1-08-3949\2

1-08-3949 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-3949 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Valeri Helmar Prokurör Alice Simm Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Sergei Vassiljevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Sergei Vassiljev (isikukood: 37004250301; viibib Xxx Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Sergei Vassiljev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Xxx Vangla esitas 18.03.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Vassiljevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Sergei Vassiljev on süüdi tunnistatud Tallinna Linnakohtu 13.06.2005.a otsusega KarS § 184 lg2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat ja 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.10.2002.a otsuse järgi kandmata karistuse – 6 kuu võrra ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust 2 Karistuse kandmise algus oli 14.11.2004.a ja lõpp on 14.11.2008.a. S. Vassiljevi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses ei õpi ega tööta, vangistuse jooksul on 1-korral distsiplinaarkorras karistatud 2006.a Vabanemisel läheb elama oma vanemate juurde ning töökoht vabaduses puudub. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu S. Vassiljevi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna isik on endine narkomaan ja ühiskonnale ohtlik. Isik on ka varem viibinud kriminaalhoolduse alla, kuid ei tõestanud end kui seaduskuuleka inimesena. Sergei Vassiljev taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta vabastamist, kuna isik on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vabadusekaotuslikku karistust kannab
2. korda. Vangistuse ajal on 1 distsiplinaarrikkumine. Kuriteo pani toime katseajal. Vabanedes puudub kindel töökoht. Varem on isikule kohaldatud käitumiskontrollile allutamist, kuid ta ei järginud kontrollnõudeid. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et S. Vassiljev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S. Vassiljevi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vabadusekaotuslikku karistust kannab
3. korda. Vangistuse ajal on üks distsiplinaarrikkumine. Kuriteo pani toime katseajal. Vabanedes puudub kindel töökoht. Varem on isikule kohaldatud käitumiskontrollile allutamist, kuid ta ei järginud kontrollnõudeid. Arvestades S. Vassiljevi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
4. Kohtunik