KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. aprillil 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-1991 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi s

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja Sergey Vaskovi süüdistuses

§ 184

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Marju Persidskaja Süüdistatav Boris Sorrok elukoht: XXX X-XX, (asub Tartu Vanglas); isikukood: 35608102735, varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord, väärtegude eest 4 korda tõkend: vahistamine alates 18.08.2007, kahtlustatavana kinni peetud 17.08.2007 Kaitsja Süüdistatav vandeadvokaat Rein Napa Sergey Vaskov elukoht: XXXXX XXX-X, (asub Tartu Vanglas); isikukood: 36406082760, kriminaalkorras karistatud 2 korral, väärtegude eest 6 korda, tõkend: vahistamine alates 18.08.2007, kahtlustatavana kinni peetud 17.08.2007 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Sergey Vaskov

§ 184

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Sergey Vaskovi karistuse kandmise aja alguseks 17. august 2007. a. Süüdi tunnistada Boris Sorrok

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Boris Sorroki karistuse kandmise aja alguseks

1. august
2. a. Sergey Vaskovile ja Boris Sorrokile kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid - 374,4 grammi amfetamiini jätta Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 7 lg 3 alusel Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskusele, sinist värvi kaanega plastiktops ning läbipaistev kilekott, 52 minigrip kilekotti hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Elektrooniline kaal „Soehnle“ tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Sergey Vaskovile. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista Sergey Vaskovilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, toimikust koopia tegemise kulud 304.30 (kolmsada neli krooni 30 senti) krooni ja pool ekspertiisitasudest so 4732 (neli tuhat seitsesada kolmkümmend kaks) krooni. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista Boris Sorrokilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, toimikust koopia tegemise kulud 304.30 (kolmsada neli krooni 30 senti) krooni, pool ekspertiisitasudest so 4732 (neli tuhat seitsesada kolmkümmend kaks) krooni ja kaitsjale makstud tasu 8342.60 (kaheksa tuhat kolmsada nelikümmend kaks krooni 60 senti) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. ainult 2 Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon Sergey Vaskov omandas eeluurimisel seni tuvastamata ajal, viisil ning kohas ebaseaduslikult vähemalt 374,4 grammi amfetamiini. 17.08.
3. a andis Sergey Vaskov Tartus aadressil X omandatud 374,4 grammist amfetamiinist vähemalt 95,0 grammi amfetamiini edasi Boris Sorrokile ning ülejäänud 279,4 grammi amfetamiini hoidis enda valduses Tartus X keldris kuni amfetamiin 17.08.2007 toimunud läbiotsimisel politsei poolt leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega pani Sergey Vaskov toime

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja edasiandmise. Boris Sorrok isikuna, kes on Tartu Maakohtu 29.09.2003 otsusega karistatud KrK § 2102 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo so narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest, omandas 17.08.

1. a Sergey Vaskovilt Tartus X vähemalt 95,0 grammi amfetamiini, mis leiti politsei poolt Boris Sorrokilt vahetult pärast tema kahtlustatavana kinnipidamist 17.08.
2. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega pani Boris Sorrok toime

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku omandamise isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Kokkulepe 3 Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 184

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Boris Sorrokile karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja arvestada karistuse kandmise aja algust alates 17.08.2007.a.

§ 184

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Sergey Vaskovile karistuseks 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja arvestada karistuse kandmise aja algust alates 17.08.2007. a.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida elektrooniline kaal „Soehnle“, kui süüteo toimepanemise vahend. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Sergey Vaskov tuleb süüdi tunnistada

§ 184lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Boris Sorrok tuleb süüdi tunnistada

§ 184lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Boris Sorroki ja Sergey Vaskovi menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 10 875 krooni (palga alammäär on 4350 krooni), toimikust koopia tegemise kulud 304.30 krooni. Samuti tuleb neil hüvitada võrdsetes osades ekspertiisitasud, so kummalgi 4732 krooni. Boris Sorroki menetluskuludeks on veel määratud kaitsjale makstud tasu: kohtueelses menetluses 5628.60 krooni ja kohtumenetluses 2714 krooni. Sergey Vaskovi menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 10 875 krooni (palga alammäär on 4350 krooni), isiku kohtuarstliku ekspertiisi tasu 2875 krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 2.40 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Tartu Maakohtu 07.12.

1. a kohtumäärusega arestiti Sergey Vaskovi elukohas X Tartu ning sõiduauto Nissan Patroli reg nr-iga 16ZFD läbiotsimisel leitud 15529 krooni, 110 Vene rubla ja 2100 eurot, mis on kantut Lõuna Politseiprefektuuri tagatiste tulukontole (kd II, lk 69-73); Tartu Maakohtu 07.12.
2. a kohtumäärusega arestiti Tartus, X asuv kinnistu nr 4411103, mis on Sergey Vaskovi ning Dlara Jakovleva kaasomandis (kd II, lk 69-73); 4 Tartu Maakohtu 20.12.2007.a kohtumäärusega arestiti kolmandale isikule Aleksandra Vaskovale kuuluv mootorsõiduk Mercedes Benz reg nr-iga 077AVJ. Sõiduauto asub Lõuna Politseiprefektuuri kinnisel territooriumil (kd II, lk 86-89). Kriminaalasjast on KrMS § 4031 alusel eraldatud konfiskeerimismenetlus nr 08760000026 Sergey Vaskovi osas konfiskeerimistaotluse esitamiseks. Kohus on seisukohal, et elektrooniline kaal „Soehnle“ tuleb tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel selle omanikule Sergey Vaskovile, kuna see on tavaline majapidamisese, mis ei ole ohtlik ümbruskonnale. Riigikohus on oma 21.06.
3. a lahendis nr 3-1-1-27-07 asunud seisukohale, et süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise absoluutseks sihiks on ühiskondlikku julgeolekut ohustavate esemete, s.o asjade, mis ohustavad ümbrust oma liigi poolest või mida võidakse ka edasiselt kasutada õigusvastaste tegude toimepanemiseks, kõrvaldamine. Seetõttu ei saa eseme tunnistamisel süüteo toimepanemise vahendiks

§ 83

lg 1 mõttes kitsalt lähtuda ainult eseme kasutamisfaktist õigusvastase teo toimepanemiseks, vaid tuleb alati täiendavalt tuvastada konkreetse eseme ohtlikkus ümbrusele. Ingeri Tamm Kohtunik 5 6