Väärteoasi nr.4-06-5157 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 09.aprillil 2008.a Tallinn Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi sekretär

§ 2lg 7 p-s 2 sätestatud riigihanke maksumuse piirmäära, rikkus K. Kaasik

Aaslav sama seaduse § 12 lg-t 2, mille kohaselt ei või ostja riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete järgmise vältimiseks jaotada riigihanget osadeks. Riigihangete ameti 3. novembri 2006. a otsusega väärteoasjas nr 122/06 karistati Kaur KaasikAaslav´i kirjeldatud teo eest 2001.

§ 731lg 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut ehk 2400 krooni.

Riigihangete ameti otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja advokaat Helen Hääl, kes taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuses märgiti, et kohtuväline menetleja on arvanud Kaur Kaasik-Aaslavile süüks teod, mis ei olnud tema ametipädevuses. K. Kaasik-Aaslav tegeles korraldavate toimingutega, et Keila linn saaks teede remondiks lepingud sõlmida, kuid lepingute sõlmimise otsustas linnavalitsus. Keila linn kui ostja 2001.

§ 5

lg 1 p 1 tähenduses ei volitanud kedagi enda nimel riigihanget korraldama või selleks toiminguid sooritama. Samuti leidis kaitsja, et kohtuväline menetleja summeeris kolme teeremondi maksumuse seadusest tuleneva põhjenduseta. Sõlmitud lepingutest nähtub, et kolmel erineval teelõigul oli vaja teha väga erinevaid töid. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kohtunik Valeri Lõõniku

1. juuni
2. a otsusega rahuldati menetlusaluse isiku kaitsja kaebus, tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati väärteomenetlus. Nimetatud kohtuotsuse vaidlustas kassatsiooni korras Riigihangete amet ja Riigikohtu 7.detsembri 2007.a otsusega rahuldati kassatsioonkaebus osaliselt, tühistati Harju Maakohtu
3. juuni
4. a otsus Kaur Kaasik-Aaslavi väärteoasjas riigihangete seaduse § 731 lg 1 järgi ja saadeti väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Kohtuistungil 4.aprillil 2007.a esitas Riigihangete Ameti esindaja PM taotluse väärteoasja lõpetamiseks VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja seda alljärgnevatel põhjustel. Kohtuvälises menetluses tehtud väärteootsuse kohaselt Kaur Kaasik-Aaslav töötades Keila Linnavalitsuses abilinnapeana jättis korraldamata riigihanke pakkumismenetluse üksteisega lahutamatult seotud teelõikude teeremonditöödeks ning sõlmis selle asemel lühikese aja kestel nn lihtmenetluste tulemusena AS-ga A kolm tööettevõtulepingut kogumaksumusega summas 3.534.519 krooni. Ehitustööde tellimiseks maksumusega 2 miljonit krooni või enam tuleb ostjal läbi viia pakkumismenetlus RHS tähenduses (RHS § 2 lg 7 p 2). Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt rikuti viidatud tööde tellimisega sama eesmärgi saavutamiseks sellisel viisil RHS § 12 lg 2 nõudeid. RHS § 12 lg 2 kohaselt ei või ostja riigihangete teostamiseks kehtestatud korra või nõuete järgimise vältimiseks jaotada riigihanget osadeks. Jättes korraldamata pakkumismenetluse, milline oli RHS § 2 lg 7 p 2 kohaselt nõutav ning asendades selle nn lihtmenetluste läbiviimisega (RHS § 2 lg 2 p-d 8 ja 9), rikkus Kaur Kaasik-Aaslav RHS-s kehtestatud nõudeid ja jaotas riigihanke osadeks. Riigihangete registrile esitatud riigihanke deklaratsioonide kohaselt on kõigi kolme lihtmenetluse juures vastutava isikuna nimetatud Keila abilinnapea Kaur Kaasik-Aaslav. Viidatud asjaolud on väärteomenetleja poolt täies mahus tõendatud ning tegelikult puudub vaidlus selles osas, et Kaur Kaasik-Aaslav tegutsedes Keila vastava valdkonna abilinnapeana ostja Keila Linnavalitsuse nimelt allkirjastas väärteootsuses viidatud tööettevõtulepingud AS-ga A ning et nende lepingute esemeks oli üksteisega lahutamatult seotud teelõikude remonditööd. Puudub vaidlus selle üle, et kõigi nende lepingute ettevalmistamise ja sõlmimise ning allkirjastamisega linnavalitsuse nimelt tegeles Kaur Kaasik-Aaslav isiklikult. Ka Eesti Vabariigi Riigikohtu 07.12.2007.a. kohtuotsuse nr 3-1-1-79-07 punkti 12 kohaselt tuleb hinnata lepingute objektiks olnud tööde sisulist sarnasust, samuti nende tööde teostamiseks 2 lepingute sõlmimise asjaolusid (näiteks lepingute sõlmimise aeg, lepingute pooled jne). Riigihangete Amet on arvamusel ja ka asjas tuvastatust tuleneb, et lepingud sõlmiti lühikese ajavahemiku kestel, lepingute esemeks oli sarnaste tööde teostamine lähestikku asuvatel teedel Keila linnas ning valitud lepingute järgi tööettevõtjaks oli kõigis lepingutes AS A. Seega on selge ka see et, konkreetsete teetööde tellimine kolme eraldi lepinguga oli sisuliselt vastuolus 2001.

ga § 12 lg-ga 2. Riigihangete Amet on veendunud, et riigihanke osadeks jagamine ja kolme erineva lepingu sõlmimine Kaur Kaasik-Aaslavi poolt pole võimalik ilma temapoolse tahtluseta. Sellele viitavad ka asjaolud, et menetlusalune isik valmistas ette ja allkirjastas viidatud lepingud AS-ga A. Seega on Kaur Kaasik-Aaslavi tegevuses RHS §-de 12 lg 2 ja 73-1 lg 1 nimetatud väärteo tunnused ning kohtuvälise menetleja poolt talle määratud karistus on proportsionaalne väärteo toimepanemise asjaolusid arvestades. Uue RHS (RTI, 21.02.2007, 15, 76) § 15 lg 1 p 2 kohaselt on ostja kohustatud korraldama riigihanke hankemenetluse ehitustööde hankelepingu sõlmimiseks piirmäärast 250.000 eurot alates (3.911.650 eesti krooni). Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et antud juhul kuulub kohaldamisele karistusseadustiku § 5 lg 2, millise kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Arvestades asjaolu, et alates 01.jaanuarist 2008 aastast kehtib ehitustööde hankelepingule uus maksumuse piirmäär ning silmas pidades KarS § 5 lg 2, taotleb kohtuväline menetleja väärteomenetluse lõpetamist Kaur Kaasik-Aaslavi suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetlusaluse isiku kaitsja Helen Hääl leiab, et väärteomenetluse võib lõpetada ka sellel alusel, kuid nemad on veendunud, et kohtumenetlus oleks nii või teistpidi ikkagi lõppenud nende võiduga. KOHTU SEISUKOHAD Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, et menetlus väärteoasjas kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Uue riigihangete seaduse § 15 lg 1 p 2 kohaselt on alates 2008.aasta esimesest jaanuarist ostja kohustatud korraldama riigihanke hankemenetluse ehitustööde hankelepingu sõlmimiseks piirmäärast 250 000 eurot alates (3 911 650 eesti krooni). Kaur Kaasik-Aaslav´ile on väärteoasjas süüks arvatud 2001.

§ 2

lg 7 p-s 2 sätestatud riigihanke maksumuse piirmäära rikkumist, lepingute kogumaksumuseks oli 3 534 519 krooni. Seega alates 1.01.2008.a ei ole Kaur Kaasik-Aaslavile süüksarvatud tegu enam väärteokorras karistatav. Vastavalt karistusseadustiku §-le 5 lg 2 on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. Väärteoasjas tuleb menetlus lõpetada Kaur Kaasik-Aaslav´i käitumises väärteokoosseisu puudumise tõttu. Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik 3