1-08-4617\2

Kriminaalasi nr 1-08-4617 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprillil 2008.a. Tartu, Kalevi 1 Asja number 1-08-4617 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör Kristi Keldo Kinnipeetav Meelis Kase isikukood: 36706085215, elukoht: x Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise küsimus RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, 432 Jätta vabastamata Meelis Kase, isikukood: 36706085215, temale Harju Maakohtu 12.06.2007.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. Määrata VS § 76 lg. 3 järgi tähtaeg 1 (üks) aasta arvates määruse jõustumisest vanglast VS § 76 lõikes 1 nimetatud Meelis Kase materjalide uuesti kohtule edastamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Tartu Maakohtule. Asjaolud ja kohtu seisukoht Meelis Kase tunnistati süüdi Harju Maakohtu 12.06.2007.a otsusega KarS § 120 järgi ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.01.2002.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 aasta 1 kuu ja 3 päeva vangistuse võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 6 aastat 6 kuud ja 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 12.06.2007.a. Harju Maakohtu 06.02.2008.a määrusega arvestati KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka Meelis Kase eelvangistuses viibitud aeg 25.05.1995.a kuni 11.06.2007.a. Kinnipeetava karistusaeg algas kantud karistuse mahaarvamise järel 12.06.2007.a ja lõpeb 15.12.2013.a. 2/3 karistusajast on kantud 07.10.2007.a.seisuga. Meelis Kase on varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral: 1)10.03.1983.a Pärnu Rajooni Rahvakohtu otsusega KrK § 195 lg 2 järgi 2 aastat vabadusekaotust; 2) 13.01.1986.a Harju Rajooni Rahvakohtu otsusega KrK § 115 lg 3; § 139 lg 3; § 195 lg 2; § 115’ lg 2 järgi 10 aastat vabadusekaotust; 3) 16.09.1994.a Lääne-Viru Maakohtu otsusega KrK § 115 lg 2 p 1, 3; § 155’ lg 1 järgi 6 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 3 aastat; 4) 03.06.1996.a Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 2, 3; § 101 p 7 järgi 14 aastat vabadusekaotust; 5) 10.06.1998.a Harju Maakohtu otsusega KrK § 1842 lg 2 järgi 8 aastat vabadusekaotust, Krk § 41 alusel lõplik karistus 15 aastat vabadusekaotust; 6) 15.01.2002.a Harju Maakohtu otsusega KrK § 1773 järgi 3 aastat vabadusekaotust, lõplik karistus KrK § 41 alusel 11 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust. Meelis Kase seletas kohtuistungil, et ei loe ennast teistest paremaks. Olen kuriteod sooritanud ja peab karistust kandma. Aeg ja vanus panevad asjad ja prioriteedid paika. Enamuse 40-st elatud aastast on vanglas viibinud. Praegu on pere kõige suurem prioriteet. Pensionärist ema, kes on toetanud, on ise praegu olukorras, kus vajab abikätt. Ema, naine ja lapsed on kõige tähtsamad. Tütar sai 14 aastaseks. Elab oma ema juures. Praegune abikaasa ei ole tema ema. Praegusel abikaasal sündis laps, aga laps ei ole Meelis Kase nimel. Laps saab 5 kuuseks. Ema pidas turismitalu enne eelpensionile jäämist. Ta pidi selle kinni panema. Tõenäoliselt, kui vabab, siis hakkab seda asja edasi viima. Palju on vaja ehitada seal turismitalus, Lääne- Virumaal. Vabaduses on keevitajana töötanud ja eelmisel korral oli ema firmas tehnikuna tööl, hindas maju AS Invent. Ämari Vanglas mingi aja oli hooldustöödel, paar aastat rohkem ei ole tööd võimaldatud. Praegu õpib enda jaoks klaasitehnikat. Vanglas läbis Agressiivsuse Arendamise tehnika programmi. Arvab, et agressiivsusega on probleeme. 3 viimast tegu pani toime karistuse kandmise ajal. Esimene kuritegu 1996.a. arvab, et oli tingitud trotsist selle vastu, et kõik nii halvasti läks, et jälle vangi sattus. Noorena oli küllalt mõjutatav, kaasamineja. Järgmine oli narkokuritegu, proovis amfetamiini, sai karistada. Kolmas kuritegu- abikaasa palus mul helistada oma eksabikaasale ja sellest keerutati väljas selline kuritegu, millest sai 5 kuud otsa. Abikaasa on piisav motiiv vabanemiseks. Ise on Meelis Kase kindel, et ei soorita ühtegi kuritegu enam. Prokurör ei toeta Meelis Kase tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vanglast antav üldhinnang Meelis Kase käitumisele on rahuldav. Vangistuse jooksul on kinnipeetaval olnud üks distsipliini rikkumine. Vabaduses olemas kindel elukoht ja toetav lähivõrgustik. Vangistuse ajal on Meelis Kase läbinud ART programmi, mis käsitles sotsiaalseid oskusi ja vihajuhtimist. Vabaduses oli probleeme alkoholiga ning teda on karistatud narkootikumide omamise ja tarvitamise eest. Vabanemisel on soovituslik AA-grupis osalemine psühholoogiline nõustamine, et õppida probleemilahendusoskusi. Kinnipeetav on ebaselge minapildiga ning ärev, konfliktsetes olukordades kasutab valdavalt domineerivat käitumisstiili. Meelis Kase vabanemisel võib olla ohustatud terve ühiskond, kuna teda on karistatud kriminaalkorras 7-l korral ning viimase vangistuse ajal on toime pannud kolm uut kuritegu, ohtu vähendavaiks tegureiks on lähedaste toetus ning kindel elu- ja töökoht. Kriminaalhooldusametnik ei toeta Meelis Kase ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetav on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh vägistamise ja tahtliku tapmise eest, osa kuritegudest on sooritatud alkoholijoobes ning grupiviisiliselt, kolm viimast kuritegu on toime pannud vangistuse ajal. Vanglas omab kahte kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetavale on omane agressiivne käitumisviis oma tahte läbisurumiseks. Kinnipeetaval puudub kindel töökoht, turismitaluga tegelemine on eelkõige idee faasis. Meelis Kasel on kohtutäiturite andmebaasi andmetel võlgnevusi üle 20 000 krooni. Eeltoodu põhjal leiab kriminaalhooldusametnik, et Meelis Kase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik, kuna kinnipeetav on vaatamata varasemale karistatusele ja vangistusele toime pannud samaliigilisi kuritegusid, tarvitanud vanglas narkootikume ja kasutanud mobiiltelefoni selleks luba omamata. Seega ei ole kinnipeetav teinud vajalikke järeldusi talle määratud karistusest. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab, et Meelis Kase tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalsed alused. Meelis Kase kannab karistust esimese astme kuriteo eest ja on ära kandnud üle kahe kolmandiku mõistetud karistusest. Kohus leiab, et Meelis Kase tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks ei ole piisavalt materiaalset alust. Meelis Kase ei ole teinud küllaldaselt järeldusi oma kuritegude suhtes. Karistuse kandmise ajal on ta jätkanud kuritegude toimepanemist, on ka distsiplinaarkaristus. Arvestades kinnipeetava isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal on tema vanglast vabanemise järel suur tõenäosus tagasi pöörduda endiste eluviiside juurde. Arvestades süüdimõistetu isikut ja tema varasemat elukäiku ei ole ta teinud kõike endastolenevat resotsialiseerumiseks. Meelis Kasel on vabaduses tegevus, kuid see ei ole sissetulekuallikaks. Vangistuse jätkuva kandmise ajal on Meelis Kasel võimalik korrigeerida oma suhtumist senistesse eluviisidesse, mida toetab vanglas psühholoogiline nõustamine ja sotsiaalprogrammid. Arvestades karistuse kandmise ajal kuritegude toimepanemise jätkamist määrab kohus 1-aastase tähtaja arvates määruse jõustumisest vanglast VS § 76 lõikes 1 nimetatud Meelis Kase materjalide uuesti kohtule edastamiseks. Ene Muts Kohtunik