lg 2 p 4 ja § 199 lg 2 p 4 järgi.
lg 2 ja 64 alusel loeti mõistetud kergem karistus kaetuks 2 raskeima karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 5 alusel pöörati täitmisele Saare Maakohtu 14.08.2003.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o vangistus 1 aasta ja 6 kuud.
lg 2 ja § 64 sätete alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust 3 aastat ja 6 kuud vangistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 6 kuud vangistust võrra ja mõisteti lõplikuks liitkaristuseks vangistus 5 aastat. Tallinna Ringkonnakohtu 02.04.2007.a otsusega tühistati osaliselt, mõisteti õigeks
Lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 2 aastat ja 3 kuud vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 07.02.2006.a ja lõpp on 04.05.2008.a. J. Toompuu kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on varem Murru Vanglas lõpetanud 11. klassi. xxx Vanglas õppis elektriku erialal, aga mitteosalemise tõttu kustutati õppurite nimekirjast. Vangistuse jooksul on 1-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel läheb elama ema juurde , töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub J. Toompuu vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetaval on olemas kindel elukoht ning toetavad peresuhted. Tema võimalused tööd leida on arvestatavad. Janek Toompuu taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta vabastamist, arvestades, et isik on varem karistatud 7-korral, omab 1 kehtivat distsiplinaarkaristust ning vabanemisel puudub tal garanteeritud töökoht. Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta tema vabastamist arvestades tema eelnevat elukäiku ja käitumist vanglas. On kõrge risk, et jätkab analoogsete kuritegude toimepanemist vabaduses, et eluga toime tulla. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et J. Toompuu tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Toompuu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem karistatud 7-korral, omab 1 kehtivat distsiplinaarkaristust ning vabanemisel puudub tal garanteeritud töökoht. Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta tema vabastamist arvestades tema eelnevat elukäiku ja käitumist vanglas. On kõrge risk, et jätkab analoogsete kuritegude toimepanemist vabaduses, et eluga toime tulla. Arvestades J. Toompuu poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra 3 kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.