1-05-121\11

(03231000410)Katrin Puhkason Sekretär Thea Tikenberg Prokurör Janar Luts Kriminaalasi Kalle Liivi süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 2- § 25 lg 2 järgi üldmenetluses süüdistatuna katses saada kohtus ja Tarbijakaitseametis tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalist kasu Hansapangalt 600209.61 krooni väljamõistmise näol suures ulatuses. Süüdistatav Kalle Liiv isikukood. 35204170213, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidusega, töökoht: OÜ EN, elukoht XXX, varem karistamata Kaitsja RESOLUTSIOON vandeadvokaat Andres Hallmägi Advokaadibüroo KrMS §-dest , 311-314, 315 lg 4, Kohus o t s u s t a s: 1. Mõista õigeks Kalle Liiv KarS § 209 lg 2 p 2 -§ 25 lg 2 (ajavahemikul 04.08.2000 kuni 1 01.09.2002.a KrK §143 lg 2 p 11- § 15 lg 2 järgi süüteo koosseisu puudumisel.. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. Apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamist kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule (hiljemalt 06.12..2007a). Vastavalt KrMS § 189 lg 3 võib menetluskulusid vaidlustada määruskaebe korras 10 päeva jooksul peale kohtotsuse kuulutamist, esitades määruskaebuse otsuse teinud kohtule. Süüdistuse sisu ja kohtulikul uurimisel uuritud tõendid : Kalle Liivi süüdistatakse süüdistusakti kohaselt selles, et tema, olles Gibraltaril registreeritud juriidilise isiku OL volitatud esindaja, sõlmis 31.juulil 1997.a. Hoiupanga Venemaa Investeerimisfondiga halduslepingu ja väärtpaberitehingu, mille kohaselt O Ltd ostis 237 Venemaa HPIF osakut hinnaga à 2 532,53 krooni ning kohustus nimetatud osakute eest kokku tasuma 600 209,61 krooni. 04. augustil 1997.a. kandis Kalle Liiv oma isiklikult arvelduskontolt Hoiupangas Hoiupanga Venemaa Investeerimisfondi kontole 600 209,61 krooni selgitusega “HP Venemaa Invest.Fondi ostmine/VP konto: XXX“, milline oli O Ltd väärtpaberikonto number. 08.augustil 1997.a. ostis O veel 237 Hoiupanga Venemaa Investeerimisfondi osakut hinnaga à 2 819,16 krooni, kogusummaga 668 140,92 krooni. Tehingu finantseerimine toimus samal päeval sõlmitud repotehingu kaudu, kus O Ltd pantis Hoiupanga Aktivajuhtimise AS-ile 474 (nii juba omandatud kui ka juurdeostetavad) Venemaa HPIF osakut. Repo- ja pandilepingu kohaselt tekkis Ol kohustus panditud osakud 08.novembril 1997.a. välja osta hinnaga 690 338,05 krooni, s.t. lepingujärgse hinnaga 1456,41 krooni tk. Tulenevalt Venemaal 1997.a. sügisel toimunud väärtpaberituru kriisist langes Venemaa Investeerimisfondi osakute hind. Seisuga 08.11.1997 oli ühe osaku tagasivõtmishind 1874,22 krooni. Ol oli finantsvõimenduse kasutamise tulemusena kokku 474 osakut, mille koguväärtus tagasivõtmishinna alusel oli 888 380,28 krooni. O oma lepingujärgset väljaostukohustust ei täitnud. Kuna O repolepingu alusel panditud väärtpabereid välja ei ostnud, siis Hoiupanga Aktivajuhtimise AS realiseeris panditud osakud võla katteks, kui osakute koguväärtus langes alla Ole laenatud summa. 09.jaanuaril 1998.a. kandis pank osakud O väärtpaberikontolt ära. O nimel tegi pangas tehinguid ainult Kalle Liiv ning O kontodel ei toimunud peale eelpool kirjeldatud ostu- ja repotehingute mingit muud äritegevust. O pangakontodel toimuv oli täielikult Kalle Liivi kontrolli all ning vastas Kalle Liivi tahtele. 16.detsembril 1998.a. esitas Kalle Liiv Tallinna Linnakohtule hagiavalduse O ja Hoiupanga Fondide AS vastu, milles taotles kostjate vaheliste tehingute tühisuse tunnustamist. Selle hagiavaldusega alustas Kalle Liiv tegutsemist selle nimel, et saada Hansapangalt rahasummat, mille ta oli tasunud enda poolt esindatava O tehingu eest tasumiseks. Hagis püüdis Kalle Liiv jätta muljet, nagu oleks O ja Kalle Liiv seotud vaid raha laenamise kaudu ning nagu oleks O tegevus osakute ostmiseks tekitanud kahju Kalle Liivile. Kalle Liiv püüdis kohtus tekitada ja süvendada muljet nagu tema ei teaks O Ltd-st midagi. Seega Kalle Liiv tahtlikult eksitas asja arutavat kohut eesmärgiga saavutada endale meelepärast tulemust ehk 600 209,61 krooni väljamõistmist Hansapangalt Kalle Liivi kasuks. 04.augustil 2000.a. esitas Kalle Liiv Tallinna Linnakohtule järgmise hagiavalduse, milles väitis, et K.Liiv on 04.augustil 1997.a. andnud Hoiupangale korralduse tasuda enda kontolt 2 Hoiupanga Venemaa Investeerimisfondi osakute eest 600 209,61 krooni, kuid tema väärtpaberikontole niisuguseid osakuid laekunud ei ole, seetõttu olevat Hansapank talle võlgu tema poolt üle kantud summa ning viivisintressid. Oma hagis Kalle Liiv väidab, et Hansapank on hageja arvel ilma õigusliku aluseta rikastunud 600 211,61 krooni ulatuses, tekitades selle ulatuses hagejale kahju. 19.augustil 2000.a. esitas Kalle Liiv Tallinna Linnakohtule Hoiupanga AS-i vastu hagi O ja Hoiupanga Aktivajuhtimise AS-i vaheliste tehingute tühisuse tunnustamiseks. 22.novembril 2000.a. esitas Kalle Liiv Tallinna Linnakohtule hagiavalduse, milles soovis, et kohus tunnistaks Hansapanka makseagendi kohustuse täitjana Kalle Liivi ja Hoiupanga vahel sõlmitud väärtpaberikonto lepingu mõttes. Hagiavalduses esitas Kalle Liiv kohtule ebaõige väite nagu oleks ta 04.augustil 1997.a. maksekorraldusega soovinud enda raha eest osta endale väärtpabereid aga kuna tema isiklikule väärtpaberikontole pole osakuid laekunud, siis peaks pank talle selle raha tagastama. 12.veebruaril 2001.a. esitas Kalle Liiv Tallinna Linnakohtule järjekordse hagiavalduse Hansapanga tunnustamiseks makseagendi kohustuste täitjana pooltevahelises lepingus. Hagiavalduses esitas Kalle Liiv väite, et tema andis Hoiupanga ja Kalle Liivi vahelise väärtpaberikonto lepingu täitmiseks kostjale 04.augustil 1997.a. korralduse hageja enda raha eest hagejale väärtpaberite ostmiseks. Seega järjekordselt esitas Kalle Liiv kohtule selgelt ja teadvalt vale ja eksitava väite. 28.02.2001 pöördus Kalle Liiv Riigi Tarbijakaitseameti poole kaebusega, milles tekitas Tarbijakaitseametis teadvalt vale ettekujutuse nagu oleks tarbija Kalle Liiv teinud makse selleks, et endale omandada Hoiupanga Venemaa Investeerimisfondi osakuid ning, kuna ta osakuid ei saanud, siis peaks Hansapank selle summa tarbijale tagastama. 19.aprillil 2002.a, olles eksimuses tegelike asjaolude suhtes, tegi Tarbijakaitseamet peadirektori asetäitja Marje Kokk’i isikus Hansapangale ettekirjutise, mille kohaselt Kalle Liivi kui tarbija õigusi on panga poolt rikutud ja tarbija rikutud õigused kuuluvad ennistamisele. Tarbijakaitseamet käskis oma ettekirjutusega Hansapangal kanda tarbija Kalle Liivi arvelduskontole tagasi tema poolt Venemaa Investeerimisfondi osakute eest AS-ile Eesti Hoiupank tasutud 600 209,61 krooni. Tarbijakaitseameti ettekirjutisele tuginedes Kalle Liiv loobus Tallinna Linnakohtus olevast hagidest Hansapanga vastu. Hansapank vaidlustas ettekirjutise ning 17.septembril 2002.a. toimunud asja arutamise tulemusel Tarbijakaitseamet nõustus Hansapanga seisukohaga, et lõpetab Kalle Liivi avalduse menetlemise ja ettekirjutist täitmisele ei pööra. Nimetatud otsustuse osas saatis 27.septembril 2002.a. Tarbijakaitseamet peadirektori asetäitja Marje Kokk’i isikus menetlusosalistele välja vastava kirja. Järgmiseks kaebas Kalle Liiv Tarbijakaitseameti 27.septembri 2002.a. otsuse peale Tallinna Halduskohtusse. Vastavasse haldusprotsessi Hansapanka ei kaasatud ja Hansapank ei teadnud kohtumenetluse toimumisest. 04.aprillil 2003.a. langetas Tallinna Halduskohus kohtunik Indrek Paukštys’e isikus otsuse, mille kohaselt kohustati Tarbijakaitseametit jätkama menetlust 19.aprillil 2002.a AS-le Hansapank tehtud ettekirjutuse täitmiseks. 04.aprilli 2003.a. Tallinna Halduskohtu otsuse alusel Tarbijakaitseamet saatis peadirektor Helle Aruniit isikus 09.mail 2003.a. Hansapangale kirja “Ettekirjutise täitmisele pööramine”. Nimetatud kirjaga pööras Tarbijakaitseamet oma 19.aprilli 2002.a ettekirjutuse uuesti täitmisele ja nõudis Hansapangalt Kalle Liivi poolt taotletud 600 209,61 krooni ülekandmist tarbija Kalle Liivi arvelduskontole. Hansapank vaidlustas vastavad haldusaktid. Kohtumenetluse kestel Tarbijakaitseamet 14.märtsil 2005.a. tühistas oma ettekirjutuse ja halduskohus lõpetas menetluse 14. juulil 2005.a. 3 Lähtudes eeltoodust süüdistatakse Kalle Liivi katses saada kohtus ja tarbijakaitseametis tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalist kasu suures ulatuses Hansapangalt 600 209,61 krooni väljamõistmise näol, s.o KarS § 209 lg 2 p 2 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Ajavahemikul 04.08.2000 kuni 01.09.2002 oli Kalle Liivile ette heidetav tegu karistatav KrK § 143 lg 2 11 ja § 15 lg 2 järgi kui katses saada pettuse teel varaline õigus. Kohtulikul uurimisel süüdistatav Kalle Liiv end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud. Ta väidab, et talle on süüdistus arusaamatu. Riigikohtu lahendi põhjal Mugra süüdistusasjas väidab, et kelmuse puhul on tegemist blanketse normiga, mida tuleb sisustada konkreetse normi äratoomisega. Süüdistatav leiab, et süüdistuses ei ole välja toodud, millist õigusnormi ta rikkus. Antud juhul on tegemist põhiõiguse realiseerimisega ja ei saa rääkida mingi normi rikkumisest. Ta annab ütlusi, et 04.08.1997.a. soovis ta osta Hoiupanga Venemaa Investeerimisfondi osakuid enda väärtpaberikontole, mitte O Ltd kontole. 04.07.1997.a. maksekorraldusele, millele ta on ise allakirjutanud, on hiljem juurde kirjutatud O Ltd väärtpaberikonto number, O Ltd väärtpaberikonto avati alles 11.08.1997.a., seega ei saanud ta 04.08.1997.a. osta Hoiupanga Venemaa Investeerimisfondi osakuid O Ltd-le ega teada O Ltd. väärtpaberikonto numbrit. Ta selgitab, et oli nimetatud ärifirma lepinguline seaduslik esindaja. 1997.a oli väärtpaberite turg aktiivne. Äriühingu esindaja oli Soome Vabariigi kodanik PP, kes palus tal ette valmistada vajalikud dokumendid ja lepingud väärtpaberite ostmiseks. Oli nimetatud isikuga seotud teise äriühingu Helta kaudu juba aastaid enne 1997.a .Padatsu soovis aga, et tema ise siseneks enda rahaga väärtpaberite turule, et olla veendunud tulevaste tehingute perspektiivikuses ja garanteerituses. Ta sõlmis pangaga lepingu endale väärtpaberite ostmiseks. Arvab, et sõlmis ka selles halduslepingu nagu O puhul. Kui talle oli 30.07.1997.a avatud väärtpaberi konto, tegi ta makse väärtpaberite ostmiseks ning eeldas, et väärtpaberid kantakse tema kontole 83832.Hansapank ise kinnitas, et ostetavad väärtpaberid kantakse selle isiku kontole, kes on raha maksnud. Tegelikult ei ole sellel kontole midagi kantud. Panga poolt on tehtud kliendi tahtele mittevastav täiendus maksekorraldusele 04.08.1997.a Vaidlus on aastaid selles, et kas tema kliendina maksekorraldust allkirjastades andis pangale korralduse kanda ostetavad väärtpaberid O väärtpaberikontole või ei. K. Liiv väidab, et see konto number on maksekorraldusele hilisemalt juurde kirjutatud. 30.07.1997.a oli sõlmitud tema ja Hoiupanga IF vahel osakute ostmiseks, teine leping aga oli sõlmitud 08.08.1997.a. O ja Hoiupanga Aktivajuhtimise AS vahel VIF osakute väärtpaberite ostmiseks. O Ltd. esmakordne identifitseerimine toimus pangas 07.08.1997.a Enne identifitseerimist vastavalt ei saa lepingut sõlmida. Väärtpaberite keskregistri andmetel on arve avatud 11.08.1997.a Vastavalt Vabariigi Valitsuse 14.10.1994.a määrusega nr. 337 kinnitatud Eesti väärpaberite keskregistri põhimäärusele tekib väärtpaberi konto väärtpaberite keskregistrisse kandmisega. , seega teatisel olev kuupäev on O väärtpaberi konto kandmisest registrisse 11.08.1997.a Väidab, et 08.08.1997 repolepingu sõlmimisega loodi tegelikult alus, et O Ltd. saaks raha laekumisel tegutseda, kuid dokument on kõlbmatu, kuna seal on konto number parandatud käsitsi parandatud, kuid parandus on õiendamata. Raamatupidamisseadus § 18 kohaselt ei saa teha raha liikumise dokumentidel parandusi. 1999.a kui esitas kohtule hagiavaldused, oli tal kogu asjast puudulik ettekujutus, sest pank temale selgitusi ei andnud.. O soovis iseseisvalt omandada väärtpabereid ja tal ei saanud olla mingeid kolmandaid väärtpabereid.. Nn. pangavõltsingut maksekorraldusel põhjendab sellega, et panga töötaja tegi toimingu mida ei saanud tagasi kutsuda. Kui Olt raha ei laekunud, võeti Liivi väärtpaberid väärtpaberitekontolt lihtsalt ära . Samuti väidab, et Pank ei ole talle vastanud , kelle arvele 4 kanti raha, mis ta 04.08.1997.a panka maksis. Et tema väärtpaberikontol ei ole üldse tehinguid, sai ta teada hiljem. Kohtu poole pöördumise eesmärgiks oli enne kõike asjasse puutuvate dokumentide juurde pääsemine ja tõe selgitamise vajadus. Alles kriminaalmenetluse käigus õnnestus kätte saada dokumendid, millest selgus, et O väärtpaberikonto oli kolmel kuupäeval avatud ja ükski kuupäev ei vastanud Väärtpaberite Keskdepositooriumi registri teatise andmetele. Tarbijakaitseametisse pöördumise mõte aga tekkis seoses peale Riigikohtu lahendit sarnases küsimuses. Enne kohtusse pöördumist pöördus Hansapanka ( K.H ) poole samades küsimustes, kuid ei saanud mingit vastust.. Kohtulikul uurimisel uuritud tõendid: 1. AS Hansapank avaldus 25.06.2003.a Kaitsepolitseiametile kriminaalmenetluse alustamiseks Kalle Liivi suhtes Hansapangalt 0,6 miljoni „tagastamiseks oma arvelduskontole, kuna K Liiv tegevuses kohtu –ja haldussüsteemi(tarbijakaitseametit) eksitades esitanud avaldustega, justkui K.Liiv oli teinud makse selleks, et endale omandada Hoiupanga Venemaa Investeerimisfondi osakuid, on reaalne ja jätkuv katse kelmusega ebaseaduslikud varalise kasu saamine Hansapangalt /tl 10-16/ . Avaldusele on lisatud seda käsitletavad dokumendid (29 nimetust), mis on koopiad ja kriminaalasjas tõenditena uuritud. Kohus nõudis välja Hansapangast O Ltd ja Hoiupanga Aktivajuhtimise AS vahelised originaaldokumendid, siis selgus, et O Ltd ja Hoiupanga Venemaa Investeerimisfondi 08.08.97 tehingukinnituse /tl 44/ originaal on hävitatud(säilitusaeg 7 aastat). Nimetatud dokumendi koopial on aga käsitsi parandatud trükitud tekstis väärtpaberikonto number XXX numbriks 829/9/ 22 parandus kinnitamata, nagu on samasisulisel tehingukinnitusel 31.07.1997, kus on O LTD krediteeritava väärtpaberikonto nr käsitsi kirjutatud XXX/ (koopia originaalist kinnitamata). Nimetatud avalduse on sisuliselt koostanud tolleaegne Hansapanga jurist JK, kes on ka süüdistusaktis taotletud tunnistajana üle kuulata. Kohtus antud ütluste kohaselt asus tunnistaja Hansapanka tööl 2002.a juristina. Nimetatud juhtumiga hakkas juristina tegelema siis, kui panga poole pöördus Kalle Liiv pretensiooniga, et ta oli soovinud omandada Hoiupanga Venemaa investeerimisfondi osakuid, kui tema üllatuseks ei ole need tema arvele jõudnud. Kuid kohus soostub kaitsja väitega, et antud isik ütlused ei saa olla tõendi allikaks, kuivõrd tõendamiseseme asjaolud peegeldavad kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo kui minevikusündmuse tunnuseid. J. K ei olnud 1997.a tõendamiseseme asjaolude olevate dokumentide koostamise juures ja ei töötanud sel ajal Hansapangas, mistõttu ei saa teda lugeda ka valdkonda tundvaks spetsialistiks. Seda enam ei saa ta olla tunnistaja KrMS § 59 lg 2 tähenduses, sest ta on eelnevates menetlustes osalenud Hansapanga esindajana. Seetõttu ei saa KrMS § 66 lg 1 mõttes olla tunnistaja. Kuigi ta on prokuröri taotlusel üle kuulatud ei saa kohus teda käsitleda tõendi allikana ja tema ütlused ei ole arvestatavad. 2. Gibraltaril registreeritud juriidiline isik OLon Kalle Liivile antud volikiri 31. 05.1993.a Gibraltaris /tl 26-31/ 3. Kalle Liivi ja Hoiupanga vaheline väärtpaberikonto leping 30.07.1997.a väärtpaberikonto nr. XXXXX , milles kliendi arvelduskonto XXXXXXXXXXX /tl 32/ 4. O Ltd poolt, keda volikirja alusel esindab Kalle Liiv sõlmitud Hoiupanga Venemaa Investeerimisfondi haldusleping 31.07.1997.a , mis hakkab kehtima kui ostja omandab osaku ja lõpeb, kui ostja omandus osakule lõpeb /tl 33/. Koopia kinnitamata 5. O Ltd ja Hoiupanga Venemaa Investeerimisfondi 31.07.97 tehingukinnitus, väärtuspäev 01.08.97. Hoiupanga Venemaa investeerimisfond müüb Venemaa HPIF osak 237 väärtus 2532,53 kokku 600 209,61 krooni. Referendid Kalle Liiv ja JT, krediteeritava O Ltd 5 väärtpaberikonto number on kirjutatud XXX käsitsi juurde, kusjuures eelviimane üheksa on üle kirjutatud ja võib olla number 2. Koopia kinnitamata. 6. O Ltd ja Hoiupanga Venemaa Investeerimisfondi 31.07.97 samasisuline tehingukinnitus , väärtpaberikonto number. kirjutatud käsitsi XXX /tl 35/ 7. O Ltd ja Hansapanga vaheline väärtpaberikonto XXX leping, allkirjastatud 04.08.2007 Kersti Tälli ja K. Liivi poolt /tl 36/ 8. O Ltd 04.08.97 maksekorraldus HP Venemaa Investeerimisfondile arvele XXXXXXXXXXXX summa 600209.71 ülekandmiseks, selgitus VP konto XXX ostmine, maksja Kalle Liiv konto nr.XXXXXXXXXXX /tl 37/. 9. Prokuröri taotlusel üle kuulatud tunnistaja VK kinnitab, et 1997,.a töötas Hoiupangas tellerina ja kinnitab, et nimetatud maksekorraldus on käsitsi täidetud tema poolt, välja arvatud kliendi allkiri. Kuidas oli tol ajal reglement maksekorralduste täitmise osas ei mäleta. Kuid peale allkirjastamist täiendavaid sissekandeid maksukorralduse lahtritesse ei teinud. Klient saab kopeeruva maksekorralduse kogu ulatuses. Vatasel juhul oleks ka pangale jäänud vaid maksekorralduse kviitungi osata. Printeri väljatrükk maksekorraldusel näitab aega, millal kliendi kontolt ülekanne tehti Millal aga see jõudis maksekorralduses märgitud kontole, seda ta ei tea. 10. O Ltd ja Hansapanga vaheline arvelduskonto nr. XXXXXXXXXXXXleping 01.08.97 /tl 38/ 11. O Ltd esindaja Kalle Liivi allkirjanäidiste kaart 01.08.1997.a, mis on aktsepteeritud 07.08.97 skannimise kuupäev. Juriidilise isiku konto nr. XXXXXXXXXXXX/tl 39/. Liiv on vaidlustanud kuupäeva 01.08.1997.a. , samas ei eita oma allkirja. 12. O Ltd ja Hoiupanga Aktivajuhtimise AS vaheline väärtpaberitehingute raamleping nr 39 Hoiupanga Rahaturu Investeerimisfondi ja O Ltd (esindaja K.Liiv) vahel 8.augustist 1997, väärtpaberikonto XXX Hansapangas /tl 40-42/. Koopia kinnitamata. Raamlepinguss puudub kliendi –O LtD arveldusarve pangas. Kuigi tl 49 - allkirja näidised Hansapangas on O Ltd. arvelduskonto XXXXXXXXXXXX. 13. O Ltd ja Hoiupanga Aktivajuhtimise AS vaheline väärtpaberite repo- ja pandileping nr P23 8.08.1997, selles on trükitud O Ltd väärtpaberikonto nr.XXX käsitsi parandatud XXX-ks. Parandus õiendamata, koopia kinnitama. Lepingu kohaselt panditud väärtpaberid 474 tk. ühe väärtus 1409.58 krooni kogu väärtuses 668140.92 krooni, väärtuspäev 8.08.97, intress 13%, tagasimüüdavate väärtpaberite kogus 474, ühe väärtpaberi tagasimüügihind 1456.41 krooni kokku summas 690338.05, tagasimüügi väärtuspäev 8.11.97 /tl 43/. Samuti puudub kliendi –O Ltd. arveldusarve pangas. Hansapanga avalduse kohaselt (25.06.2003a, tl 11 p.11/ pidi selle lepingu kohaselt pidi O Ldt. pidi täitma väljaostukohustuse 08.11.1997.a, oli ühe osaku tagasivõtmishind 1874,22 krooni. Ol oli finantsvõimenduse kasutamise tulemusena kokku 474 osakut, mille koguväärtus tagasivõtmishinna alusel oli 888 380,28 krooni. O oma lepingujärgset väljaostukohustust ei täitnud. 14. Prokuröri taotlusel ülekuulatud tunnistaja KK kinnitab kohtus, et 1997.a töötas Hoiupanga juhtimise AS Hoiupanga Rahaturu fondi juhina. Ta kinnitab, et Väärtpaberite raamlepinguid sõlmiti Hoiupanga Rahaturu fondi poolt repo-ja pandilepingute tegemiseks. Kinnitab, et nimetatud lepingud 08.08.1997.a /tl 40,43 I kd/ on sõlmitud tema poolt Kinnitab, et lepingus on algselt kliendi väärtpaberikonto number valesti sisestatud, see on kas trükiviga, kuna lepingud sisestati arvutisse käsitsi, või eksis klient numbri ütlemisel. Miks ei ole raamlepingul konto numbrit parandatud ei oska selgitada, küll aga selgitab, et repo-pandilepingus on parandatud number, sest tehingute teostamiseks kasutatakse repo6 ja pandilepingut. Tehingud sisestatakse arvuti süsteemi, et neid edastada väärtpaberite keskregistrile, kuid tema isiklikult neid tehinguid pangasüsteemi sisse ei kandnud. Miks parandused lepingus on õiendamata ei oska selgitada. Konto numbrit võidi repolepingu sisestamisel korrigeerida. Repoleping sõlmimiseks pidi kliendil pantimiseks olema 237 osakut.Hoiupanga Juhtimise AS haldas ja korraldas Venema Investeerimisfondi osakuid ja Hoiupanga rahaturu investeerimisfondi osakuid. 15. O Ltd ja Hoiupanga Venemaa Investeerimisfondi 08.08.97 tehingukinnitus 237 osaku osas, ühe väärtus 2819.16 kokku 668 140,92, krooni, väärtpaberikonto trükitud numbris nr XXX viimane number 9 käsitsi parandatud numbriks 2 /tl 44/. Koopia kinnitamata.. Kohus nõudis menetluspoole taotlusel Hansapangast see on endiselt kontohaldurilt välja originaaldokumendid, kaasaarvatud ka 08.08.1997a. tehingukinnitu. Seda originaaldokumenti Hansapank ei väljastanud, kunasee tehingukinnitus on hävitatud säitusaega – 7 aastat möödumise tõttu. Raamleping ja repolepinmg olid samuti 08.08.1997.a sõlmitud. Kohus tegi järelepärimise 17.05.2007.a ja Hansapank väljastas nõutud dokumendid 24.05.2007.a. Vastavalt Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi Reeglite Kogu p 3.4.15 on kontohaldur kohustatud säitiama kõigi temale registreerimistoimingute ja päringute tegemiseks antud korralduste aluseks olevaid dokuemente vähemalt 7 aasta jooksul arvates korralduse andmisest kontohaldurile. Seega see dokument oli hävitatud enne tähtaega. 16. O Ltd väärtpaberikonto väljavõte Hansapangas, millest nähtub, et 11.08.199701.08.97 – 10.06.03 on tehingusumma 600209.71 kogus 237 ja 14.08.1997 on tehingusumma 668140.92 krooni kogus 237, 09.01.1998.a tehingusumma 0.00 kogus 474., lõppsaldo 0.00 /tl 45/. Eelpoolnimetatud Hansapanga avalduse kohaselt /tl. 11p.11/ 1997.a sügisel Venemaal toimunud väärtpaberituru kriisist tulenevalt langes ka Eesti väärtpaberiturul Venemaa Investeerimisfondi osakute hind.. Hansapanga avalduse .p.13 /tl.12/ kinnituse kohaselt 05.11.1998.a lõpetas Väärtpaberiinspektsioon Hansa Aktivate Juhtimise AS-I õiguse Hoiupanga Venemaa Investeerimisfondi juhtimiseks ja fondi juhtimise õigus läks üle depoopangale (Hansapank) Nimetatud fond likvideeriti 1999.a /tl 12 kd I/ 17. Balti Realiseerimiskeskuse ettekanne hr R. K’ile ?, millest nähtub, et neil on O Ltd võlgnevus 439430.89 krooni /tl 46/.Hansapanga avaldusest kriminaalmenetluse alustamiseks 25.06.2003.a /tl. 11/ nähtub, et kuna O Ltd. repolepingu alusel panditud väärtpabereid välja ei ostnud, seega ei tagastanud laenu, mille oli saanud täiendatavate osakute omandamiseks, oli Hoiupanga Aktivajuhtimise AS sunnitud panditud osakud võla katteks realiseerima, kui osakute koguväärtus langes alla Ole laenatud summa, kuna aga osakute realiseerimisel saadi vähem raha, kanti osakud 09.01.1998O Ltd väärtpaberikontolt ära (see nähtub ka panga väljavõttest /tl 45/. Hansapank püüdis OÜ Balti Realiseerimiskeskuse kaudu võlga kätte saada O Ltd-lt sealhulgas ka Kalle Liivilt. 18. Kalle Liivi hagiavaldus Tallinna Linnakohtule 16.12.1998.a Hoiupanga Fondide AS vastu Hoiupanga Fondide AS ja O Ldt. Vahel sõlmitud tehingute tühisuse tunnistamiseks, kuna need on sõlmitud Investeerimisfondide seaduse § 112 lg 1 p 2 vastaselt (19.05.1997.a jõustunud Investeerimisfondide seaduse § 112 Laenu andmise ja võtmise piirangud lg 1 p.2 kohaselt ei või fondi arvel anda laenu)./tl 48-49/. Hagiavaldusele on lisatud tehinguid käsitlevad lepingud 31.07.1997a, O Ldt. Ostis Hoiupanga Venemaa Investeerimisfondi 237 osakut 600.209 krooni väärtuses 08.08.1997.a (et firma ostis täiendavalt IF osakuid 237 668.140 krooni väärtuses, 08.08.1007 väärtpaberite raamleping ja samal päeval sõlmitud repo- ja pandileping, Äriregistri B- Kaart Hoiupanga Fondide AS kohta ja Ettevõtteregistri õiend O Ldt kohta (õiendi kohaselt puuduvad Eesti Ettevõtteregistris andmed OLettevõtte kohta. 7 19. Advokaat. Hallmägi 14.12.98 kiri nr 1177, milles viimane teatab Kalle Liivile, et Advokaadibürool on sõlminud õigusabilepingu välismaa äriühingu OL esindamiseks Eesti Vabariigi kohtutes /tl 51/. Hansapanga eelpool nimetatud avalduse kohaselt järeldab pank, et selle õigusabilepingu sõlmis Kalle Liiv ise, jätmaks kohtule muljet justkui ei teaks tema Ost midagi, kelle volitatud esindaja ta oli /tl 12 p.15/. 20. Kalle Liivi 04.08.2000.a hagiavaldus Hansapanga vastu Tallinna Linnakohtule 10.000 krooni nõudes, kuna kostja õiguseellase Eesti Hoiupank ei olnud K.Liivi väärtpaberikontole registreerinud ühtegi väärtpaberitehingut, kuigi tema arvelduskontolt võeti Hoiupanga Venemaa Investeerimisfondi kontole 600.209.61 krooni . Hagiavaldusele on lisatud väärtpaberikonto leping, 30.07.1997.a väärtpaberikonto nr. XXXXX , milles kliendi arvelduskonto XXXXXXXXXXX. 04.08.97 maksekorraldus HP Venemaa Investeerimisfondile arvele XXXXXXXXXXXX summa 600209.71 ülekandmiseks, selgitus VP konto XXX ostmine (selle selgituse osas vaidleb K.Liiv, et see pole tema tahteavaldus maksekorraldusel), maksja Kalle Liiv konto nr.XXXXXXXXXXX, 14.07.200.a Väärtdepositooriumi teatis (kriminaaltoimikus puudub see teatis, kostja Bkaart /tl 52/. Tallinna Linnakohtu kohtumäärusega 20.06.2002 menetlus lõpetatud hagist loobumisega /tl.242 II kd/. 21. Kalle Liivi 19.08.1998.a hagiavaldus Hoiupanga Fondide AS (Hoiupanga Aktivajuhtimise AS kuni 30.12.1997.

1. a)vastu O Ldt.ja Hoiupanga Aktivajuhtimise AS vahel sõlmitud tehingute tühisuse tunnistamiseks tehingu tühisuse tunnustamise nõudes, mis on samasisuline Tallinna Linnakohtule 16.12.1998.a Hoiupanga Fondide AS vastu /tl 54-55/. 19.08.1998.a Hagavalduses on 07.04.1999.a kohtumäärusega menetlus lõpetatud hagist loobumisega /tl 230 IIkd/ 22. Kalle Liivi 22.11.2000 hagiavaldus Tallinna Linnakohtule Hansapanga vastu kostja tunnistamise makseagendi kohustuse täitjana pooltevahelises lepingus, kuna hagejal ei ole kolmandate isikutega lepinguid sõlminud ning Hoiupanga Fondide AS legitiimsusest enne 9.03.1998.a tegutseda fondiosakute müüjana .Hagiavaldusel on lisatud eelpoolkirjeldatud K.Liivi maksekorraldus 04.08.1997.a 30.07.1997 tema väärtpaberikonto leping, Väärtpaberite Keskdepositooriumi teatis 30.07.1997 ja dokumendid registriosakondadest 1997.a aruanded /tl 56-58/. 23. Kalle Liivi 12.02.01 hagiavaldus Tallinna Linnakohtule Hansapanga vastu kostja tunnistamise makseagendi kohustuse täitjana pooltevahelises lepingus /tl 59/ Tallinna Linnakohtu kohtumäärusega. 07.05.2002.a menetlus lõpetatud hagist loobumisega /tl 254 II kd/ 24. Kalle Liivi 28.02.2001 avaldus /tl 75/ Riigi Tarbijakaitseametile tarbija õiguste ahistamise tuvastamiseks - väärtpaberikonto lepingu p.5.2 kohaselt ei tunnista pank end makseagendi kohustuste kandjaks, -- pank ei vastuta makseagendi tegevuse eest ,lisadena esitatud väärtpaberikonto leping 30.07.97 ja Väärtpaberite Keskdepositooriumi 14.07.2000.a teatis ( Eesti Väärtpaberite keskregistris on avatud Kalle Liivi nimel väärtpaberikonto XXXXXXXX , haldurpank Hansapank. Kontol ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit ega tehingut. Konto suletud 01.10.1998 /tl 77/ 25. Riigi Tarbijakaitseameti 09.11.01 kiri nr 362, milles viimane teatab K. Liivi pretensioonist, et tema väärtpaberikontole ei ole kantud VIF osakuid, mille eest ta 04.08.1997.a tasus panka 600.209 krooni ja 81 senti ja palub Hansapanga seisukohta /tl 60/. 26. AS Hansapank 20.12.2001 vastuses Tarbijakaitseametile Kalle Liivi pretensioonis teatab viimane, et AS-i Hansapank ja Kalle Liivi vahel on pooleli kohtuvaidlus, mille sisuks on 8 Kalle Liivi tegeliku tahte väljaselgitamine ellnimetatud fondi osakute ostukorralduse andmisel. Hansapank teatab, et maksukorralduses soovis Kalle Liiv vastavaid osakuid kanda enda hallatava nn. maksuvaba firma O Ltd, väärtpaberikontole. Hansapank leiab, et selle asjaolu mitte väljatoomine kaebuses on eksitav ja pahatahtlik. Samuti teatab Hansapank, et samadel asjaoludel on K Liiv ka varasemalt kohtus vaidlustanud firma O Ltd ja Hoiupanga Fondide AS vahelisi lepinguid, kuid hagist loobunud ja 07.04.1999.a on menetlus lõpetatud. Hansapank leiab, et K. Liivi õigusi nimetatud fondi osakute ostmisel ei ole rikutud ja tegemist on pahatahtliku kaebusega, mille eesmärgiks on kohtumenetluse raamidest väljudes avaldada protsessiväliselt survet AS-ile Hansapank /tl 79/. 27. Riigi Tarbijakaitseameti 19.04.02 ettekirjutus nr 1-9/210 Hansapangale lõpetada õiguserikkumine ja taastada esialgne olukord- Hansapangal kui AS Eesti Hoiupanka õigusjärglasel ja müüjal Tarbijakaitseseaduse § 3 p 2 mõttes taastada alates 04.08.1997.a Kalle Liivi kui tarbija õigused ja kanda arvelduskontole Ühispangas hiljemalt 2 nädala jooksul 600.209.krooni ja 81 senti . Ettekirjutusest nähtub, et Tarbijakaitseamet on teadlik Hansapanga väidest, et tegelikult oli maksekorralduses vastavad osakud kanda firma O Ltd. väärtpaberikontole, kuid pank ei ole selle väiteks esitanud Tarbijakaitsele ühtegi tõendit /tl 61/. 28. AS Hansapank 26.04.02 vastulause esitanud Tarbijakaitseametile ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks, kuna see ei vasta seadusele ning lisanud vastulause juurde koopia 04.08.1997.a maksekorraldusest /tl 62-63/ 29. Riigi Tarbijakaitseameti 27.09.02 kiri nr 1-9/210 , milles teatatakse Kalle Liivile ja Hansapangale, et Tarbijakaitseameti vaadanud K.Liivi ja Hansapanga esindaja O. S osavõtul läbi kaebuse, asus seisukohale, et tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega, tulenevalt pangasaladusest välja nõuda kõiki asjas tähtsust omavaid dokumente, mistõttu ei saa ka teha kõigile tehioludele tuginevat otsust, mistõttu lõpetab kaebuse menetlemise ja ei pööra ettekirjutust täitmisele. /tl 64/ 30. Tallinna Halduskohtu 04.04.03 otsus haldusasjas nr 3-234/2003, mille kohaselt kohustati Tarbijakaitseametit jätkama menetlust 19.04.2002.a AS-le Hansapank tehtud ettekirjutuse täitmiseks. /tl 65-66/ 31. Tarbijakaitseameti 09.05.03 kiri nr 1-9/210, 19.04.2002.a tehtud ettekirjutuse täitmisele /tl 67/ millega Tarbijakaitseamet pööras 32. Riigi Tarbijakaitseameti esitatud dokumendid Kalle Liivi kaebuse menetlemisega dokumendid ning vastused uurija päringutele /tl 75-103/, millest nähtub, et 29.07.2002 on AS Eesti Väärtpaberikeskus teatanud Tarbijakaitseametile, et keskregistris on registreeritud suletud staatusega väärtpaberikonto XXXXXXXXXXXX , mis on sama konto XXXXX (K.Liivi väärtpaberikonto) Kuna väärtpaberikonto avatakse ja suletakse Registripidaja poolt kontohalduri korralduse alusel, siis Väärtpaberikeskusel puuduvad konto sulgemise aluseks olevad dokumendid. Nimetatud konto on suletud kontohalduri AS Hansapanga poolt 08.09.1998.a edastatud korralduse alusel 01.10.1998.a Väärtpaberikeskus ei ole Kalle Liivi teavitanud selle konto sulgemisest ./tl 85/. Finantsinspektsioon seisukoht Tarbijakaitseametile Kalle Liivi ja AS Hansapanga vahelises vaidluses 07.06.2002.a, mille kohaselt on tegemist õiguspädevuse küsimusega, milles saab seisukoha võtta vaid Riigi Tarbijakaitseamet (kas kohtuvaidlus võib mõjutada avalduse menetlemist ametis tl 86). Kilvar Kessleri vastuse kohaselt Tarbijakaitseameti päringule K. Liivi maksekorralduse kohta 04.08.1998.a suhtes selgitab K. K , et 1997.a kehtiva korra kohaselt pidi maksekorraldusel olema makse lühike kirjeldus (selgitus). Pangad võisid ise selguse, sisekontrolli ja turvalisuse või muul eesmärgil kehtestada lisatingimusi, mida pidi maksekorraldusele olema kantud. Nii võis selgituses olla 9 väärtpaberikonto number, samuti võis olla korraldus, et maksekorralduse väärtpaberitehingu puhul pidi lisaks tellerile kinnitama mõni kõrgem ametnik. 1997.a koostati maksekorraldused 4- s ekemplaris (kopeeruval paberil, millest 1 eksemplar jäi kindlasti ka kliendile /tl 88/. Hansapanga selgituste kohaselt 04.08.1997.a kehtis Hoiupangas juhend „kodumaine maksekorraldus osutamise sertifikaat“, mille kohaselt oli maksekorralduse täitmine telleri poolt lubatud., eraklientide üle 10000 krooniste maksekorralduste topeltkontrolli nägi juhend ette. Samas selgitab pank, et pangasaladuse tõttu ei saa nad esitada andmeid teise kliendi kohta, kellele maksekorralduses nimetatud väärtpaberid kanti, samal põhjusel ei saa nad avaldada andmeid, millisel alusel teostati Kalle Liivi väärtpaberikonto sulgemine. Seda saab teha vaid Kalle Liivi selgesõnalisel nõusolekul /tl 93/. Vastavalt AS Hansapanga teatele 14.08.2002.a kehtis 1997.a hoiupangas sisekord, mis nägi ette Venemaa Investeerimisfondi osakute ostmisel halduslepingu olemasolu investori (osakute ostja) ja Hoiupanga Aktivajuhtimise AS-i vahel /tl 89/. Kohtu arvates on arusaamatu, miks viidatakse K. Liivi selgesõnalise nõusoleku puudumisele, kuivõrd kaebuse ajendiks ongi K. Liivi teadmatus, miks tema väärtpaberikontol ei olnud kajastatud väärtpaberi tehinguid ja esitama andmeid teise kliendi kohta, kellele maksekorralduses nimetatud summa kanti. Oli ju O väärtpaberikonto volitatud käsutajana identifitseeritud K.Liiv. Vastavalt Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi Reeglite Kogu p.3.4.4 kohaselt kui päringu tegijaks on isik, kes ei ole vastava väärtpaberikonto omanik on kontohalduril õigus täita päring, kui see tuleneb kehtivast õigusaktist või on kooskõlas kehtiva õigusakti või Reeglite Kogu sätetega. Tarbijakaitseamet on teatavasti riiklik järelevalveasutus. Samuti leiab kohus, et ajal, mil Tarbijakaitseamet viis läbi menetlust K. Liivi kaebuses, oli Hansapangal võimalus ja ta kasutas seda, selgitada oma seisukohti antud kaebuses ja lükata ümber Kalle Liivi väiteid. 33. AS Hansapank 24.09.2003 vastus uurija järelepärimisele, milles selgitatakse Venema IF osakute hinda väärtuspäeval kui tagasivõtmisel. 08.11.1997.a oleks pidanud O Ltd. oma repotehingu kohustuse osakute ostmiseks saadud laenu tasuma, osaku hind sel ajal oli 1877.22. O Ltd seda kohustust ei täitnud, ja 01.01.1998.a. toimus osakute nimiväärtuse 100 kordne vähendamine. O Ltd.-le kuulus selle tulemusena 47400 osakut. 09.01.1998.a kanti kõik osakud O Ltd. kontolt Hoiupanga Rahaturu Investeerimisfondi kontole. 13.07.1998.a müüs Hoiupanga Rahaturu Investeerimisfond kõik tagatiseks seatud 47400 osakut hinnaga a` 52934 krooni koguhinnaga 252158 krooni. Hind ei katnud O Ltd kohustusi Hoiupanga Rahaturufondi ees. Kuna tegemist oli off-shore firmaga, mille ainus esindaja oli mõista andnud, et firma ei kavatsegi kohustusi täita, (BRC ettekanne R.Kile), ei oleks tsiviilkohtusse vastava nõudega pöördumine ka kohtuvõidu korral sisulist tulemust andnud /tl 104/. 34. AS Hansapank 04.05.2004 vastuses uurija päringule on pank selgitanud, et viga raamlepingus märgitud vale kontonumber XXX on ilmselt juhtunud raamlepingu vormistamisel ja kumbki pool seda ilmselt lepingu sõlmimisel ei märganud. Nimetatud konto omanik kuulus teisele isikule, konto suleti 02.03.1999.a Raamlepingu sõlmimine oli vajalik, kui tehti näiteks repotehinguid /tl 105-106/. Samas aga on repoleping sõlmitud raamlepinguga samal päeval ja seal on konto number käsitsi parandatud, seega oleks kohtu arvates pank pidanud märkama ka raamlepingus valet konto numbrit. 35. Uurija järelepärimine AS-ile Eesti Väärtpaberikeskuse ja AS-i Eesti Väärtpaberikeskus vastusest uurija päringule teatatakse, et O Ltd. väärtpaberi konto XXXXXXXXX , mille kontohaldur oli Hansapank avati keskregistris 01.08.1997a ja suleti 31.01.2000.a /tl 109/. 36. Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi teatis 11.08.1997 O Ltd.-le väärtpaberikonto XXX avamisest sisaldab konto omaniku nimetus, kontohaldur on Hansapank ja arveldusarve numbrit ning selgitust kontoomanikule, et võimalike ebatäpsuste 10 parandamiseks tuleb pöörduda kontohaldurpanga poole. Informatsiooni kontol olevate väärtpaberite kohta antakse ainult kontohaldurpangast, andmed on konfidentsiaalsed, kõik tehingud väärtpaberitega sooritatakse kontohalduri või maaklerfirma vahendusel, väärtpaberite liikumiste kohta saadab EVK käibeteatise /tl 99 II
2. kd)Menetlus poolt seisukohad ja kohtu seisukoht: Prokurör leiab, et süüdistus on täies mahus tõendatud uuritud tõenditega: O Ltd. poolt K.Liivile antud volikirjast ilmneb, et K.Liivil oli juba alates 1993. aastast õigus esindada Ot kõigis toimingutes ja tehingutes. Samuti nähtub dokumentidest, et väärtpaberikontod olid avatud tolleaegses Hoiupangas nii Kalle Liivil kui Ol. Enda nimele avas väärtpaberikonto K.Liiv 30.07.1997 ning O nimele 04.08.1997. Põhiküsimuseks on see, kellele soovis K.Liiv 04.08.1997 antud maksekorraldusega Hoiupanga Venemaa Investeerimisfondi osakuid osta. Hansapanga arvates, kes oli maksekorralduse täitja ning samuti dokumentidest nähtuvalt, soovis K.Liiv osakuid osta äriühingu O nimele. Süüdistatava enda arvates oli temal maksekorraldust tehes tahe osta osakuid enda isiklikule kontole ja dokumendid,mis kinnitavad vastupidist Süüdistatava väide nagu oleks 04.08.1997.a maksekorraldus panga poolt võltsitud ja vasta tegelikele asjaoludele järgmistel põhjustel: - 08.08.1997 on K.Liiv O nimelt sõlminud väärtpaberite repo- ja pandilepingu. Sellest lepingust nähtub üheselt, et O pandib 237 osakut esimesest tehingust + 237 osakut teisest tehingust, s.o 474 osakut. Kuna O enda arvelduskontolt ei ole kunagi ühtegi ülekannet Ole väärtpaberite ostmiseks tehtud, siis on üheselt selge, et olemasolevad 237 osakut, mida K.Liiv O nimel pantis, on samad, mille eest K.Liiv enda isiklikult arvelduskontolt maksis. Kuna olemasoleva 237 osaku pantijaks oli O, kelle nimel kirjutas lepingule alla K.Liiv, pidi K.Liiv järelikult aru saama, et O pidi olema osakud mingil hetkel ostnud. Kuna aga O ainus volitatud esindaja pangas oli K.Liiv ning kõik lepingud ja tehingud O nimel on allkirjastatud samuti K.Liivi poolt, siis ainus inimene, kes võis 237 osakut Ole soetada, oligi K.Liiv ise. - Üks päev peale enda nimel väärtpaberikonto avamist (30.07.1997), s o 31.07.1997 on sõlminud K.Liiv just O esindajana Hoiupanga Venemaa Investeerimisfondi halduslepingu. Tunnistaja JK kohaselt selline haldusleping sõlmiti kõikide klientidega, kellel oli kavas hakata fondi osakutega tehinguid tegema. Halduslepingu olulisus seisnes selles, et klient on tutvunud fondi tingimustega. Halduslepingu sõlmimisest võib järeldada O soovi juba 31.07.1997 osta Hoiupanga Venemaa Investeerimisfondi osakuid. Seega läheb nimetatud dokumentaalne tõend vastuollu K.Liivi poolt kohtumenetluses antud ütlustega, mille kohaselt alles 08.08.1997 läks ta O esindajana tehinguid ette valmistama ja pabereid vormistama Hoiupanga Juhtimise ASi. - Samuti näitab süüdistatava väidete ekslikkust tehingukinnitus, mis on koostatud samal päeval Halduslepingu sõlmimisega. See dokument kinnitab üheselt, et K.Liiv on 31.07.1997 leppinud kokku O nimel 237 Hoiupanga Venemaa Investeerimisfondi osaku ostmises. - Selleks, et oleks võimalik reaalselt täita O nimel kokku lepitud väärtpaberitehingut, pidi K.Liiv avama Ole väärtpaberikonto. Vaidlusaluse väärtpaberikonto lepingu sõlmis K.Liiv Ole 04.08.1997. - Hoiupanga endine teller VK, kes faktiliselt täitis täies ulatuses vaidlusaluse 04.08.1997 maksekorralduse, välistas kohtus ristküsitlusel, et ta oleks peale kliendilt 11 ehk antud juhul K.Liivilt allkirja võtmist teinud maksekorraldusele täiendavaid sissekandeid maksekorralduse lahtritesse. Tema ütluste kohaselt kajastavad maksekorralduses olevad andmed täpselt kliendi tahet. Seega lükkavad tunnistaja VKristküsitluse käigus antud ütlused ümber Kalle Liivi väited nagu oleks „pank“ võltsinud 04.08.1997 maksekorraldust, kirjutades sinna tagantjärgi O väärtpaberikonto numbri. Kalle Liivi ütlused lükkab ümber ka endine Hoiupanga Aktiva Juhtimise AS Hoiupanga Rahaturu fondi juht KK, kes on allkirjastanud repo- ja pandilepingu nr P23. Nimelt väitis tunnistaja seda, et repo- ja pandilepingu sõlmimise ajal 08.08.1997 pidi O Ltd-il olema igajuhul välja ostetud vähemalt pooled osakutest, see on 237 osakut. Nimetatud ütlused kattuvad täielikult asjas uuritud dokumentaalsete tõenditega ehk Hoiupanga Venemaa Investeerimisfondi halduslepinguga, 31.07.1997 tehingukinnitusega, 04.08.1997 väärtpaberikonto lepinguga ja 04.08.1997 maksekorraldusega. 19.08.1998 koostatud tsiviilhagis Kalle Liiv kirjutab, et O Ltd ja Hoiupanga Rahaturu Investeerimisfondi vahel oli 08.08.1997 sõlmitud väärtpaberitehingu raamleping nr 39 ja väärtpaberite repo- ja pandileping nr P23, sest O Ltd soovis laenata raha, et osta lisaks olemasolevale 237-le IF osakule veel samapalju osakuid juurde. Seega on Kalle Liiv ise 19.08.1998 koostatud tsiviilhagis kinnitanud, et enne 08.08.1997 kuulus Ole juba 237 osakut. See väide ja ülejäänud hagis esitatud asjaolud kattuvad täielikult süüdistuse versiooniga ning lükkavad ümber Kalle Liivi väite, et kogu O poolt koostatud dokumendid oli ettevalmistus väärtpaberite omandamiseks ja ettevalmistus oli suunatud sellele, et kui Ol tuleb ülekanne, siis kõik realiseerub, kuid Olt ei tulnud ülekannet. Kaitse poolt kohtule esitatud väärtpaberikonto avamise teatis, millele on märgitud kuupäevaks 11. august 1997.a on selle dokumendi koostamise kuupäev ja ei viita väärtpaberikonto avamise kuupäevale. Parandustest väärtpaberikonto numbrites nähtub, et tegemist on olnud eelneva inimliku eksitusega, kuna konto number XXX on ümber parandatud XXX-ks. Inimliku eksituse põhjustest ja selle parandamise protsessi kohta on tunnistaja KK ammendavalt ja loogiliselt selgitusi andnud. Kuid kõige peamine, nende paranduste iseloom ei muuda kõige vähematki Kalle Liivi tahet nende dokumentide allkirjastamisel, kuna nendel kõigil dokumentidel on omavahelises koostoimes ja eraldiseisnuna piisaval arvul muid tehingu üksikasju, mis seovad seda Kalle Liivi tegeliku tahtega. K.Liiv arvates on välja jäetud tõendite uurimisest oluline seisukoht, et mõnede lepingute pooleks ei saanud olla fond, sest sellist juriidilist isikut ei ole olemas vms. Prokurör leiab, et kriminaalmenetluses vaadeldakse tegu ainult toimunud sündmuste faktiliste asjaolude pinnalt. Kelmuse toimepanemist ei välista kuidagi küsimus sellest, kas pangal oli õigus fondi osakuid müüa või mitte. Prokuratuuri arvates on kohtliku uurimise käigus üheselt tõendamist leidnud fakt, et K.Liiv soovis osta väärtpabereid enda kontrolli all oleva äriühingu O nimele. Selleks võib olla erinevaid põhjusi alates soovist mitte seostada väärtpaberite olemasolu K.Liivi isikuga kuni sooviga mitte tasuda osakute müügist saadud tulult tulumaksu. Selge on see, et tegelikult ei olnud K.Liivi jaoks K.Liivi ning O pangakontode kasutamise osas erinevust, O arvelduskonto ning väärtpaberikonto olid ainult K.Liivi korralduse all ning kellelgi teisel nendele kontodele õigust ei olnud. Ometi pöördus K.Liiv kohtu poole, püüdes jätta muljet justkui oleks pank tema õigusi rikkunud ja jätnud K.Liivi ilma väärtpaberitest, mida ta soovis endale soetada. Sellise tegevuse eesmärk oli üks – saavutada see, et pank oleks sunnitud K.Liivile tagasi maksma väärtpaberitehinguga kaotatud rahasumma.28.02.2001 esitas K.Liiv Riigi Tarbijakaitseametile avalduse tarbija õiguste ahistamise tuvastamiseks, kus kordab Linnakohtule esitatud väidet, et soovis osta osakuid enda kontole. Avaldusele lisas K.Liiv vaid endaga sõlmitud väärtpaberikonto lepingu ning väärtpaberite keskdepositooriumi teatise. Selle tulemusel tegi tarbijakaitseamet pangale ettekirjutuse kanda tarbija Kalle Liivi 12 arvelduskontole hiljemalt kahe nädala jooksul tagasi 600 209,81 krooni. Pank vaidlustas selle ning ettekirjutuse täitmisele pööramise peatamise vaidlustas omakorda K.Liiv halduskohtus. Saades teada kriminaalasja kohtusse saatmisest. Kalle Liiv loobus kaebusest panga vastu ning Tarbijakaitseamet tühistas ettekirjutuse ja halduskohus lõpetas menetluse. Juhul kui K.Liiv oleks esitanud tsiviilkohtule ning Tarbijakaitseametile tema valduses olnud ülalnimetatud dokumendid, oleks tarbijakaitseamet saanud teadlikuks sellest, et tegelikult soovis K.Liiv maksekorraldust tehes osta väärtpabereid Ole ning pank K.Liivi sellise soovi ka täitis, kandes O väärtpaberikontole 237 Hoiupanga Venemaa Investeerimisfondi osakut (O väärtpaberikonto väljavõte). Esitanud Tarbijakaitseametile avalduse lisana vaid enda isikliku väärtpaberikonto avamise lepingu ning kinnituse selle kohta, et tema isiklikul väärtpaberikontol ei ole ühtegi tehingut registreeritud, sattus Tarbijakaitseamet Liivi avaldusest eksimusse ning tegi Hansapangale ettekirjutuse kohustdes välja maksma K. Liivile 600 209.61 krooni, mis hiljem tühistati. Kaitsja seisukohad, et Kalle Liivile inkrimineeritakse kuriteokatsena hagiga kohtusse pöördumine ja avaldusega riikliku järelevalveorgani poole pöördumine ning et Kalle Liivi on kohtu alla antud põhiseaduse §-s 15 Eesti Vabariigi kodanikule garanteeritud õiguse pöörduda kohtusse ja PS §-s 46 ettenähtud õiguse pöörduda avaldusega riigiasutusse, tegeliku realiseerimise eest, on ajendatud emotsioonidest, jäädes sealjuures juriidiliselt põhjendamatuteks. Kuigi PS § 15 lg 1 lause 1 ei sisalda seadusereservatsiooni ja kujutab endast seega ilma seadusereservatsioonita põhiõigust, on ka ilma seadusereservatsioonita põhiõigusi võimalik riivata, kui riive eesmärgiks on mõne muu põhiõiguse või muu põhiseaduslikku järku õigusväärtuse tagamine. Kelmuse objektiivne koosseis hõlmab nelja elementi: pettus, eksimus, varakäsutus ja varaline kasu kannatanu varalise kahju arvel. Kuna antud juhul varakäsutuseni ei jõutud siis on K. Liivi tegevus kvaliftseeritud kuriteo katsena. Käesoleval juhul on tegemist kolmnurkkelmusega: Kalle Liivile on süükspandud kohtu kui varakäsutaja petmine talle teadvalt valede ja eksitavate väidete esitamises ja Tarbijakaitseameti kui varakäsutaja eksimusse viimine talle teadvalt valede ja eksitavate väidete esitamises, mille tagajärjel oleks varaline kahju tekitatud pangale ning Kalle Liiv oleks saanud varalist kasu. Kaitsja leiab, Kalle Liivi süü talle esitatud süüdistuses ei ole tõendatud. K. Liiv end süüdi ei tunnista. K.Liivile kriminaalõiguslikult etteheidetava teo sisuks oli isiku tegevus, mis seisnes kirjalikus pöördumises kohtu ja riigiorgani poole.Põhiseaduse § 15 näol on tegemist ilma reservatsioonita sätestatud põhiõigusega, mistõttu tohib nimetatud õigust piirata üksnes põhiseaduse teiste sätete alusel. Piirangut saab õigustada vaid põhiseaduse teistele normidele tuginedes ning piirangu kehtestamine peab olema selgelt sätestatud (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 31.mai 2007 kohtuotsus nr 3-3-1-20-07, p 14). Eesti Vabariigi põhiseaduses ei ole sätteid, mis piiraksid kodaniku õigust pöörduda kohtusse või riigiorgani poole. Selle kriminaalasja kohtueelses menetluses ei ole vajalikuks peetud osundada ühelegi normile, mis reguleerisid väärtpaberite valdkonda kümme aastat tagasi. 1997. a. olid olemas reguleerisid väärtpaberite ostmise ja müümisega seotud õiguslikke küsimusi.Süüdistusaktis ei ole ühtegi viidet eelnimetatud seaduste ja muude normatiivaktidega sätestatud õiguslikele regulatsioonidele väärtpaberite valdkonnas. Sellises olukorras puudub kohtul võimalus hinnata süüdistusaktis esitatud väiteid, kuna kohtule ei ole teada, milline on tegelik õigusolustik väärtpaberite ostumüügiga seotud spetsiifilises valdkonnas. .Muudetud süüdistusaktis on Liivile etteheidetavaid tegusid ajaliselt piiritletud ning kvalifitseeritud neid ajavahemikus 04.08.2000 kuni 01.09.2002 KrK §143’ lg 2 1’ ja 15 lg 2 järgi. Selline käsitlus on õiguslikult põhjendatud ja tugineb Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. novembri 2002. a. määruse nr 3-1-1-114-02 punktis 6.3 antud juhisele. Muudetud süüdistuses leheküljel 2 ülevalt teine lõik algab kuupäevaga ...01.augustil 1997 avas... . Leheküljel 5 on loetletud süüdistuse aluseks olevad dokumentaalsed tõendid, nende hulgas (nr.1 all loetelus ) AS Hansapank avaldus 25.06.2003 kriminaalmenetluse 13 alustamiseks (tl 10-16)...Avalduse punktis 6 on Hansapanga enda poolt sellesama asjaolu kohta politseile teatatud, et ...07. augustil 1997 avas.. See osa puudutab tuvastatud kuriteo asjaolude kirjeldamist süüdistusakti alguses ja puudutab Hansapangas O Ltd.. arvelduskonto lepingut /tl 38 kd I/, millest nähtub, et et nimetatud leping on sõlmitud 1.08.1997.a Panga ja K.Liivi vahel. Kohtulikul uurimisel on selgunud, et arvelduskonto avamiseks tuleb ilmselt lugeda skannimise päev, mis on kirjas Hansapanga allkirja näidistel, mis on koostatud 01.08.1997.a /tl. 39 I kd/. Kohus leiab, et see ei ole kohut eksitav asjaolu, kuivõrd kohtulikul uurimisel on see asjaolu selgitatud. Küll aga väidab K. Liiv, et ta ei käinud 01.08. 1997.a pangas. Kriminaalasja toimikus olevates materjalides ja eriti Tarbijakaitseameti seisukohtades (vt ka Liivi Seletuse lisad 29, 30) oligi peamiseks vaidlusküsimuseks just tõsiasi, et Hansapangal kui Hoiupanga õigusjärglasel ei olnud ette näidata Liivi ja krediidiasutuse vahelist lepingut selle kohta, et Liiv oleks krediidiasutusel palunud kanda 4. augustil 1997 enda poolt ostetavad väärtpaberid kolmanda isiku, st O väärtpaberikontole. Kaitsja leiab, et sellise lepingu puudumise tuvastamine järelevalvemenetluses kinnitas Liivi tahte võltsimist. Kuivõrd Krediidiasutuste seaduse § 48 lg 1 1997.a kehtinud redaktsioon sätestas, et krediidiasutuste suhted klientidega reguleeritaskse kirjalike lepingutega.Lepingu puudumine oli panga poolne jäme omavoli ning kujutas endast Krediidiasutuste seaduse § 48 lg 1 olulist rikkumist, mistõttu Tarbijakaitseamet tegigi Hansapangale ettekirjutuse. Kohtu arvates on arusaamine sellest seadusesättest, kui iga toimingu tegemiseks, seega ka vaidlustatud maksekorralduse tegemisele peab olema kirjalik leping vaid kinnituseks sellest, et K. Liivile sai teatavaks väärtpaberite kontode sulgemine panga poolt, süvenes ta õigusaktidesse, mis reguleerisid tol ajal väärtpaberite valdkonda, mis omakorda kujundasid temas veendumuse, et pank on eiranud seaduses ette nähtud nõudeid ja sellega teda kahjustanud.Ei ole arusaadav, kuidas on Liivi poolt toimepandud teod (kohtusse pöördumine, avaldus tarbijakaitseametisse) süüdistusaktis interpreteeritavad väidetava kelmusena, mille teokirjelduse sisuks KarS § 209 lg 1 kohaselt on ...Varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kaitsja ja K. Liiv leiavad, et Liiv ei ole toime pannud ühtki tegu, mille sisuks oleks varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, sest kohtusse hagiga pöördumist kui tegu ei saa samastada kelmuse teokirjeldusega karistusseadustikus. Tõde on selles, et Liiv soovis kohtusse pöördumisega kui ainsal seaduslikul viisil välja selgitada, milliseid Liivi õiguste rikkumisi on toimunud (näiteks seda, kas panga poolt raha kandmine 4. augustil 1997. a. kontole, mille omanik ei olegi juriidiline isik, on õiguspärane ning kas panga tegevus Liivi poolt allkirjastatud maksekorraldusele hilisema juurdekirjutuse tegemisega ja sellega kliendi tahte jäme moonutamine on õiguspärane. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Süüdistusaktist ei selgu, keda kohtunikest või tarbijakaitseametnikest on Liiv eksitanud ning milles eksitamine (tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine) konkreetselt seisnes ning kas ametiisikute eksitamist üldse toimus (süüdistusaktis väidetakse kohtu ja riigiorgani eksitamist, ent see saab toimuda üksnes füüsiliste isikute eksitamise kaudu ). Tõendamiseseme olulisim asjaolu – kas ja kellele Liiv lõi tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse – on jäänud kohtueelses menetluses täielikult välja selgitamata. Esimese astme kohtu poole pöördumine ei saa isegi teoreetiliselt kujutada kelmuse katset ainuüksi põhjusel, et kohtu poole pöördumisele kui teole järgneb ulatuslik protsessuaalselt eristatavate toimingute jada, sh oma väidete tõendamise kohustus, vastaspoole vastuväidete ärakuulamine ja nende kummutamine tõendite abil, poolte kohtuvaidlused - see kõik kordub vähemalt ühel korral ringkonnakohtus, teoreetiliselt ka riigikohtus. Ainuüksi kohtu või järelevalveorgani 14 poole kirjalikus vormis pöördumise fakt ei saa olla inkrimineeritav kuritegelik käitumine, sest need organid ongi loodud õiguslike konfliktide lahendamiseks.Kohus on arvamusel, et põhimõtteliselt on prokurör on põhjendanud õigesti, miks tema arvates K. Liivi tegevuses esinevad nn. kolmnurkkelmuse tunnused – sest kohtuvaidluses on kohtuniku õiguspädevus otsustada varakäsutus, kui varakäsutaja petmine talle teadvalt valede ja eksitavate väidete esitamises ja Tarbijakaitseameti kui varakäsutaja eksimusse viimine talle teadvalt valede ja eksitavate väidete esitamises, mille tagajärjel oleks varaline kahju tekitatud pangale ning Kalle Liiv oleks saanud varalist kasu. Kuid antud juhul on tuvastatud eelpoolkirjeldatud tõenditest mittevastavate väärtpaberikonto numbrite olemasolu mitmes tehingudokumendi, mis on käsitsi parandatud või juurde kirjutatud. Originaaldokumente näiteks Keskdepositooriumi registri kannete kohta pole enam , seda pole võimalik kontrollida. Seega pole võimalik ka umber lükata süüdistatava vastuväidet, et 04.08.1997.a. maksekorraldust tehes oli tema tahe teha maksekorraldus enda väärtpaberikontole. Et ta ise 08.08. 1997 raamlepingut ja repolepingut samuti ei süüvinud lepingu rekvisiitidesse, annab tunnistust raamlepingusse märgitud esialgselt kirjutatud vale väärtpaberikonto number. Seega kohus soostub kohtulikul uurimisel uuritud tõenditest tulenevalt . Seega kaitsja seisukohaga Krediidiasutuste seaduse § 55 lg 2 sätestab, et seaduse mõistes on identifitseerimine tehingut sooritava isiku nime, sünniaja ja aadressi, samuti isikut tõendava dokumendi nimetuse, numbri, väljaandmise kuupäeva ja välja andnud asutuse nimetuse ning muude isikut tõendavate andmete kirjalik fikseerimine toimus O kui juriidilise isiku ja teda volikirja alusel esindava füüsilise isiku Kalle Liivi esmakordne identifitseerimine Hansapangas toimus 7. augustil 1997. a. (I köide tl 39). Seda kuupäevalist fakti kinnitab ka Hansapank kaebuses politseile.Väärtpaberikonto avamise eelduseks on Reeglite Kogu p 4.2.3.2.5 nõude kohaselt juriidilise isiku pangakonto numbri olemasolu.Kriminaalasja toimikus olevatest dokumentaalsetest tõenditest selgub, et O väärtpaberikonto on avatud korraga kolmel kuupäeval – 01. augustil 1997, 04. augustil 1997 ja 11. augustil 1997, mis ei saa üheaegselt olla tõene. Kohus soostub osaliselt prokuröri väitega sellest, et Keskdepositooriumi teatis 11.08.1997.a. O Ltd väärtpaberikonto avamisest ei tarvitse olla väärtpaberikonto registreerimise päev, sest teatises pole sõnaselgelt öeldud, et see väärtpaberikonto on registris registreeritud, see tähendab sellest päevast on kontiole antud number. Just see asjaolu ei anna ühest vastest küsimusele, millal täpselt avati väärtpaberikonto, mis ajast oli võimalik sooritada tehinguid. Samas ka asjaolu, et väärtpaberitehingu kinnitusel (O ja Hoiupanga Venemaa Investeerimisfondi vahel) 01.08.1997 on konto number käsitsi juurde kirjutatud . Kohtulikul uurimisel ei ole ka tunnistajate ülekuulamisest seda asjaolu võimalik olnud selgitada, V. Kaarepere väidab vaid, et see pidi olema kliendil teada, kuid tehingust on möödunud 10 aastat ja täpselt ei mäleta seda keegi. Seetõttu ei saa kohus ka lugeda umber lükatuks K. Liivi väidet, et 04.08.1997 tema ei teadnuki O Ltd. väärtpaberikonto numbrit. Küll aga ei saa kohus sellest tulenevalt lugeda tõendatuks süüdistatava ja kaitsja väidet, et nimetatud maksekorraldus 04.08.1997 on panga poolt tahtlikult võltsitud. Tunnistajate ja süüdistatavate ütlused, mis ei riimu, ei saa olla aluseks dokumendi võltsimise kinnituseks. Kohus ei saa antud menetluse raames teha uurimistoiminguid, millega tuvastatakse dokumendi võltsimine. Seetõttu ei anna ka kohus vastust süüdistatava viimases sõnas kohtule esitatud küsimustele kas 04.08.1997 Liivi poolt allkirjastatud maksekorraldus on võltsitud ning tehtud viisil, et maksekorraldusele on pärast maksekorralduse koostamise kuupäeva juurde kirjutatud VP XXX. Kaitse ja süüdistatava väide, et süüdistuses ei ole toodud ära konkreetset õigusnormi, mida K. Liiv rikkus ei ole antud asjas kohane, K. Liivile heidetakse ette, et ta katses tsiviilhagide kohtusse ja kaebuse Tarbijakaitseametisse esitamisel suure varalise kasusaamise eesmärgil. Kelmuse koosseis eeldab petetu eksimusse sattumist, see on väärkujutluse loomine objektiivselt esinevatest asjaoludest. Kuivõrd süüdistusest tulenevalt väärkujutluse loomiseks tegelikest objektiivsetest asjoludest ei esitanud ta kohtule 15 ja Tarbijakaitseametile kõiki tehinguid puudutavaid dokumente, siis peab kohus nentima, et õigusnormi selle kohta ei ole. Samas aga leiab kohus, et uuritud tõenditest : väärtpaberitehinguid käsitlevates dokumuentides olevad vead kontonumbrites, väärtpaberikonto väidetava avamise mitu kuupäeva ja mitteüheselt mõistetav väärtpaberi keskdepositooriumi teatises väärtpaberikonto avamise päevast ja võrdlus tol ajal kehtinud õigusaktides, võisid kujundada K. Liivill arusaamise, et nimetatud tehingute vormistamisel on tehtud vigu, mille tagajärjel on teda kahjustatud ja õigusi rikutud. Seetõttu leiab kohus, et tema pöördumised kohtusse ja Tarbijakaitseametisse tahtlusega saada suurt varalist kasu ja tekitada varaline kahju Hansapangale ei saa lugeda tõendatuks ja ainumääravaks. Tuvastamisel on oluline subjektiivsete tunnuste kindlakstegemine.. Igal isikul on õigus oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse ja antud juhul tarbijana Tabijakaitseametisse, kui ta leiab, et tema õigusi on rikutud. Kohtulikul uurimisel ei ole tuvastatud, et Hansapank oleks Kalle Liivile tema pretensiooni põhjendamatust piisavalt selgitanud . K. Liiv väidab, et tema pärimisele ei ole talle midagi arusaadavat vastatud. Tal kujunes veendumus, et tulenevalt eelnevast finantskriisist 1997.a eiratakse panga poolt elementaarseid pangategevust sätestavaid norme ja selgitada välja, mis tegeleikult väärtpaberitega toimus, ei ole võimalik teisti, kui kohtu kaudu. Juristina on ta kohtumenetlusega tuttav ja oli ka teadlik, et vaatamata tema esitatud materjalidele lisatakse ka vastaspoole materjalid, õigusliku vaidluse lahendab kohus. Ka Tarbijakaitseameti materjalidest nähtub, et koos ametisse kutsuti mõlemad pooled ja pangapoolsed selgitused kuulati ära. Seega leiab kohus, et antud juhul ei ole ümber lükatud K. Liivi väide, et tal tekkis arusaamine pangapoolsest õiguste rikkumisest, sest tema arvates ei olnud peale õigusaktidega(neile on viidatud tõendite kirjelduses ja kaitse seisukohtades) tutvumist panga tegevus õigusnormidele vastav. Seega kuriteo subjektiivne koosseis tahtlus kelmuse teel saada vara, millele tal puubub õigus, ei ole tuvastamist leidnud. Kohus ei leia, et K. Liivi pöördumine Tarbijakaitseameti poole sellisel viisil esitatud kaebusega viis ameti eksitussse just K. Liivi tahtliku tegevuse tõttu, et viimane tegi pangale ettekirjutuse taastada eelnev olukord ja tingis ka Halduskohtu esmase kohtuotsuse, millega kohustati Tarbijakitseametit jätkama menetlust ja ettekirjutus täitmisele pöörata. Kohtuotsusest nähtub, et kohtuniku otsustuse aluseks oli menetlunormidele põhinev otsustus –Tarbijakaitseamet ei saa juba täitmisele pööratud ettekirjutust peatada. Kuivõrd kohus eeltoodud asjaoludel ei loe tõendatuks K. Liivi käitumises subjetiivse külje olemasolu, ei ole tuvastatud ka tema tegevuse õigusvastasus kohtusse ja Tarbijakaitseametisse pöördumistel tema poolt esitatud põhjendustel. Kalle Liiv kuulub õigeks mõistmisele süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 2 -§ 25 lg 2 (ajavahemikul 04.08.2000 kuni 01.09.2002.a KrK §143 lg 2 p 11- § 15 lg 2 järgi süüteo koosseisu puudumisel.. Kohtunik Katrin Puhkason 16 17