1-08-3021 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- märts 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-3021 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Imbi Kangur-Popova Prokurör Kristi Rande Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Sergei Gromovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Sergei Gromov (isikukood: 37212013710; viibib Xxx Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Sergei Gromov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Xxx Vangla esitas 28.02.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Gromovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Sergei Gromov on süüdi tunnistatud Narva Linnakohtu 13.12.2005.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 209 lg 2 p 1; § 209 lg 2 p 1 ja § 346 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja 2 mõisteti lõplikult kandmiseks 3 aastat vangistust ja rahaline karistus 10 päevamäära ulatuses, s.o 500 krooni. Karistuse kandmise algus oli 28.07.2005.a ja lõpp on 28.07.2008.a. S. Gromovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas õppis ja käis õmbluskursustel. Vangistuse jooksul on 8-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel naaseb elama ema juurde , töökohaga ehitusel kindlustab sõber. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu S. Gromovi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna vabastamine on ennatlik ning võib endaga kaasa tuua uusi ja tõsiseid probleeme eelkõige võimalike uute kuritegude toimepanemise näol, millega on ohustatud ja riivatud kaaskodanikud ja nende õiglustunne. Sergei Gromov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta vabastamist, kuna isik on korduvalt karistatud ja karistused ei ole siiani mõju avaldanud. Ka vanglas on rikkunud korda ja korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Seega eelnevat elukäiku ning karistuse kandmisel käitumist hinnates on põhjendatud kahtlus, et isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et S. Gromov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S. Gromovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on korduvalt karistatud ja karistused ei ole siiani mõju avaldanud. Ka vanglas on rikkunud korda ja korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Seega eelnevat elukäiku ning käitumist karistuse kandmisel hinnates on põhjendatud kahtlus, et isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Arvestades S. Gromovi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
- Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.