4-08-101 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 14.aprill
- a Tallinn Väärteoasja number 4-08-101 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja juuresolekul Kohtuistungi aeg
- aprill 2008.a. Väärteoasi Erki Pajundi (isikukood 38112210382, elukoht XXX) kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 13.12.2007.a. otsusele väärteoasjas nr. 2314,07,036168 kaebuse esitaja Erki Pajundi kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu
- VTMS § 132 p 3 – Põhja Politseiprefektuuri RESOLUTSIOON liiklusjärelevalve osakonna 13.12.2007.a. otsus väärteoasjas nr. 2314,07,036168 tühistada.
- Lõpetada väärteomenetlus käesolevas väärteoasjas VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuotsus on kohtukantseleis kättesaadav alates
- aprillist 2008.a. Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Edasikaebamise kord Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Istungil osalenud isikud Erki Pajundi esitas kaebuse Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 13.12.2007.a. otsusele väärteoasjas nr. 2314,07,036168, millega karistati kaebuse esitajat Liiklusseaduse (LS) 7435 lg 1 järgi rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses s.o. 900 krooni. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt seisnes kaebuse esitaja väärtegu selles, et tema 20.11.2007.a. kell 20.57 juhtis Veskitammi tee 15 maja juures Laagri alevikus, Saue vallas sõiduautot Honda CR-V, registrimärgiga 242MCB, millel ei põlenud tagumine parempoolne ääretuli. Nimetatud tegudega rikkus kaebuse esitaja Liikluseeskirja (LE) § 178 nõudeid. Erki Pajundi palub kohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsus. Kaebuse esitaja leiab, et talle koostati sama teo eest samal õhtul kell 20.15 väärteoprotokoll ja menetlus selles väärteoasjas (väärteoasi nr 2314,07,036183) lõpetati otstarbekuse kaalutlusel. Eelmise väärteoprotokolli koostamise ajal sai kaebuse esitaja teada, et tema sõiduautol ei põle parem tagumine ääretuli, ta küsis, kas võib edasi sõita ja sai politseinikult loa seda teha. Kaebuse esitaja sõitiski läbipõlenud lambipirni asemele uut ostma, kuna seadus ei kohusta kaasas kandma tagavarapirne. Teel Laagri Maksimarketisse ja koju peeti ta teistkordselt politseinike poolt kinni ja koostati väärteoprotokoll käesolevas väärteoasjas. Kaebuse esitaja selgitas, et talle juba koostati väärteoprotokoll ja et ta on teadlik, et tema sõiduautol ei põle tagumine parem ääretuli. Kohtuistungil jäi Erki Pajundi oma kaebuse juurde. Kaebuse esitaja leiab, et talle on koostatud ühe väärteo osas kaks väärteoprotokolli. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja, et hiljem selgus, et tema sõiduauti tagumisi ääretulesid ei tohigi autojuht ise vahetada, mille kohta esitas ka Veho Eesti vastavasisulise õiendi. Kohtuväline menetleja - Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja, kohtuvälise menetleja, tutvunud esitatud kirjalike materjalidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et Erki Pajundi kaebus on põhjendatud osaliselt ja väärteomenetlus kuulub lõpetamisele otstarbekuse kaalutlusel. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et on tõendatud kaebuse esitaja poolt Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 13.12.2007.a. otsuses toodud väärteo toimepanek. Kaebuse esitaja tunnistab ise, et tema juhitud sõiduautol ei põlenud tagumine parem ääretuli. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on oma otsuses kaebuse esitaja teo õigesti kvalifitseerinud, viidates LE §-le 178, mille kohaselt peavad sõidu ajal mootorsõidukil põlema lähi-, ääre- ja numbrituled. Erki Pajundi poolt toime pandud tegu vastab LS § 7435 lg 1 täheldatud väärteokoosseisule tunnustele, tegu on õigusvastane ja Erki Pajundi on selle toimepanemises süüdi. Kohus leiab, et eelnev väärteomenetlus ei välista käesoleva väärteomenetluse aluseks olevat rikkumist kvalifitseerimast väärteona. Kohus ei tuvastanud ka õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Samas leiab kohus, et käesolevas väärteoasjas esinevad VTMS § 30 lg 1 p 1 täheldatud alused väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Väärteomenetluse seadustik ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need tulenevad KrMS §-st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. KrMS § 202 lubab menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiresse Kohus on seisukohal, et Erki Pajundi karistamiseks puudub avalik menetlushuvi. Parempoolse tagumise gabariittule mittepõlemine kätkeb endast vähest ohtu liiklusele, seda enam, et Erki Pajundi on andnud ütlusi, et ta soov oli sõita kas lähimasse bensiinijaama, Laagri Maksimarketisse või koju, et läbipõlenud lamp ära vahetada. Neid ütlusi pole ümber lükatud. Kõikide nimetatud kohtade maksimaalne kaugus kohast, kus vormistati Erki Pajundi suhtes väärteoprotokoll, on maksimaalselt u. 5 km, millest enamus teed on valgustatud. KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Kohus leiab, et Erki Pajundi süü käesoleva väärteo toimepanemisel on väike, tuleb karistuse mõõdukuse põhimõtet silmas pidada käesoleva väärteoasja lahendamisel. Kohus osundab siinjuures tuvastatud asjaolule, et samal päeval kolmveerand tundi tagasi kaebuse esitaja poolt toime pandud identse teo eest pidas kohtuväline menetleja võimalikuks väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlustel. Kahe identse väärteo eest diametraalselt erinevate karistusotsuste määramine pole millegagi põhjendatud ja oleks vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus Erki Pajundi kaebuse osaliselt, tühistab Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 13.12.2007.a. otsuse väärteoasjas nr. 2314,07,036168 ja lõpetab väärteomenetluse käesolevas väärteoasjas VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel Kohtunik