4-08-1671 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2008.a Pärnu Väärteoasja number 4-08-1671[2670,08,001477] Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekretä

§ 48

, § 56; NPAS § 151 ning VTMS § 2, § 83 p 2, § 107-§ 113, § 199 lg 3, § 209 lg 1 kohus otsustas

1. Süüdi tunnistada Norland Käänik väärteoasjas nr 4-08-1671 [2670,08,001477] NPAS § 15 1 alusel ning mõista karistuseks arest 30 (kolmkümmend) ööpäeva.
2. Kohtuotsus aresti kohaldamise osas pöörata täitmisele vastavalt VTMS § 209 lg 1 koheselt pärast Norland Käänik`ule Pärnu Maakohtu poolt 13.02.2008.a otsusega väärteoasjas nr 407-1304 mõistetud karistuse, so aresti 30 (kolmkümmend) ööpäeva, kandmisest vabanemist. Kohtuotsus aresti kohaldamise osas saata täitmiseks Lääne Politseiprefektuurile. Käesolev otsus jõustub selle tegemisest, so 17.03.2008.a. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 17.03.2008.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 18.03.2008.a. Kirjaliku apellatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 28.03.2008.a. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning apellatsiooni võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik 02.02.2008.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Kristiina Hallimäe` poolt väärteoprotokoll nr AB959200 selle kohta, et 02.02.2008.a kella 01.00 ajal Pärnu linnas Kaluri tn 5 N. Käänik tarbis narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta, 4-08-1671 pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPAS) § 151 järgi. Kohtuvälise menetleja taotlus 26.02.2008.a edastas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakond, juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 71 lg 2, § 83 p 2 ja § 84, N. Käänik`u väärteoasja nr 2670,08,001477 arutamiseks Pärnu Maakohtule. Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahvi määramine menetlusalusele isikule ei kannaks Karistusseadustiku (edaspidi

) § 56 lg 1 eesmärki, kuivõrd N. Käänik`ut on alates 2001.a 35-l korral karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest rahatrahvide ja arestiga. Eeltoodust tulenevalt taotleb kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku karistamist väärteoasja nr 2670,08,001477 arestiga 30 ööpäeva. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 17.03.2008.a kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja I. Veber jäi esitatud taotluse juurde ning palus kohaldada menetlusaluse isiku suhtes kõnealuses väärteoasjas aresti 30 ööpäeva. Menetleja leiab, et eelnevalt määratud rahatrahvid ja ka arest ei ole menetlusalusele isikule mõju avaldanud. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et tarbis narkootilist ainet peo käigus, kuid mitte meelega ning hetkel käib ta võõrutusravil. Menetlusalune isik palus karistuseks määrata üldkasulik töö või rahatrahv, kuna N. Käänik`ul on kaks alaealist last, kelle ülalpidamiseks on vaja tööl käia. Juhul kui kohus määrab karistuseks aresti, palub menetlusalune isik määrata karistuse kandmine ositi. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 83 p 1 kohaselt arutab väärteoasja maakohtunik, kui väärteoasja arutamine või konfiskeerimise otsustamine on seaduse alusel maakohtu pädevuses. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, asus seisukohale, et väärteo toimepanemine N. Käänik`u poolt on leidnud tõendamist tema enda ütlustega selle kohta, et tarbis 02.02.2008.a Pärnus, Kaluri x narkootilist ainet ning oli kinni peetud politseitöötajate poolt. N. Käänik`u õigusrikkumise kohta on 02.02.2008.a koostatud väärteoprotokoll AB959200 ning sellele lisatud protokoll narkojoobe tuvastamise kohta (tl 3), milline samuti tõendab N. Käänik`u poolt narkootilise aine tarvitamist. Kohus pidas paljasõnaliseks N. Käänik`u väidet selle kohta nagu oleks ta tarvitanud narkootilist ainet teadmatult, kuna ei ole tõenäoline, et keegi valas talle narkootilist ainet joogi sisse. Samas on N. Käänik oma varasemates seletustes võtnud omaks amfetamiini teadliku tarvitamise (tl 2, 4-5). Oma nimetatud tegevusega rikkus ta „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151“ , mille kohaselt on narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine ilma arsti ettekirjutuseta keelatud. Karistuse kohaldamisel leidis kohus, et kohtuvälise menetleja taotlus N. Käänik`ule aresti kohaldamiseks on põhjendatud.

§ 56lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Asja kohtulikul arutamisel leidis tuvastamist N. Käänik`u poolt süüline käitumine seoses narkootilise aine tarvitamisega, milline on ühiskonnaohtlik õiguserikkumine ja kahjustab olulisel määral õiguskorda. N. Käänik`ut on seoses narkootilise aine käitlemisega karistatud ka kriminaalkorras. Kohus ei tuvastanud N. Käänik`u käitumises karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul ei saa jätta tema puhul tähelepanuta asjaolu, et N. Käänik`ut on alates 2001. aastast karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest kokku 41-l korral nii rahatrahvide kui ka arestiga. Enamus rahalistest karistusest on N. Käänik`ul tasumata, mistõttu kohus on talle kohaldanud asenduskaristusi kokku 102 ööpäeva ulatuses. Asja kohtulikul arutamisel taotles N. Käänik üldkasuliku töö määramist või võimalust kanda aresti ositi väites, et soovib osaleda narkovõõrutusravil ning käia laste ülalpidamiseks tööl. Kohus leidis, et nimetatud taotlused ei ole põhjendatud.

§ 69

lg 1 kohaselt on üldkasuliku töö kohaldamine võimalik, kui kohus mõistab karistuseks kuni kaheaastase vangistuse ning asendab siis selle süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. Samas on aga vangistust võimalik kohaldada ja ka seda asendada üldkasuliku tööga kuriteo eest mõistetud karistuse, so vangistuse kohaldamisel. Käesolevas asjas on aga N. Käänik`u poolt 2

§ 66

lg 1 kohaselt võib kohus kohaldada süüdlase perekondlikust, tööalasest või tervislikust seisundist lähtudes aresti kandmist ositi. Kohtu hinnangul on nimetatud alustel karistuse kandmise võimaldamine erandlik mõjuvate põhjuste esinemisel. Asja kohtulikul arutamisel N. Käänik mõjuvaid põhjuseid aresti ositi kandmiseks ei esitanud, kuivõrd väited vajadusest minna songaoperatsioonile ning toetada oma lapsi on paljasõnalised. Samas on N. Käänik`u senine käitumine, mis seisneb pidevalt õiguserikkumiste toimepanemises, viidanud hoolimatusele enda pere ning lähedaste suhtes, mistõttu kohus on seisukohal, et taotluse puhul on tegemist üksnes ettekäändega, millega soovitakse vabaneda karistuse kandmisest. Samuti ei ole väidetav narkovõõrutusravi karistuse ositi kandmise aluseks kuivõrd ka nimetatud väide on paljasõnaline. Lähtudes ülaltoodust asus kohus seisukohale, et N. Käänik`ule tuleb karistusena kohaldada aresti ning seda 30 ööpäeva ulatuses. Teet Olvik Kohtunik 3