KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtuasja number 1-08-1524
(05244000540)Määruse tegemise aeg ja 25.aprillil 2008 Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja koht Kohtunik Anu Ernits Kohtuistungi sekretär, tõlk Sekretär Marge Ojaäär, tõlk Svetlana Hamaza Kriminaalasi Aleksei Orlovi süüdistus KarS § 199 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Indrek Rebase Kaitsja Aleksei Orlov , isikukood 35605182264 , töökoht puudub, elukoht xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx , kriminaalkorras karistamata. Vandeadvokaat Oleg Gorškaljov Resolutsioon Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 2, § 385 p 12, kohus Süüdistatav MÄÄRAS: Kriminaaltoimik nr 1-08-1524
(05244000540)Aleksei Orlovi süüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi lühimenetluses tagastada prokuratuurile. Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. PÕHJENDUS. 1.Süüdistus. Aleksandr Orlov on kohtu alla antud selles, et tema pani 2005.a märtsis IdaVirumaal Kohtla vallas Kaasikvälja külas maaüksuse INNA er.11 toime ebaseadusliku metsaraide ja metsamaterjali varguse 33,1 thm. Maaomanikule A M tekitati kahju 7170 kr.Raiekoha pindala 0,13 ha. Kasvama oli jäetud rinnaspindalaga 0,25 m2/ha. 64.a. boniteediga kase enamusega puistus on harvendusjärgse rinnaspindala libatud alammäär 17,7 m2/ha. Eralduse keskmine puu rinnasdiameeter oli 18 cm. Vabariigi valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud `` Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrades `` on 1 ha 6170 aastase puistu rinnaspindala 1 m2 kahjutasu määr 7500 kr. Seega tekitati keskkonnale 0,13 x 17,15x 7500 =16721,25 kr. Kahju raiekoha koristamatajätmise s.o. risustamise läbi 950 kr. 16721+950=17671,25 kr. Keskkonnale 17671,25 kr. Kahjud kokku 24842,25 kr. Seega pani Aleksandr Orlov toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Aleksei Orlovi tegu on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 1 järgi. 2.Tuvastatud asjaolud. Kohtuistungil Aleksei Orlov end süüdi ei tunnistanud.Ta andis ütlusi, et ta ei ole kannatanu metsa raiunud süüdistuses kirjeldatud ajal. Küll aga tõi ta kannatanu loal metsast raiejäätmeid. Metsa raiusid 3 korral tundmatud mehed, kes sõitsid kohale valge mikrobussiga. Need mehed tema küsimusele, kas nad raiuvad metsa omaniku käsul, vastasid jaatavalt. Varasemad ütlused, kus ta end varguses süüdi tunnistas, on antud uurija mõjutusel. Kannatatu A M seletuse kohaselt nägid tema ja Keskkonnainspektsiooni töötaja T, kui A.Orlov koos kaaslasega, saed kaasas, tulid tema metsalangilt. Orlovi õuel olid jämedad palgijupid, mida metsaraiumise korral langile jääkidena ei jäetaks. Prokurör, lähtudes sellest, et süüdistatav andis kohtuistungil oma süüd eitavaid ütlusi ja kannatanu nimetas täiendava tunnistaja, leiab, et kriminaaltoimiku materjalid ei ole piisavad kriminaalasja arutamiseks luhimenetluses. Ta taotles kriminaaltoimiku tagastamist prokuratuurile menetluse jätkamiseks. Taotlust toetas süüdistatava kaitsja.Süüdistatav ega kannatanud ei esitanud vastuväiteid. Kohus, kuulanud ära süüdistatava ütlused, vaadanud läbi kriminaaltoimiku ja kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et prokuröri taotlus kriminaaltoimiku tagastamiseks on põhjendatud. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalid ei ole piisavad kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses, sest vajalik on täiendavate tunnistajate ülekuulamine (Keskkonnainspektsiooni töötajad ja isik, keda kannatanu nägi koos A.Orloviga oma metsast väljumas). KarS § 233 lg 1 kohustab aga lühimenetluses lahendama kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide alusel. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 2, tagastab kohus prokuratuurile kriminaaltoimiku nr 1-08-1524
(05244000540)Aleksei Orlovi süüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi, sest selle materjalid ei ole piisavad kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses. Kohtunik Anu Ernits