Obsah (5)

§ 211§ 189§ 191§ 190§ 193

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtutäituri avalduse rahuldamata jätmine asenduskaristuse kohaldamiseks Määruse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Väärteoasi nr 4-08-3

) 48, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustused

1. Jätta rahuldamata kohtutäituri avaldus Rein Nurmjõe tasumata rahatrahvi asendamiseks arestiga. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes
2. Saata määruse koopia Viljandi politseiosakonnale ja kohtutäiturile. Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras
3. Selgitada, et kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
4. Asjaolud
5. aprillil 2008 on kohtutäitur esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lg 1 kohaselt avalduse Rein Nurmjõele mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku (KarS) §-s 72 sätestatule. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on tasumata rahatrahviks 200 trahviühikut, s. o 12 000 krooni. Kohtutäituri väitel on täitmisteade loetud võlgnikule avalikult kätte toimetatud peale väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamist, s. o
6. jaanuar 2007, millega on kohtutäitur lugenud täitemenetluse alanuks. Kohtutäituri väitel on täitemenetluses kindlaks tehtud asjaolu, et süüdlasel puudub vara rahatrahvi tasumiseks. TMS § 201 lg 1 kohaselt teatanud asenduskaristuse avalduse kohtule esitamisest võlgnikule ja sissenõudjale.
7. Kohtu põhjendused 2.
8. Menetluse käik Väärteomenetluse seadustiku (

) § 211 lg 1 p 11 kohaselt rahatrahvi asendamise arestiga lahendab maakohus süüdimõistetu osavõtul. Asjas toimunud menetluse järel peab kohus võimalikuks asja sisulise lahendamise kirjalikus menetluses. 2.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtu tuleb tulenevalt kohtutäituri esitatud asjaoludest lahendada süüdlasele väärteo eest kohaldatud rahatrahvi asendamine arestiga. Asenduskaristusena aresti kohaldamise eelduseks on süüdlasel võlgnikuna vara puudumine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise teeb kindlaks kohtutäitur. Kohtus lahendatava õigusliku küsimuse lahendamine on võimalik üksnes süüdlase osavõtul.

§ 211

lg 3 kohaselt kui rahatrahvi asendamine arestiga ei ole mingil põhjusel võimalik, teeb maakohus määruse, milles jätab kohtutäituri avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga rahuldamata. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs

§ 211

lg 11 kohaselt rahatrahvi asendamise arestiga lahendab maakohus süüdimõistetu osavõtul. Seega rahatrahvi asendamine arestiga saab toimuda üksnes võlgniku osavõtul. Rahvastikuregistrisse andmetel Rein Nurmjõel elukoht puudub. Nähtuvalt kohtutäituri kohtule esitatud materjalidest ei ole täituril olnud süüdlase tegelik elukoht (aadress, asukoht) teada, kuna süüdlasele on edastanud täitedokumendid Ametlike Teadaannete vahendusel. Ilma süüdlaseta ei ole kohtul võimalik talle asenduskaristuse kohaldamist menetleda, kuna rahatrahvi asendamine arestiga saab toimuda üksnes võlgniku osavõtul. Kohtutäituri avaldus asenduskaristuse kohaldamiseks tuleb

§ 211lg 3 kohaselt tuleb jätta rahuldamata.

Kohus osutab veel asjaolule, et väärteomenetluses analoogiliselt kriminaalmenetlusega on sätestatud menetlusdokumentide personaalse kättetoimetamise põhimõte, kui võimaliku otsustusena kaasneb põhiõiguste riivena vabaduse võtmine, s. o aresti kohaldamine. Kohtul on võimalik avaldust menetleda ja kutsuda süüdlane avalduse lahendamiseks kohtusse olukorras, kus kohtutäitur on esitanud süüdlase usaldusväärse aadressi (ka kontaktandmed). KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmise aegumine peatub ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest.

§-de 1 ja 2 kohaselt kohaldatakse vääteomenetluses ka karistuste täitmisele pööramisel kriminaalmenetluse sätteid. TMS §-s 46 on sätestatud kohtutäituri otsustusõigus täitemenetluse peatamiseks seaduses sätestatud alusel. 2.5. Edasikaebe kord

§ 189

kohaselt võib määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud

§ 191

kohaselt.

§ 190

kohaselt on määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (

§ 193

). Toomas Lillsaar Kohtunik 2