4-08-115\5

4-08-115 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 14.aprill

1. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-115 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja juuresolekul Kohtuistungi aeg
2. aprill 2008.a. Väärteoasi Martin Kapp´i (isikukood 38203070252, elukoht XXX) kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 17.12.2007.a. otsusele väärteoasjas nr. 2314,07,037086 Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Martin Kapp kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu
3. VTMS § 132 p 1 – jätta kaebus rahuldamata.
4. Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 17.12.2007.a. otsus väärteoasjas nr. 2314,07,037086 jätta muutmata. Kohtuotsus on kohtukantseleis kättesaadav alates
5. aprillist 2008.a. Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Edasikaebamise kord Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Martin Kapp esitas kaebuse Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 17.12.2007.a. otsusele väärteoasjas nr. 2314,07,037086, millega karistati kaebuse esitajat Liiklusseaduse (LS) 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses s.o. 2 400 krooni ja võeti LS 7422 lg 4 alusel juhtimisõigus ära 2-ks kuuks ning LS 7435 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses s.o. 6 00 krooni. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt seisnes kaebuse esitaja väärtegu selles, et tema 26.11.2007.a. kell 18.40 Rae vallas Harju maakonnas, TallinnTartu-Võru-Luhamaa maantee
6. km-l juhtis sõiduautot Jaguar Sovereign, registreerimismärgiga 380MGVkiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 33 km/h võrra, RESOLUTSIOON sõites kiirusega 127 km/h +-4 km/h ning mootorsõidukil puudusid nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. Nimetatud tegudega rikkus kaebuse esitaja LE § 124 ja § 127 nõudeid. Martin Kapp palub kohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse osas. Martin Kapp palub jätta kohaldamata lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine, kuna ta leiab, et nimetatud karistus on liiga karm ja pole kooskõlas toimepandud väärteoga ja tema isikuga. Kaebuse esitaja leiab, et ehkki teda on eelnevalt liiklusalaste väärtegude eest karistatud, pole need väärteod olnud nii ohtlikud, et teda võiks liiklushuligaanina käsitleda. Kaebuse esitaja leiab, et ta oli sunnitud kiirust ületama, kuna tema juhitud sõiduautol oli klaasipesuvedelik otsas ja eessõitvatelt veoautodelt pritsis pori. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde ja avaldas arvamust, et juhtimisõiguse äravõtmine tähendaks tema kui ettevõtja jaoks pankrotti. Kohtuväline menetleja - Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et karistuse mõistmisel on arvestatud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kaebus esitajal on 6 kehtivat karistust liiklusalaste väärtegude eest ja rahalised karistused ei ole teda mõjutanud. Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja, kohtuvälise menetleja, tutvunud esitatud kirjalike materjalidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et Martin Kapp´i kaebus on põhjendamata ega ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et on tõendatud kaebuse esitaja poolt Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 17.12.2007.a. otsuses toodud väärtegude toimepanek. Kaebuse esitaja tunnistab ise, et ta ületas lubatud kiirust ja et sõiduautol puudusid algaja juhi tunnusmärgid. Käsitledes Martin Kappile mõistetud karistuse raskust, peab kohus vajalikuks rõhutada, et karistuse mõistmine on diskretsiooniotsus, mida tuleb põhjendada. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on käesoleval juhul asetanud õigesti karistuse käsitlemisel rõhuasetuse eripreventsiooni vajalikkusele. Karistusseadustiku § 56 lg 1 alusel on isiku karistamise aluseks süü. Samuti tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest võib kohtuväline menetleja isikut karistada rahatrahviga kuni 50 trahviühikut ning sama paragrahvi lõike 4 alusel kohaldada lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise ühest kuust Iga sõidukijuht peab tunnetama oma vastutust liikluses osalejana ning aru saama oma teo keelatusest. Rikkudes liikluseeskirju ning suhtudes liikluskorda hoolimatult ja vastutustundetult, seab kaebuse esitaja ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Kohus on veendunud, et turvalisus liikluses kaalub üles kaebuses toodud seisukohad karistuse kergendamiseks. Lähtudes teo raskusest ning ohtlikkusest on kohtuväline menetleja kohaldanud kaebuse esitajale põhjendatud ja seadusliku lisakaristuse väärteomenetlejal kui kohtul tekkinud põhjendatud kahtlus, et lisakaristuse rakendamatajätmine ei hoia Martin Kappi uute võimalike süütegude toimepanemisest. Kohus arvestab Martin Kappi poolse kahetsusega, kuid ei pea ainuüksi selle karistust kergendava asjaolu ilmnemist põhjenduseks, miks lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine ei peaks rakendama. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VTMS §-st 132 p 1 leiab kohus, et Martin Kappi kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 17.
7. 2007.a. otsus väärteoasjas nr. 2314,07,037086 muutmata Kohtunik