Obsah (4)

§ 66§ 2§ 33§ 56

Ärakiri 4-08-680 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2008. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-08-680 Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läbivaat

§ 66

lg 2 alusel määrata rahatrahvi 9 000 krooni tasumine ositi igakuiste maksetena 750 (seitsesada viiskümmend) krooni kuus 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates täitemenetluse 1 Ärakiri 4-08-680 algatamisest kohtutäituri poolt.

1. Saata kohtuotsuse ärakiri politseijaoskonnale. O. Erimäe’le ja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman 11.01.2008 otsusega väärteoasjas nr 2570,07,005536 karistati O. Erimäe’d Liikluseeskirja § 76 p 1 rikkumise eest – 16.12.2007.a kell 03.40 Lääne maakonnas, Lihula vallas, Pärnu-Lihula tee
2. kilomeetril, liikudes Lihula suunas, juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Menetlusalune isik pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7419 lg 1 järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteo eest on O. Erimäe’le LS § 7419 lg 1 alusel karistuseks määratud rahatrahv 12 000 krooni s.o 200 trahviühikut. Kaebus 24.01.2008.a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Olev Erimäe kaebus väärteootsusele nr 2570,07,005536, mille palub kohtul läbi vaadata temale koostatud rahatrahvi määramise otsus. Kaebuse esitaja tunnistab, et juhtis autot alkoholijoobes ja saab aru, et rikkus sellega seadust ja teda tuleb karistada, kuid määratud rahatrahv on arvestades tema sissetulekuid liiga karm ja palub seetõttu kohtul väärteo eest määratud rahatrahvi vähendada. Kaebuse esitaja on pensionär ja kasvatab üksi * ning tema sisstulekuteks on riiklik pension * krooni kuus, lapsetoetus ja elatusraha, mis kuluvad lapse peale. Tõenditena on kaebusele lisatud pensioni ja toetuste väljamaksmise teatis, kohtuotsus lapse elukoha määramiseks ja lapse sünnitunnistus. Kaebuse esitaja leiab, et kuna keskmine palk Eestis on 12 000 krooni ja keskmine pension 3 000 krooni, siis oleks pensionärile kohane karistus 3 000 krooni, mis oleks talle samuti raske koorem. Kaebuse esitaja soovib osaleda kohtuistungil, kaitsjat ja tunnistajate kutsumist kohtuistungile ei soovi. Menetluse käik Kohus esitas 28.01.2008.a Lääne Politseiprefektuurile toimiku edastamise nõude, ühtlasi paludes kohtuvälisel menetlejal teada anda, kas ta soovib tunnistajate kutsumist kohtuistungile. 31.01.2008 esitas Lääne PP Haapsalu politseijaoskond kohtule väärteoasja toimiku nr 2570,07,005536, millele oli lisatud kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht kaebuse osas. Kohtuväline menetleja ei pea vajalikuks tunnistajate kutsumist kohtuistungile. 01.02.2008.a määras kohus väärteoasja kohtulikule arutamisele avalikul kohtuistungil 04.03.2008.a. Kohus edastas O.Erimäe`le koos kohtukutsega ka kohtuvälise menetleja seisukoha. 03.03.2008.a helistas O. Erimäe kohtusse ja andis teada, et tema auto läks katki ja tal ei ole võimalik kohtusse ilmuda, mistõttu on nõus väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses /tl 16/. Kohtuvälise menetleja esindaja korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses /tl 17/. 2 Ärakiri 4-08-680 Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja esitas 31.01.2008.a koos väärteoasja toimiku edastamisega kohtule alljärgneva kirjaliku seisukoha: 16.12.2007.a koostas Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse konstaabel Hugo Paulus väärteoprotokolli AB 848848 selle kohta, et 16.12.2007.a kella 03.40 ajal juhtis Olev Erimäe mootorsõidukit Lada Samara 21083 registreerimismärgiga 827 ASS alkoholijoobes. Seega pani O. Erimäe toime väärteo, milline on karistatav liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi. O. Erimäe’l tuvastati alkoholijoove indikaatorvahendiga Lion
3. Alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli 0,76 mg/l. Alkoholijoobe tuvastamise tulemusega O. Erimäe nõustus. Lääne PP Haapsalu PJ korrakaitsetalituse konstaabel A. Kleeman on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid ning menetlusaluse isiku O. Erimäe poolt antud ütlusi. Arvestatud on ka seda, et isik ei oma kehtivaid karistusi. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes (mis väljendus ka visuaalsel vaatlusel) pani toime ühiskonnaohtliku teo, millega seadis ohtu nii ise enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Arvestades teo ohtlikkust valiski kohtuväline menetleja karistuseks rahatrahvi 12 000 krooni ja seda mitte maksimaalmääras. Kohtuvälise menetlejana jääb A. Kleeman väärteoasjas nr 2570,07,005536 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks Olev Erimäe’le määratud rahalist karistust, mis on 12 000 krooni. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus väärteoasjas nr 2570,07,005536 tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning karistuse tühistamiseks ei ole põhjust. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-le 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LS § 7419 lg 1 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes. Kohus leiab, et väärteoasjas leiduvate kirjalike tõenditega (protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel väärteoasja nr 2570,07,005536 toimikus /edaspidi VTT/ tl 2, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll VTT tl 4), on tõendamist leidnud, et O. Erimäe 16.12.2007.a kell 03.40 Lääne maakonnas, Lihula vallas, Pärnu-Lihula tee 55. kilomeetril, liikudes Lihula suunas, juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes (vastavalt protokollile oli indikaatorvahendi näit 0,76 mg/l kohta). Seega rikkus O. Erimäe Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, mis sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. O. Erimäe pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7419 lg 1 järgi. Joobeseisund on vastavalt «Liiklusseaduse» § 20 lõikele 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 02.04.2001.a määruse nr 120 „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord“ (edaspidi joobeseisundi tuvastamise kord) § 19 lg 1 p 3 alusel on tegemist keskmine alkoholijoobega kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,76 kuni 1,25 milligrammi veres. Menetlusalusel isikul tuvastati indikaatorvahendiga alkoholijoove 0,76 mg/l kohta, mis on joobeseisundi tuvastamise korra § 19 lg 1 p 3 järgi keskmise alkoholijoobe alammäär. Alkoholijoobe tuvastamise protokollis VTT tl 2 on joobeseisundile viitavate tunnusena kohtuvälise menetleja poolt välja toodud alkoholi lõhn suust ja taaruv kõnnak. Kontrollitavaga suhtlemisel tehtud tähelepanekutes on märgitud füüsilise eripärana aeglast reaktsioonivõimet, rahutust, 3 Ärakiri 4-08-680 määrdunud välimust, ärritunud meeleolu, häiritud kõnet, unist aja ja koha tajumist, tasakaalu häiritust sõidukist väljumisel, kergelt taaruvat kõnnakut, silmade sidekestade punetust ja alkoholi lõhna suust. Alkoholijoobe tuvastamise tulemusega O. Erimäe nõustus ning ühtlasi loobus vereproovis alkoholisisalduse määramisest, mida on kinnitanud oma allkirjaga alkoholijoobe tuvastamise protokollis. O.Erimäe on oma ütlustes tunnistanud, et oli enne autorooli istumist viina joonud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väärtegu on O.Erimäe poolt on toime pandud otsese tahtlusega, kuna ta teadis, et on eelnevalt alkoholi tarvitanud ja sellest hoolimata juhtis mootorsõidukit. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. Olev Erimäe on Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohus leiab, et eelpoolkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud O.Erimäe poolt väärteoprotokollis kirjeldatud ja Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. Karistusseadustiku (edaspidi

) § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis O. Erimäe puhul on tuvastatud. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis 16.12.2007.a on O. Erimäe tunnistanud alkoholi tarbimist eelmisel õhtul. Kaebusest tulenevalt saab O.Erimäe oma rikkumisest aru ja kahetseb seda. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus ja süü tunnistamine, karistust raskendavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Vastavalt VTT tl 6 olevale teatisele (karistusregistri väljavõte) ei olnud O. Erimäe’l käesoleva väärteo toimepanemise ajal kehtivaid karistusi, mistõttu on tegemist eelnevalt karistamata isikuga. Kohtuväline menetleja on O. Erimäe’d karistanud LS § 7419 lg 1 alusel, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest rahatrahviga 12 000 krooni s.o 200 trahviühikut kui LS § 7419 lg 1 näeb mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Lähtudes karistuse mõistmise alustest ja eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et O. Erimäe karistust tuleb vähendada, kuid mitte olulisel määral. Kohus arvestab, et O. Erimäe on eelnevalt karistamata isik ja tema süü on keskmise suurusega arvestades asjaolu, et isikul tuvastati keskmine joove selle miinimumulatuses. O.Erimäe enda hinnang, et ta ei ohustanud kedagi, kuna liiklust ei olnud ja ta kiirus oli väike, ei ole asjakohased. Kui alkoholijoobes juht juhib mootorsõidukit, on ta alati reaalseks ohuks kaasliiklejatele ja asjaolu, et sel hetkel võib-olla tõesti oli liiklus pea olematu, ei tähenda seda, et isiku tegu oli vähem ohtlik. See, et keegi teine ei juhtunud sel ajal samal teel liikuma, ei olnud asjaolu, mida sai määrata O.Erimäe ja mida ta võis ette teada. Kohus leiab, et Olev Erimäe’le tuleb just lähtudes üldpreventiivsest karistuse mõistmise eesmärgist käesoleva väärteo toimepanemise eest mõista karistuseks rahatrahv keskmises määras - 150 trahviühikut s.o rahatrahv summas 9 000 krooni. O. Erimäe palub vähendada rahatrahvi suurust, kuna tema ülalpidamisel on * ja sissetulekuks on pension, lapsetoetus ja elatusraha, mis kulub eelkõige lapse ülalpidamiseks ja arstimite ostmiseks. Seadus ei sea väärteomenetluses karistuse mõistmise aluseks inimese sissetulekute suurust ega ülalpeetavate olemasolu. Küll aga sätestab

§ 66lg 2, et kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

Lõike 3 kohaselt ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Vastavalt O. Erimäe poolt esitatud tõenditele (tl 9-11) on käesoleva hetke seisuga 4 Ärakiri 4-08-680 O. Erimäe ülalpidamisel üks alaealine laps ning sissetulekuteks on O. Erimäe riiklik pension * krooni, * poolt makstav elatis * krooni ja riiklik lapsetoetus. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et ühekordne rahatrahvi tasumine paneb isiku ja tema ülalpeetava majanduslikult raskesse olukorda ja seetõttu tuleb määrata rahatrahvi tasumine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena 750 krooni kuus. Lähtudes eeltoodust tuleb O. Erimäe kaebus rahuldada osaliselt ja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna 11.01.2008 otsus väärteoasjas nr 2570,07,005536 tühistada osaliselt määratud karistuse osas, vähendada mõistetud karistust ning määrata mõistetud karistus tasumisele ositi - seega teha osaliselt uus otsus vastavalt VTMS § 132 punktile 2, mis ei raskenda O. Erimäe olukorda. Kohus juhib tähelepanu VTMS § 204 lg 3 sätestatud asjaolule - kui rahatrahv ei ole täies ulatuses tasutud kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse lahend täitmiseks kohtutäiturile ja lisandub täituritasu. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, 204 lg 2, 3,

§ 56lg 1, 66 lg 2, 3 ja Liiklusseaduse § 7419 lg 1.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 5