← Eesti

1-08-3019\2

1-08-3019 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-3019 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kristi Rande Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Andres Põllu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Andres Põld (isikukood: 37703170012; viibib Xxx Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Andres Põld tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Xxx Vangla esitas 28.02.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Põllu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Andres Põld on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 11.05.2005.a otsusega KarS § 142 lg 2 p 2 järgi. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 8.12.2006.a ja lõpp on 8.04.2009.a. 2 A. Põllu kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas ei õpi ega tööta. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel läheb elama ema juurde , töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu A. Põllu vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetava riskifaktoriks on seksuaalkäitumise hälbe mittetunnistamine ja diagnoosi ning ravi puudumine. Kinnipeetav on kõrgohtlik kurjategija, kes võib vabanemise korral uuesti oma teoga sandistada mõne tütarlapse või noore naise mõttemaailma ja elutunnetuse. Nii kaua, kui kinnipeetav ei oma põhjustega vanglas tegelema hakanud, ei ole tema tingimisi vabastamine põhjendatud. Seksuaalkurjategijate retsidiivsus on statistiliste andmete järgi kõrge, mistõttu teo kordamine on spetsialistide hinnangul väga tõenäoline. Andres Põld taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta vabastamist, kuna isik kannab karistust seksuaalkuriteo eest. Ta on varem korduvalt karistatud, s.h seksuaalkuritegude eest, millest saab järeldada, et ei ole temale määratud karistustest siiani järeldusi teinud ning on kõrge risk, et jätkaks selletüübiliste kuritegude toimeapanemist ka edaspidi. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et A. Põld tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Põllu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik kannab karistust seksuaalkuriteo eest. Ta on varem korduvalt karistatud, s.h seksuaalkuritegude eest, millest saab järeldada, et ei ole temale määratud karistustest siiani järeldusi teinud ning on kõrge risk, et jätkaks selletüübiliste kuritegude toimeapanemist ka edaspidi. Arvestades A. Põllu poolt toimepandud kuritegude raskust, asjaolusid ja arvukust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
  2. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.