastu võtta. 5.6 Vaadeldav kuritegu eeldab subjektiivsete tunnuste poolest tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma, või vähemalt möönma, et käitleb narkootilist ainet. Erandina nõuab suure varalise kasu saamise eesmärk teo subsumeerimist käesoleva paragrahvi lõige 2¹ punkti 1 järgi, mis eeldab kavatsetust suure varalise kasu saamise suhtes. Ž. Katilius on andnud ütlusi, et tema ei olnud teadlik, milliseid asju pappkastides tuleb toimetada ühest kohast teise. Tema täitis tuttava palvet viia kastid hotell Susi juurde. Need ütlused on usaldatavad, kuna ta jättis auto koos pakkidega parklasse seisma. Katilius ei pidanud saama ka tasu nimetatud teenuse eest, lubati kinni maksta vaid sõidukulu. Subjektiivsed tunnused seega puuduvad. Ei saa pidada õigeks kohtu järeldust, et Vestmani, Pisa ja Katiliuse poolt narkootikumide käitlemine suures koguses iseenesest määrab suure varalise kasu saamise eesmärgi. Arvestades kogutud tõendeid, puudub vähimgi alus järelduseks, et Katiliusel oli tahtlus saada suurt varalist kasu. 11 5.7 Kaitsja märgib, et kuigi taotleb oma kaitsealuse õigeksmõistmist, on maakohtu poolt mõistetud karistus samuti liialt range. Eelnev karistatus ei ole Katiliusel suure ühiskonnaohtlikkusega kuritegude toimepanemise eest. 6. Roman Keridani kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja oma kaitsealuse õigeksmõistmist. Alternatiivselt palub tühistada otsuse karistuse mõistmise osas ja mõista R. Keridanile kergem karistus. Apellant on seisukohal, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Samuti ei vasta R. Keridanile mõistetud karistus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. 6.1 Kohtueelse menetluse ja kohtuliku uurimise käigus ei kogutud ühtegi tõendit, mis viitaks R. Keridani teadlikkusele sellest, et pappkastides, mis tema nõusolekul ladustati tema korterisse, on narkootilised ained. Teadlikkuse tuvastamiseks kasutas maakohus prokuröri süüdistuskõnes esimest korda menetluse jooksul kõlanud järeldust, et kuna M. Pisa ei sulgenud ise kasti, mis jäi R. Keridani voodi alla, siis tegi seda R. Keridan. Ta ei saanud kasti sulgeda juba seetõttu, et kasti pani voodi alla M. Pisa, kes kinnitas, et pani kasti kaaned teibiga kokku. Ka DNA ekspertiisi järeldus kinnitab, et R. Keridan ei puudutanudki seda kasti. R. Keridani DNA leiti üksnes tema korterist äravõetud teibirullilt. 6.2 Tähelepanuväärne on asjaolu, et süüdistuse aluseks oli prokuröri poolt tähtsaks peetud asjaolu, et M. Pisa peeti kinni R. Keridani nimel oleva autoga ning R. Keridani korterist leiti narkootikumid. Kohtus andis M. Pisa ütlusi selle kohta, et ta ise ei teipinud voodi alla jäänud kasti (seda tegi mees, kes kastid korterisse tõi). Apellant ei nõustu kohtupoolse M. Pisa ütluste meelevaldse tõlgendamisega R. Keridani kahjuks ja loeb seda kaitseõiguse rikkumisesks olukorras, kus prokurör hakkas R. Keridani süüdistust rajama nimetatud tõlgendusele alles oma süüdistuskõnes ning R. Keridanil ja tema kaitsjal puudus võimalus esitada M. Pisale vastava täpsusega küsimusi voodi alla jäetud kasti sulgemise kohta. 6.3 Apellandi arvates on vale kohtu järeldus, et R. Keridan aitas teadlikult kaasa teovalitsejate M. Pisa ja M. Vestmani tegevusele, ladustades kastid ja hoides neid enda korteris. 6.4 Arusaamatu ja kontrollimatu on kohtu järeldus, et R. Keridan sai sellise kaasaitamise eest ühe kasti narkootikume. R. Keridan ei teadnud, et kastides on narkootikumid ning eeldas, et tegemist on legaalse kaubaga, jäädes uskuma oma sõbra M. Pisa juttu. 6.5 Ebaõige on kohtu järeldus, et R. Keridani tegevusel on olemas põhjuslik seos täideviijatega, kuna tänu kaasaaitajatele said kuriteod toime panna. M. Pisale ja M. Vestmanile inkrimineeritud kuriteod oli võimalik panna toime ning kohtuotsuse kohaselt pandigi toime ilma R. Keridani osavõtuta. Teoreetiliselt on R. Keridani tegevuse puhul võimalik rääkida
6.6
kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestada tuleb kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. R. Keridani ei ole kunagi vangistusega karistatud. Tal on alaline elukoht, kindel töö ja ülalpidamisel tütar, mis andnuks kohtule võimaluse kohaldada märksa kergemat karistust. 7. Roman Keridan väljendab apellatsioonis oma seisukoha, mille kohaselt on teda süüdi tunnistatud kuriteos, mida pole sooritanud. Ta hoidis vaid enda kodus enda teadmata narkootikume. Tema teada pidi ta kodus hoidma arvuteid. 12 7.1 Kohtuotsusest järeldab ta, et kohus on teinud tõenditest valed järeldused. Kogu kohtuliku menetluse vältel ootas ta, et esitatakse konkreetsed tõendid, siis oleks ta saanud need ümber lükata ja oma süütust tõestada. Alles kohtulikus vaidluses kuulis ta prokuröri versiooni, enda versiooni ta enam esitada ei saanud. Enne kohtuotsuse kuulutamist ei ole teda kusagil süüdistatud selles, et sulges tema korterisse toodud kasti. 7.2 Apellant viitab KrMS §-le 15 ja osundab, et kohtulahend saab tugineda üksnes kohtuliku uurimisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud tõenditele ning mis on protokollitud. Kui prokurör oleks küsinud temalt selle kasti kohta kohtuistungil, oleks ta suutnud selle juba varem ära seletada. Kui M. Pisa vahepeal kasti avas, siis sulges ta kasti sama teibiga, milles pole midagi imelikku. R. Keridani väitel tuleneb M. Pisa ütlustest, et kasti teipis kinni see isik, kes kasti R. Keridani korterisse tõi. Tema igatahes pole ühtki kasti ei avanud ega sulgenud. Tõendid kohtuotsuses väljendatu kohta selles, et pärast M. Pisa lahkumist R. Keridan sulges ise kasti, tuvastades, mida see sisaldas, puuduvad. 7.3 Tõsiseltvõetav ei ole ka kohtu järeldus, nagu oleks tema ladustamise eest ühe kasti endale saanud. Igasugused viited selliseks järelduseks puuduvad. 7.4 Eelnevat arvestades taotleb R. Keridan enda õigeksmõistmist. Kui aga kohus leiab, et esineb mingi süü, siis tuleks tema käitumine
R. Keridan leiab, et ei ole oma käitumisega mõistetud karistust ära teeninud. Süüdistatavate kohtlemine peaks olema võrdne. Temaga analoogselt käitunud T. Hüpsile mõisteti üksnes 1 aasta vangistust, temale aga
lg 2 p 2 järgi õigeks ning taotleb uue otsusega tema süüditunnistamist
Liitkaristuseks taotleb prokurör 12 aastase vangistuse mõistmist. 8.1 Apellant märgib, et maakohus mõistis M. Pisa õigeks
lg 2 p 2 järgi ning põhjendas otsustust sellega, et kohtulikul uurimisel ei esitatud tõendeid, mis oleksid näidanud, et M. Pisa oleks isiklikult andnud juhiseid kauba toimetamiseks üle piiri või värvanud isikuid seda tegema, oleks osalenud narkootikumide toimetamisel riiki. Samas nähtub kohtuotsuse põhiosast, et kohtulikul uurimisel kontrollitud tõendid kinnitavad, et M. Pisa oli M. Vestmani usaldusisik, organiseeris viimase palvel Hollandist Eestisse toodud narkootilise aine ladustamise erinevates korterites, vedas M. Vestmani enda autoga ja veetis temaga koos päevi, kus M. Vestman suhtles telefonitsi Hollandis olevate isikutega narkootikumide liikumise kontrollimiseks, sõitis kohtumisele leedukatega. Koos uurisid Hollandi teedeatlast. Samuti sõitis M. Pisa M. Vestmani juhendamisel kohtumisele A. Kudrjašoviga, kes oli Hollandist toodud hašiši kogemata valele isikule andnud. M. Pisa tuvastas, et A. Kudrjašovi autos on marihuaana kotid, mitte hašisi kastid. Ka aitas M. Pisa tema kasutuses olevas T. Hüpsi korteris M. Vestmanil ümber pakkida salakaubana saadud marihuaana. Ta kontrollis R. keridani korterist salakaubana riiki toodud hašiši kastide liikumist, jättes ühe kasti R. Keridani voodi alla. Nimelt M. Pisa jättis osa hasišit, ilmselt tänutäheks R. Keridani ja T. Hüpsi korterisse, osa võttis endaga kaasa, paigutades need kahte erinevasse kohta, enda tasku ja M. Vestmani jaoks kilekotti. M. Pisa DNA-d leiti T. Hüpsi korteris erinevatelt esemetelt, 13 sealhulgas respiraatorilt, kaitseprillidelt, ja elektronkaalu nupult, mis viitavad tema varasemale kokkupuutele narkootikumidega. M. Vestman ei tundnud R. Keridani ega T. Hüpsi, kelle korteritesse aine ladustati. Seega kokkuleppel M. Vestmaniga, kellel puudus Tallinnas elukoht ja tutvusringkond, oli M. Pisa oma tegevusega M. Vestmanile võrdväärne partner, et narkootilise aine salakaubavedu saaks üldse toimuma ning aine saaks ettevalmistatud järgnevaks planeeritavaks salakaubaveoks Leedu kurjategijate poolt ja samuti osaliselt ümberpakendatud edasiseks riigisiseseks käitlemiseks. 8.2 Prokurör märgib, et kuriteo kaastäideviimine eeldab, et iga grupi liige paneks oma tegevusega toime vähemalt ühe süüteokoosseisu objektiivsesse külge kuuluva teo. Teo toimepanemine käesoleval juhul toimus eelneva kokkuleppe alusel, kus rollijaotus lepiti kokku kuriteo ettevalmistamise staadiumis ja ka vahetu kokkuleppe alusel, tegutseti operatiivselt ja vahetult sündmuskohal. Nii M. Pisa, täites oma kokkulepitud funktsiooni, valitses oma teopanuse läbi tegu tervikuna ning tema panuse äralangemisel oleks jäänud salakaubavedu sellisel kujul või teed pidi olemata. M. Pisal oli otsene tahtlus omandada ja ladustada salakaubana toodud narkootikume, organiseeris selleks eelneval kokkuleppel M. Vestmaniga aine hoidmise ja ümberpakendamise kohad ja sai tasu tehtud töö eest suure koguse narkootilise aine näol edasiseks riigisiseseks käitlemiseks. Prokurör on seisukohal, et eelnevast lähtudes oleks kohtul tulnud M. Pisa tegevus kvalifitseerida lisaks
§-le 184 lg 2¹ p 1 ka § 392 lg 2 p 2 järgi. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS. 9. Prokurör loobus süüdistusest osas, mis käsitleb 56,76 kg hašiši käitlemist, mis leiti ja võeti ära 08.02.2006.a Toivo Hüpsi korterist. Muus osas leidis prokurör, et süüdistatavate M. Vestmani, R. Keridani, M. Pisa ja Ž. Katiliuse kaitsjate apellatsioonid ning R. Keridani apellatsioon rahuldamisele ei kuulu. Maakohtu otsus on süüdimõistvas osas põhjendatud ja seaduslik. Enda poolt esitatud apellatsiooni prokurör toetas ning taotles M. Pisa süüditunnistamist lisaks
§-le 184 lg 2¹ p 1 ka
MS §-s 301 sätestatust, vähendab kohtukolleegium M. Vestmani ja M. Pisa süüdistuse mahtu 56,76 kg hašiši käitlemise võrra. 14 11.2 Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonides esitatud argumendid ei anna alust ümber lükata tõendite objektiivsest analüüsist tulenevaid maakohtu järeldusi, kohtu siseveendumuse kujunemine on kohtuotsust lugedes jälgitav ja arusaadav. Järgnevalt esitab kohtukolleegium oma seisukohad apellatsioonide kaupa ning seejärel käsitleb süüdistatavatele mõistetud karistusi. 12. Jättes kõrvale süüdistuses käsitatud T. Hüpsi korterist leitud 56,76 kg hašiši käitlemise, märgib kohtukolleegium, et Marko Vestmani kaitsja apellatsioon on põhjendamatu osas, mis puudutab M. Vestmanile süüksarvatud tegude tõendatust ja kvalifikatsiooni. 12.1 Maakohus on kohtukolleegiumi arvates piisava põhjalikkusega kohtuistungil kontrollitud tõendeid analüüsinud ja KrMS § 61 kohaselt hinnanud, kohus on oma järeldusi põhistanud. Põhiline, mida kohtukolleegium peab vajalikuks rõhutada, on asjaolu, M. Vestmani versioon, nagu oleks tema teada toimunud Hollandist Eestisse arvutite vedu, ei ole süüdistusasjas tuvastatud ja kohtuotsuses kirjeldatud faktilisi asjaolusid silmas pidades eluliselt usutav. Kasutatud sülearvutite või arvutiosade üle riigipiiri toimetamiseks sellise konspiratiivsusega nagu nähtub käesolevast süüdistusasjast, sellise kauba üle riigipiiri vedajale 80 000 krooni suuruse tasu maksmiseks kahe kastitäie eest, puudub igasugune loogiline ja mõistlik põhjendus. M. Vestmani väidete usutavust ei suurenda ka mingilgi määral kohtumenetluses taotletud ja kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja T. P, kelle ütlustesse maakohus põhjendatult kriitiliselt suhtus (lk 26-27). 12.2 Süüdistusakti kohaselt omistati M. Vestmanile muuhulgas T. Hüpsi korterist ära võetud 56,76 kg hašiši käitlemine. Olgugi, et prokurör selle aine koguse suhtes süüdistusest loobus, peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et apellatsioon on T. Hüpsi korterist leitud hašišit puudutavas osas eksitav. T. Hüpsi korteri läbiotsimise protokollist nähtuvalt olid kõik erinevad ained pakendatud eraldi /III kd tl 129-144/, eraldi asitõenditena vaadeldud /III kd tl 172-174/ ja eraldi pakendatult, nii nagu need ära võeti, ka Kohtuekspertiisi ja Kriminalistikakeskusele saadetud /II kd tl 144-146/. Ekspertiisi käigus tuvastati hašiši kogus – 56,76 grammi /II kd tl 150/. Sellest kogusest on lähtunud ka süüdistus. Apellandi etteheide, nagu oleks 486 g lidokaiini, mis samuti T. Hüpsi korterist ära võeti, mõne teise, narkootilise aine hulka arvatud, on eksitav ja alusetu. Nimetatud aine oli samuti eraldi pakendatud ja samal kujul ekspertiisi saadetud, kus ainet eraldi uuriti ja tuvastati, et tegemist ei ole narkootilise ainega, vaid lidokaiiniga, mida praktikas on kasutatud kokaiini lahjendamiseks /II kd tl 149/. Selle aine käitlemist ei ole M. Vestmanile ette heidetud, süüdistus nimetatud ainet ei käsitle, mistõttu on probleemipüstitus apellatsioonis alusetu. 12.3 135,466 kg hašišit (seitsmes pappkastis) puudutavas osas on apellant seisukohal, et tõenditest ei tulene, nagu oleks M. Vestman teadnud Hollandist saabuva kauba tegelikku iseloomu ega valitsenud sündmuste ahelat ning et ka A. Kudrjašov on kinnitanud, et suhtles M. Vestmaniga üksnes 2 turukoti üleandmise teemal. Kohtukolleegium ei nõustu apellandiga. A. Kudrjašovi ütlused, millised on maakohus põhjendatult usaldusväärseks tõendiks tunnistanud, kinnitavad üheselt M. Vestmani juhtivat ja organiseerivat rolli kogu süüdistuses käsitatud sündmuste ahelas /V kd tl 19-21/. A. Kudrjašovi ütlustest nähtub tõepoolest, et käesolevas süüdistusasjas kõne all olevate narkootiliste ainete kogustega seoses ei võtnud temaga ühendust üksnes Marko Vestman, kuid tähele tuleb panna, et alati, kui helistas keegi teine, öeldi Kudrjašovile alustuseks, et helistaja on Marko poolt. Seega oli viide Markole A. Kudrjašovile oluline ja ta võis juhinduda helistaja informatsioonist. A. Kudrjašov on kirjeldanud sündmuste käiku üksikasjalikult ning kinnitanud, et pärast kahe kasti üleandmist 15 M. Vestmanile ja 80 000 krooni saamist, helistas viimane uuesti ja tegi ettepaneku veel kaupa tuua. Hollandis, erinevates paikades toodi tema veokisse alguses kaks ruudulist turukotti, siis veel 7 pappkarpi. Tallinnas ajas aga keegi toodud kauba segi, karbid võttis vale isik. Selle segaduse lahendas M. Vestman. Rõhutada tuleb peale eelöeldu veel sedagi, et A. Kudrjašovi sõnul helistas M. Vestman talle iga tunni tagant või enam, pärast seda kui oli esimest korda helistanud. Seega oli nn „kauba“ liikumine kogu aeg M. Vestmani kontrolli all. 12.4 Kohtukolleegium möönab, et M. Vestmani ütlused on jälitustoimingu protokollidega kooskõlas, seda on märkinud ka maakohus oma otsuses, kuid põhjendatult tõenditekogumit arvestades rõhutanud, et süüdistatavad on püüdnud oma ütlusi kohandada objektiivsete tõenditega, vähendades enda rolli, anda oma tegudele neutraalset ja seaduslikku alatooni, rõhutada objektiivsete asjaolude mitteteadmist. 12.5 Apellandi seisukohaga, mille kohaselt mobiiltelefonide kõneeristused ning asjaolu, et M. Vestmanilt võeti kinnipidamisel ja tema elukoha läbiotsimisel mitmeid telefone, ei tõenda M. Vestmani sündmusi koordineerivat ja juhtivat rolli, kohtukolleegium ei nõustu. Maakohus on neid asjaolusid analüüsinud (lk 22-23) ning see analüüs – telefonide kõneeristused ja sellega kooskõlas olev jälitustegevuse protokollis sisalduv teave näitavad ilmekalt, et M. Vestman oli ühendavaks lüliks kõigi kuritegudes osalejate vahel, juhtides ja koordineerides sündmusi nii Hollandis kui Eestis. Ka on eksitav apellandi väide, nagu oleksid tegelikud teovalitsejad välisriikides viibivad tuvastamata isikud. Süüdistus on konkreetselt piiritletud, käsitledes kindlaid narkootiliste ainete koguseid, nende vedu Eestisse ja käitlemist konkreetsete isikute poolt Eestis. Süüdistuses kirjeldatud sündmusi analüüsides ei ole võimalik teha järeldusi, nagu oleksid teovalitsejad käesolevat süüdistust silmas pidades tuvastamata. 12.6 Alusetu on apellandi väide, nagu oleks käesolevas süüdistusasjas kahes turukotis olnud kanepiõisikute puhul kindlaks tegemata tetrahüdrokannabinooli sisaldus. Kõikide süüdistuse aluseks olevate kanepitöötlusproduktide puhul on nende kuuluvus narkootiliste ainete hulka ekspertiisi käigus tuvastatud. Ekspertiisiaktist nr AN-194-06/1023 /II kd tl 149/ nähtub, et kanepiõisikute tetrahüdrokannabinooli sisaldus on 15 – 23%. 12.7 Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et M. Vestmani eesmärgiks narkootiliste ainete käitlemisel oli suure varalise kasu saamine. Kui reastada süüdistusasjas tuvastatud asjaolud – käitlemise objektiks olnud 138.47 kg hašišit (196.23-56.76=138.47) ja 6 774 g kanepiõisikuid (marihuaanat), pärast esimese kahe kasti vedamist Hollandist Eestisse M. Vestmani poolt A. Kudrjašovile makstud 80 000 krooni ja andmed nimetatud ainete turuhinna kohta Eestis – 1 g marihuaanat (kanepiõisikud) 200 krooni ning 0,25 g hašišit 80200 krooni ning kui võtta aluseks suure varalise kasu hindamisel suure varalise kahju piirmäär 2006.a, milleks oli 300 000 krooni, siis on vaieldamatult selge, et tegevuse õnnestumise korral oleks kaasnenud suur varaline kasu, mis oligi
lg 2¹ p 1 ettenähtud kuriteo täideviijatele liikumapanevaks jõuks ning mille saamise eesmärgil tegutseti. Kohtukolleegium ei näe Keskkriminaalpolitsei poolt esitatud andmetes käesolevas asjas kõne all olevate narkootiliste ainete turuhindade kohta Eestis /I kd tl 187/ midagi erapoolikut ja leiab, et esitatud andmete objektiivsuses ei ole alust kahelda. 12.8 Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud M. Vestmani käitumises
§-de 184 lg 2¹ p 1 ja 392 lg 2 p 2 nii objektiivse kui subjektiivse koosseisu. Tõendite valikulist hindamist maakohtu poolt kohtukolleegium ei tuvastanud. 13. M. Pisa kaitsja apellatsioon. 16 13.1 Tuginedes maakohtus tuvastatud tehioludele, leiab apellant, et M. Pisa ei saa oma ülesannete jaotusest tulenevalt käsitada M. Vestmaniga võrdse partnerina, teda saab süüdistada kuriteole kaasaaitamises. Kohtukolleegium selle seisukohaga ei nõustu ja peab vajalikuks osundada, et Riigikohtu kriminaalkolleegium järgib oma praktikas kaastäideviimise ja kuriteost osavõtu piiritlemisel materiaal-objektiivset ehk teovalitsemise teooriat. Nii selgitab Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 18.01.2005.a otsuses nr 3-1-1-97-04, et
lg 2 lause 1 kohaselt vastutavad isikud kaastäideviijatena, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Ei ole nõutav, et täideviijana käsitletav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu. Objektiivses mõttes panevad isikud süüteo toime ühiselt, kui nad valitsevad toimuvat funktsionaalselt tööjaotuslikus koostoimes. See tähendab, et igaüks (kaas)täideviijatest peab lisama tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest kokkuvõtvalt sõltub taotletava eesmärgi saavutamine. Tegemist peab olema kõigist täideviijatest sõltuva ühtse teovalitsemisega ning täideviimise seisukohalt peab olema tegemist olulise teopanusega. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine ühist teootsust, mis sisaldub
Kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikusest sõltuvusest - st süütegu pannakse toime läbi teadliku ja soovitud koostegutsemise. Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise tahtlusena. Teovalitsemisteooria mõttes on ühine ja kooskõlastatud tegu kui tervik, olemuselt jagamatu ja omistatav kõigile kaastäideviijatele ka siis, kui keegi neist kaastäideviijatest mingit üksikut tegu n.ö omakäeliselt toime ei pannud. Seega lähtutakse teovalitsemise teoorias arusaamast, et
lg 2 lause 1 näol on tegemist omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud. Seega on teovalitsemise teooria tähenduses nõutav "ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all hoidmine". Täideviija mõiste ei ole tingimata ja alati seotud objektiivse teokoosseisu realiseerimisega. Iseloomustamaks M. Pisa rolli, rõhutab kohtukolleegium, et kontrollitud tõenditele tuginedes tuvastas maakohus, kuidas M. Pisa organiseeris M. Vestmani palvel Hollandist Eestisse toodud narkootilise aine ladustamise erinevates korterites, sõidutas M. Vestmani, veetes temaga koos päevi, mil viimane suhtles telefonitsi narkootiliste ainete liikumise kontrollimiseks, koos uuriti Hollandi teedeatlast, M. Vestmani juhendamisel sõitis M. Pisa kohtumisele A. Kudrjašoviga, aitas T. Hüpsi korteris M. Vestmanil ümber pakkida salakaubana saadud marihuaanat, kontrollis ka R. Keridani korteris hašiši kastide liikumist, jättis ühe kasti R. Keridani voodi alla, osa hašišit võttis endaga kaasa, pannes teatud hulga tasku, M. Vestmani jaoks aga kilekotti. Seega valitses M. Pisa ja M. Vestmani vahel usaldus, nende rollijaotus oli teineteist täiendav, nad olid võrdväärsed partnerid, süüdistatavate käitumine näitab üheselt, kuidas mõlema süüdistatava osalus kuriteos täiendas teise tegevust selliselt, et tulemuseks oli ühtsest tahtest hõlmatud tegu kui ühtne tervik. 13.2 Tuvastatud tehioludega ei ole kooskõlas apellandi väited T. Hüpsi korterit puudutavas osas. Asjas kontrollitud tõendid annavad põhjendatult aluse järelduseks, et x korterit kasutas M. Pisa ka T. Hüpsi äraolekul ning et käesoleva süüdistusasja kontekstis valitses M. Pisa seda eluruumi. Kohtukolleegium osundab siinjuures asjas vaieldamatult tuvastatule: Mobiiltelefonide kõneeristustest nähtub, et 06.02 – 10.02.2006.a. viibis T. Hüps Pärnus. M. Pisa on enne 06.02.2006.a T. Hüpsile korduvalt helistanud /I kd tl 56/. 06.02.2006.a jõuab A. Kudrjašov kahe koti marihuaana ja 7 kasti hašišiga Tallinna. Jälitusprotokolli kohaselt saab 17 M. Vestman 07.02.2006.a kl 18.00 x juures kaks ruudulist turukotti. Kl 18.04 fikseeriti M. Pisa kasutuses olnud sõiduauto MB pargituna x maja juures ning kl 18.05 sisenesid M. Pisa ja M. Vestman x trepikotta, kus asuvad korterid x, mõlemad läksid korterisse
Apellatsioonis esitatu ei anna maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks alust. 14.1 Ž. Katiliuse kaitsja kriitikaga A. Kudrjašovi ütluste kohta kohtukolleegium ei nõustu. Kohtukolleegium ei tuvastanud, et maakohtu otsuses osundatud A. Kudrjašovi ütlused ei vastaks kohtuistungi protokollis kajastatule. Apellatsioon on ka vastuoluline, kuivõrd kaitsja märgib, et usutav pole A. Kudrjašovi ütluste piinlik täpsus Ž. Katiliuse süüdistust puudutavas osas, samas aga heidab ette ütluste üldsõnalisust. Kohtukolleegium leiab, et kriitika A. Kudrjašovi ütlustele tuleneb neis ütlustes sisalduva olulise informatsiooni ebamugavust tekitavast olukorrast nii Ž. Katiliuse kui ka teiste süüdistatavate seisundis, kes A. Kudrjašoviga käesoleva süüdistusasja kontekstis kontakteerusid. A. Kudrjašov on muuhulgas kindlalt väitnud, et pärast seda kui tema veokisse oli 2006.a alguses Hollandis olles toodud kaks ruudulist turukotti, helistas keegi, kes ütles, et on Marko poolt ja väitis, et tuleb veel mingid karbid võtta, mees rääkis vene keeles, ta leppis kohtumise kokku ning mees tõi 7 pruuni pappkarpi ja ütles, et võtab need Tallinnas ära, rääkis vene keeles. A. Kudrjašov osutab kohtuistungil Ž. Katiliusele, kinnitades, et just tema tõi Hollandis autosse 7 karpi /V kd tl 1920/. Kohtukolleegium peab veel vajalikuks märkida, et kohtuistungil ei ole A. Kudrjašovi ristküsitlusel tõusetunud ei Ž. Katiliusel ega tema kaitsjal kahtlusi ülekuulatava eeluurimisel antud ütluste ja kohtuistungil öeldu vastuolude pinnalt /V kd tl 20-21/. 18 14.2 Et Ž. Katiliuse reisi kohta 03.02.2006.a Amsterdami on kriminaalasja materjalides olemas kirjalik tõend /I kd tl 114-115/, siis ei ole ka süüdistatav ise Hollandis viibimist nimetatud kuupäeval eitanud. Kuid tema väited, nagu oleks reisi eesmärgiks olnud üksnes autoost, pole kuigivõrd loogiline ning on A. Kudrjašovi ütlustega vaieldamatult kummutatud. Siinkohal peab kohtukolleegium rõhutama, et 07.02.2006.a peeti Ž. Katilius Tallinnas kinni ning tema kasutuses olevast sõiduautost leiti läbiotsimisel 6 pappkasti, milles oli kokku 480 pressitud taimse massi briketti, tema hotellitoast leiti 3 mobiiltelefoni /IV kd tl 7-8, 10-12, 1315/. 14.3 Mobiiltelefonide (millised hotellitoast leiti) kõnedeeristuste kohaselt on tuvastatud, et 07.02.2006.a helistas Ž. Katilius kell 19.31 M. Vestmanile (viimane viibis koos M. Pisaga Kadaka teel) Lasnamäelt; kell 20.06 vastab M. Vestman talle kesklinnas; kell 21.09 helistatakse Ž. Katiliusele Läti numbrilt ning pärast kastide saamist, kell 22.28 helistab Ž. Katiliusele veel M. Vestman. 14.4 Apellandi Ž. Katiliust õigustav väide, et puuduvad igasugused tõendid selle kohta, nagu oleksid Ž. Katilius, M. Vestman ja M. Pisa varem tuttavad olnud, on eksitav. See asjaolu ei omagi mingit tähtsust. Maakohus rõhutab oma otsuses põhjendatult, et tuvastatud tehiolud, kus kokkulepped ja kokkusaamised sõlmitakse erinevate telefoniühenduste, mitte enda nimel olevate telefonide kaudu, isikute perekonnanimesid ei teata või ei nimetata, kasutatakse leppenimesid nii isikute kui tegutsemise objektiks oleva „kauba“ kohta, on omane narkokaubandusele. Peale selle märgib kohtukolleegium, et selline tegevus on reeglina mitmetasandiline, kus ühe tasandi ebaõnnestumise korral on tegevuse äärmisest konspiratiivsusest tingituna raske, kui mitte võimatu tuvastada teisi, nn kõrgemaid tasandeid. 14.5 Käesolevas süüdistusasjas on vaieldamatult tuvastatud, et 7 kasti hašišiga andis Hollandis A. Kudrjašovile üle Eestisse vedamiseks Ž. Katilius. Selleks saavutati kokkulepe M. Vestmani kaudu, sest helistaja, kes A. Kudrjašovile selleks ülesande andis, tutvustas ennast isikuna, kes on Marko poolt (A. Kudrjašovi ütlused /V kd tl 19 pöördel/. Nimetatud kastide kättesaamine lepiti kokku Tallinnas. 06.02.2006 jõudis A. Kudrjašov Tallinna, järgmisel päeval tuvastati 6 kasti hašišiga Ž. Katiliuse sõiduautost. Ž. Katiliuse väited, nagu poleks ta teadnud, mida pappkastides tuleb ühest kohast teise toimetada, pole tõsiseltvõetavad ega eluliselt usutavad. 14.6 Teovalitsemisteooria mõttes (käsitatud käesoleva otsuse p-s 13.1) pani Ž. Katilius grupis M. Vestmani ja A. Kudrjašoviga toime
§-s 392 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo ja grupis M. Vestmani, M. Pisa ja A. Kudrjašoviga toime
Selge on see, et Ž. Katiliust ei ajendanud Leedust Hollandisse ja Tallinna sõitma sõbra palve täitmine, mille tasuks lubatud sõidukulude hüvitamine, vaid tema valduses ja käsutuses olnud hašiši ülisuurt kogust arvestades suur varaline kasu, nagu seda M. Vestmani ja M. Pisa puhul. 15. Roman Keridani tunnistas maakohus süüdi
lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi, s.o kaasaaitamises narkootilise aine suures koguses käitlemisele isikute grupi poolt. Nii R. Keridan ise kui tema kaitsja leiavad apellatsioonis, et R. Keridani käitumises puudub talle süüks arvatud kuriteo subjektiivne koosseis – R. Keridan ei teadnud, mida sisaldavad tema korterisse hoiule toodud 7 pappkasti, vastupidise kinnituseks puuduvad asjas igasugused tõendid. 15.1 Esmalt märgib kohtukolleegium, et
§-s 184 ettenähtud süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. 15.2 R. Keridan on selgitanud, et M. Pisa palvel võttis ta tõepoolest vene keelt kõnelevalt võõralt mehelt oma korterisse hoiule 7 pappkasti, milledele lisaks anti ka telefon, mille M. 19 Pisa hiljem enda kätte võttis. Ühele kastile pidi hiljem järgi tuldama, selle pani ta tagatuppa voodi alla. Järgmisel päeval avas M. Pisa ühe kasti, kuus kasti aitas ta M. Pisal ukse taha tõsta, neile pidi järgi tuldama /V kd tl 57-58/. M. Pisa kinnitab, et 07.02.2006.a rebis ta R. Keridani juures olles tagatoas oleva kasti teibi lahti ja avas kasti, võttis sealt kolm pakendit narkootikume, ühe pani tasku, kaks kilekotti. Teised 6 kasti aitas R. Keridan ukse taha tõsta. Kastid olid ühesugused /V kd tl 21/. Siinjuures tuleb veel märkida, et kõik kastid olid suletud hõbedase teibiga ning sellise teibi poolik rull leiti läbiotsimise käigus R. Keridani korterist. R. Keridani väitel oli küll kastid tema teibiga sulgenud võõras vene keelt kõnelenud mees. Tähele tuleb veel panna, et R. Keridan oli kodus, kui M. Pisa ühe kasti avas ja osa hašiši pakke endaga kaasa võttis. R. Keridan väidab küll apellatsioonis, nagu tuleneks M. Pisa ütlustest, et kastid sulges teibiga see isik, kes need R. Keridani korterisse tõi. Kohtukolleegium märgib, et M. Pisa ei viibinud R. Keridani juures hašišikastide toomise ajal. Kohtukolleegium leiab, et tuvastatud tehiolud annavad aluse järelduseks, et R. Keridan teadis, mida kastid sisaldavad. Ühelt poolt võib vaieldamatult väita, et M. Pisa ja R. Keridani vahel valitses usaldus (M. Pisa kasutuses oli ju ka R. Keridani auto). Teisalt ei ole R. Keridani näol tegemist naiivse ja elukauge isikuga vaid isikuga, kes muuhulgas oli varem töötanud tolliametnikuna. Seega olid R. Keridani elukogemused piisavad selleks, et anda sündmustele adekvaatne hinnang. R. Keridani kaitsja väitel kinnitab DNA ekspertiis, et R. Keridan ei puudutanudki kaste. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et DNA ekspertiis ei tuvastanud küll ekspertiisiks esitatud objektidel R. Keridani DNA olemasolu, mis aga ei tähenda automaatselt seda, et R. Keridan kaste puutunud poleks. Kuigivõrd tõsiseltvõetav pole R. Keridani põhjalik arutlus selle kohta, kuidas on võimalik juba lahtirebitud teibiga pappkaste uuesti sulgeda. 15.3 Nii R. Keridan kui tema kaitsja leiavad, et süüdistatava kaitseõigust on oluliselt rikutud sellega, et alles kohtuvaidluse käigus esitas prokurör üllatuslikult tõendite (M. Pisa ütlused) põhjal järelduse, mille kohaselt sulges R. Keridan ise selle kasti teibiga, mille M. Pisa tema korteris avanud oli. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et ei prokurör ega kohus ole R. Keridani süüdistust muutnud, mida iseenesest üllatuslikkuse korral saaks käsitada kaitseõiguse rikkumisena. Tegemist ei ole süüdistuse sisuks oleva asjaoluga vaid tõendite analüüsist ja hindamisest tuleneva järeldusega. Nii R. Keridanile kui tema kaitsjale oli kohtuistungil tagatud võimalus selle ühe R. Keridani voodi all olnud kasti sulgemise asjaolusid täpsustada M. Pisa küsitlemisel ning R. Keridanil oli võimalus anda omapoolseid selgitusi. 15.4 Ka ei nõustu kohtukolleegium süüdistatava kaitsja arvamusega, et M. Pisale ja M. Vestmanile inkrimineeritud kuriteod oli võimalik toime panna ning pandigi toime R. Keridani osavõtuta, tema tegevusel puudub põhjuslik seos täideviijatega.
lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et kaasaitamistegu ei tarvitse olla põhiteoga kuigi tugevas põhjuslikus seoses, kaasaitaja ei valitse tegu, ta üksnes toetab võõrast tegu. Põhjuslik seos põhiteoga on küll selle üks tingimusi, mis aga ei tähenda, et kaasaitamine peaks olema üks neid tingimusi, ilma milleta põhitegu ära jääks. Põhjuslikkus on piisav, kui kaasaaitamine teeb põhiteo võimalikuks, kergendab või kiirendab põhitegu. Eelnevale lisaks osundab kohtukolleegium Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-150-03 väljendatud seisukohale, mille kohaselt on kaasaaitamine tahtlik, kui isik peab võimalikuks, et toetab võõrast tegu, mis viiakse lõpule tema teopanuse toel ka siis, kui ta ei kiida seda heaks. 20 15.5 Kohtukolleegium on seisukohal, et R. Keridani käitumises on talle inkrimineeritud süüteo subjektiivne koosseisutunnus – tahtlus – tuvastatud. Maakohus on põhjendatult R. Keridani
15.6 R. Keridani taotlus ekspertiisitasude väljamõistmiseks kindlates osades ei ole kohtukolleegiumi arvates põhjendatud. Maakohus on mõistnud kohtukulud süüdistatavatelt välja kriminaalmenetluse seadustiku sätteid ja väljakujunenud kohtupraktikat järgides. Muuhulgas märgib kohtukolleegium, et kohtukulude hüvitamisel ei keela ka TsMS §-s 165 sätestatu solidaarvastutuse kohaldamist. 16. Prokuröri apellatsiooniga kohtukolleegium ei nõustu. 16.1 Maakohus leidis, et M. Pisa ei pannud toime
lg 2 p 2 ettenähtud kuritegu, kuivõrd kohtulikul uurimisel ei esitatud tõendeid, mis oleksid näidanud, et tema oleks isiklikult andnud juhiseid kauba toimetamiseks üle piiri või värvanud isikuid seda tegema, oleks osalenud narkootikumide toimetamisel riiki. 16.2 Apellatsioonis esitab prokurör oma taotluse põhjenduseks järgmised asjaolud: M. Pisa organiseeris Hollandist toodud narkootilise aine ladustamiseks korterid; sõidutas M. Vestmani enda autoga ja veetis viimasega koos päevad, mil M. Vestman suhtles Hollandis olevate isikutega; koos uurisid Hollandi teede atlast; M. Pisa tuvastas, et Kudrjašovi autos on marihuaana kotid, mitte hašiši kastid; aitas T. Hüpsi korteris ümber pakkida marihuaanat; kontrollis riiki toodud hašiši kastide liikumist, jättes ühe kasti Keridani voodi alla; võttis osa hašišit endaga kaasa; tema DNA leiti T. Hüpsi korteris erinevatelt esemetelt. Seega oli M. Pisa M. Vestmanile võrdväärne partner. Prokurör märgib apellatsioonis, et kaastäideviimine eeldab iga grupi liikme poolt oma tegevusega vähemalt ühe kuriteokoosseisu objektiivsesse külge kuuluva teo toimepanemist. 16.3 Siinkohal peab kohtukolleegium vajalikuks täpsustada, et prokuröri väited marihuaana tuvastamise kohta M. Pisa poolt ei ole kooskõlas tuvastatuga. Ei A. Kudrjašov ega M. Pisa pole rääkinud marihuaana tuvastamisest autos. A. Kudrjašov kinnitas vaid, et M. Pisa käis tema juures RIMI parklas, kuid ei võtnud midagi kaasa, kahe turukoti kohta ütles, et need pole tema asjad /V kd tl 21 pöördel/. 16.4 Kohtukolleegium osundab, et
objektiivne koosseis tähendab keelatud ja eriluba nõudva kauba üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri või riigipiiri toimetamist. Prokuröri poolt apellatsioonis esile toodud M. Pisa tegevus ja käitumine annavad tunnistust sellest, et narkootiliste ainete käitlemine riigisiseselt oli M. Vestmani ja M. Pisa ühtsest tahtest hõlmatud ning sündmuste kulgemist hoidsid nad mõlemad enda kontrolli all, kuid ei anna alust järelduseks, nagu oleks M. Pisa täitnud narkootiliste ainete üle piiri toimetamisel mingit kaalukat rolli. Seega nõustub kohtukolleegium maakohtu otsuses sedastatuga, et puuduvad tõendid M. Pisa osalemise kohta narkootikumide toimetamisel riiki. Maakohus on põhjendatult M. Pisa
lg 1 järgi, mille sanktsioon näeb ette karistusena ühe- kuni kümneaastase vangistuse, R. Keridani
22 17.4 Mis puutub Ž. Katiliusele mõistetud karistust, siis kohtukolleegium möönab, et tema varasem karistatus ei viita raskete kuritegude toimepanemisele, kuid see näitab siiski Ž. Katiliuse hoolimatut suhtumist eelmisse karistamisse kui hoiatusse, seega tema negatiivset sotsiaalõiguslikku meelestatust. Apellatsioonis esitatu ei saa olla Ž. Katiliusele mõistetud karistuse tühistamise aluseks. 17.5 Kohtukolleegium peab vajalikuks veel märkida, et kuivõrd
lg 2¹ sanktsioon näeb ette kuue- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse, siis M. Vestmani kaitsja arusaam, nagu poleks maakohus tema kaitsealusele karistust mõistes lähtunud sanktsiooni keskmisest määrast, on eksitav. Maakohus on põhjendatult M. Vestmanile karistusmäära valikul arvestanud tema eelnevaid karistusi narkokuritegude toimepanemise eest ning tema juhtivat ja organiseerivat rolli käesoleva süüdistuse raames. 17.6 Tulenevalt aga M. Vestmani ja M. Pisa süüdistuse mahu vähenemisest, leiab kohtukolleegium, et neile
MS § 337 lg 1 p 1, 4, 338 p 4, 340 lg 2 p 4, 342 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 02.10.2007.a otsuse osaliselt Marko Vestmanile ja Mati Pisale
lg 2¹ p 1 järgi mõistetud karistuses, rahuldades seega osaliselt nende kaitsjate apellatsioonid. Roman Keridani ja tema kaitsja, Žilvinas Katiliuse kaitsja ja prokuröri apellatsioonid jätab ringkonnakohus rahuldamata. Malle Preimer Igor Amann 23 Ene Randmäe
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.